Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Qogham 5802 0 pikir 16 Mausym, 2014 saghat 13:48

AZGhYNDAP JATYRMYZ BA? AZGhYNDATYP JATYR MA?

Almaty qalasynda kóbelek sureti salynghan jәne ýgit jýrgizgen anayy mәtini bar paraqshalar jer asty ótkelderi men ayaldamalarda jәne transformator jәshikterinde japsyrylghan. «Ekspress K» gazetining jazuynsha, onda «men genderkvirmin», «men osy aumaqta júmys isteymin», «men biyseksualmyn jәne osy sayabaqta keshterde qydyramyn», «men qyztekemin jәne osy dәmhanada týstenemin» degen siyaqty jazular jazylghan. Osynday habarlandyrular jazylghan paraqshalar Almatynyng qoghamdyq oryndarynda periodty tәrtippen japsyrylypty. Ókinishtisi: osynday ashyq jarnamalardaghy beyәdep qatynastar býginde eshkimdi tanqaldyrmaytyn bolyp barady.  

 

Genderkvir termiyni alghash ret 2001 jyly internette  payda bolypty. Búl termindi tughyzushylar tólqújatta er nemese әiel zaty ekendigin kórsetuge qarsy.  Sebebi olar adam tuyla sala ózining kim ekenin aiyrugha qabyletsiz dep sanaydy eken. Alghashynda genderkvirdi talqylau bәrine kýlkili bolghanymen, keybir elderde olardyng iydeyasy óz ómirshendigin kórsete bastapty. Europada tipti genderkvir balabaqshasy ashylghan, balalar onda óz jynystaryn aitpaydy jәne qyz bala bolyp nemese úl bala bolyp oinamaydy eken. Bir jynystylardyng nekesi Batysta arnayy moyyndaldy. Adamdardyng azghyndaghany sonsha, adamdy hayuanmen nekelestiretin de jasyryn úiymdar bar kórinedi.

Genderkvir endi Qazaqstangha da jetken siyaqty. Olardyng estafetasy qyztekeler men bir jynysty qatynasty qalaytyndardy shyrghalumen toqtamaq emes.  «Ekspress K» gazeti Gagarin kóshesindegi (Almaty qalasy) alleyada jinalghan jas analardyng әlgi  paraqshalargha qarsy bildirgen narazylyqtary turaly jazdy. Olar kóshede ilingen  genderkvir paraqshalaryn jyrtyp, búny jay qaldyrugha bolmaytyny aitqan. Otbasylyq psiholog Sofiya Kim bolsa: «Búl qaljyng emes, búl ashynghan adamnyng aiqayy. Búl bizding qalypty, tabighy ómirimzdi búzugha arnalghan nәsihat. Búnday paraqshalardyng mektep tónireginde ilinui kónil auyrtatyn, jay qaldyrmaugha bolmaytyn jaghday. Adam ómirge er nemese әiel bolyp keledi. Jynys anyqtaudan bas tartu degenimiz – aqylgha simaytyn  sandyraq. Búnday ashyq ýgit paraqshalaryna aiyppúl salyp, taratushylardy týrmege qamau kerek», -dep pikir bildiripti.

Qúlaq estigendi kóz kóredi degen ras eken, búryn da atys pen shabysty, jarylys pen terrorlyq shabuyldardy әlde bir qiyanda, kóz kórmes týgili oy jetpes alysta bolady dep estiytinbiz. Sol terrorizm songhy jyldarda Qazaqstanda bir neshe ret boldy. Jeti ata tolmay qyz alyspaytyn, jetimi jylamaghan, jesiri jyl otyrmaghan qazaq dalasyna endi genderkvir deytin azghyndyqtyng nәsihaty jetipti. Kinidigi týgili jyqpysy kórinip jýretin qyzdargha kózimiz bayaghyda ýirendi, qyz týgili jigit tәnin satqan, tipti sonday azghyndar istegen isine  esh úyalmaytyn, úyatymyz әbden ashylghan jaghdaygha jettik.   Ghalamtor betterinde qazaq qyzdarynyng pornografiyalyq beyneleri kýn sanap kóbeyip kele jatqany da jasyryn emes. Qymtana kiyingen qyz kórsek shu ete qalatyn myna biz kýnnen kýnge jalanashtanyp bara jatqan qoghamgha sharasyz ghana kóz tastap otyrmyz. Endi kelip genderkvir payda bolypty. Bizding qúqyq qorghau organdarymyz qanday isti bolsa da aldyn almay, zardaby dýiim júrtqa tiygen song ghana kýresip jatady. Birneshe jas ananyng ghana alangha shyghyp, paraqsha jyrtqanymen jogharydaghy qauipti ýrdisting beti qayta ma? El bolamyz desek eng aldymen úyatmyzdy býtindeuimiz jón edi.

 

Núrghaliy  Núrtay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019