Etegi Bayanauyldyng Jayma tauymen oralghan, ekinshi etegi Cemeyding shalghaydaghy

Qarauylymen túiyqtalghan, endi bir etegi Búqar jyrau audany arqyly ótetin shúbalang kýre jolmen shektesken Arqanyng kerbez súlu qút mekeni – Qarqaraly. Shaytankólding qúdiretine tabynyp, basseyn kólderding tanghajayyp týrlerine tamsanyp, biyik shyndardyng belesterine qiyaldanyp, jan bitkenning bәrin ózine shaqyryp túratyn ghajayyp súlulyqtyng tәj ordasy Qarqaraly – qazaqtyng shejireli tarihy. Ghajayyp súlulyqtyng qaq tórinde, elordadaghy «Bәiterektey» ainalasyna núr shashyp, shapaghatyn tiygizip túrghan kiyeli meken – qasiyetti Qarqaraly qalasy. Mine, biyl qart Qarqaraly 190 jasqa tolyp otyr. Kent taulary men Qarqaralynyng baurayynda qashan toy bir tarqaghan emes. Keng dalany kógildir taulary men tanghajayyp kóldermen bóktirip jatqan Qarqaraly búghan deyin dauylpaz aqyn Qasym Amanjolovtyng 100 jyldyghyn, әnshi, sazger Mәdy Bәpiyúlynyng 125 jyldyq mereytoylaryn atap ótken bolatyn. Endi, mine, arada birneshe jyl salyp qasiyetti meken jan-jaqtan qonaqtaryn shaqyryp, taghy da bir kezekti ýlken sharany, Qarqaralynyng 190 jyldyghy mereytoyyn, dýbirletip ótkizbek.

Qarqaraly – shejireli tariyh

Oblys ortalyghy Qaraghandydan shylbyrday shúbatylyp, shiratyla shyghatyn kólikterding barlyghy Kókpekti men Botaqarany artqa tastap, soltýstik-shyghysty betke alyp kósile tartady. Ol jaqta erteden irgesi bólinbegen, qoyy qoralas, adamy aralas eki qúdandaly Alshynbay men Qúnanbaydyng qútty eli bar. Osy Qaraghandydan shyqqan taqtayday josylghan kýre joldyng songhy nýktesi Qarqaraly qalasyna kelip ayaqtalady. Qarqaraly – eshbir qalagha úqsamaytyn, ózindik keskin-kelbeti, sәulettik ózgesheligi, bay tarihy bar ortalyq. Bir qalanyng ózi - myndaghan turisterge jәdigerin úsyna alatyn eskponaty kóp ortalyq. Tariyhqa kóz jýgirtsek, qúla týzde qúlan, arqar jayylyp, orman-toghayymyzda ay men búlan jortqan zamandarda búl ónirde jer betindegi eng alghash mekendegen adam balasy bolghany belgili. Tipti, jyrtqysh januardyng eng alghashqy túqymdasy dinozavrlardyng bolghanyn da tarih aqiqattady. Oghan dәlel – qala basyndaghy «Suyq búlaq», «Ýsh ýngir» qazba oryndary. Tipti, shejireli Kent taularynyng manyndaghy Taldy qorymynan tabylghan «Altyn adam» jәdigeri de – kóne saq, ghún taypalarynyng dәuirleu kezenining belgisi. Sol tústaghy jarty әlemdi jaypaghan úly babalarymyzdyng qútty mekeni de Qarqaraly bolghany – aighaqty tariyh. Sonday-aq songhy arheologiyalyq qazba júmystary jýrgen Beldeutastyng da qúpiyasy Saq, Ghún mәdeniyetinen bastau alyp, býginde ótkennen syr shertip túr. Keyin Qarqaraly qalasynyng alghashqy ornau kezeninde uezd okrugine orys mújyqtarynyng kózi týsip, alghashqy orys kópesteri men sharualary kele bastady. Qala qúrylysynyng alghashqy kezeninde orys әskeriyleri men oryssha sauatty kazaktar kóptegen ýy túrghyzyp, tirshilik qauymyna etene aralasyp ketti. Taghdyrlary bite qaynasqan halqymyz olardy bauyryna basyp, birge tatu-tәtti ghúmyr keship, ayaly alaqandaryn ayamady. Orys mújyqtarynyng qaladaghy qyzyl kirpishten soqqan ýileri әli de sol bәz qalpynda saqtauly. Onday ýilerdi Qarqaralydan kóptep kezdestiruge bolady. Mine, shejireli Qarqaraly tarihy osylay jalghasa otyra, tәuelsizdikting arqasynda Qazaqstannyng eng tanghajayyp, súlu da ghajap, qasiyet qonghan mekenine ainaldy.

Qarqaraly talanttary

Qasiyetti Qarqaraly topyraghy – nebir talanttar men dýldýlderdi, jeztanday, kýmis kómey әnshilerdi, ot auyzdy, oraq tildi sheshender men әdebiyet maytalmandaryn, qalyng el birligining tuyn kótergen qogham qayratkerlerin dýniyege әkelgen qasiyetti topyraq. Keshegi yqylym zamanda ýsh jýzdi auzyna qaratqan, әdiletti bitim aityp, elding birligin oilap, qazaqqa qorghan bolghan ataqty Qaz dauysty Qazybek bi, bay-shonjarlardyng ozbyrlyghyna qarsy nayzaghayday ýn qatqan, erjýrek aqyn-sazger Mәdy Bәpiyúly, shertpe kýiding atasy Tәttimbet, ot auyzdy, oraq tildi Kenje bi, aqyn Shójening tughan jeri. XX ghasyrdyng basynda Qazaqstanda jana ýkimet ornatu jolynda ayanbay kýres jýrgizgen, últymyzdyng birtuar qogham qayratkerleri Nyghmet Núrmaqov, Jaqyp Aqbaev, Álimhan Ermekov, Mәdighaly Tәtimov, qazaq әn ónerin әlemge pash etken, halyq әnderin Parij sahnasynda әueletken Ámire Qashaubaev, jeztanday әnshi Jýsipbek Elebekov, dauylpaz aqyn Qasym Amanjolov, halyq jazushysy Áljappar Ábishev, Halyq qaharmany, túnghysh qazaq gharyshkeri Toqtar Áubәkirovter – Qarqaraly topyraghynyng tumalary.

Qarqaraly – jer jәnnaty

«Qarqaraly» sózining shyghu tarihy turaly derekter de, tarihy әfsanalar da kóp. Shejireli qart Qarqaralynyng kerbez de súlu, kórikti taularynyng alystan qaraghandaghy pishini qazaq әielderining dәstýrli bas kiyimi qarqaragha úqsap keledi. Sondyqtan qalanyng osylay ataluy da dәleldi pikir siyaqty. Biraq Almaty qalasynyng etegindegi Qarqara jeri de osy ataudyng maghynasyn ashyp túrghanday. Sondyqtan kóp derekterde kezdesetin Qarqara atauyn kóbine osy Qarqara jerine telip keledi. «Qarqara» sózining endi bir maghynalyq sipaty «tәj» maghynasynda. Ertede el biylegen kósemderdin, handardyng basynda qarqarasy bolghan. Endeshe Saryarqanyng sayyn dalasyndaghy búl taular hannyng basyna kiygen altyn tәji siyaqty, qarqaraday bolghan son, búl ónir halyq auzynda Qarqaraly óniri atalyp ketui әbden mýmkin. Óitkeni Qarqaraly taulary – tym erte dәuirde týzilgen tauly qyrat. Dey túrghanmen Qarqara atauyn qoya túryp, «Qarqaraly» degen sózding úghymyn ashatyn bolsaq, biz, әriyne, kóne qalanyng ózin, ony qorshay bitken әsem tabighatty da aitamyz. Olay deytinimiz – bar súlulyq pen әsemdikti boyyna jinaghan búl ónirdi talay aqyn jyrgha qosqan.

«Atynnan ainalayyn, Qarqaraly,

Senen búlt, menen qayghy tarqamady, – dep Mәdy babamyz jyrlap ketse, úly jazushymyz Sәbit Múqanov «Súlushash» poemasyn jazyp qaldyrdy. Syrbaz aqyn Syrbay Mәulenov Qarqaralydan alghan әserin keremet óleng joldarymen surettep bergen:

Taular, taular qashanghy qasqa alyptar,

Mendey seni sezdi me basqa júrttar.

Aq shashty әjem sekildi túryp aldy

Qarqaraly basynda aqsha búlttar.

Saryarqanyng tóskeyinde kýn núrynday tógilip túrghan, múnartqan kógildir taular, marjanday súlu kólder, kóne zamannan kele jatqan әsem tanghajayyp ormandar jer bitkenning jәnnatynday. Biyik taular men qúz jartastar týrli týsti formagha enip, alystan janyndy jaulap alatyn qiyaldargha shaqyryp túrady. Naghyz arman qughan balalyqtyng bal shaghy óter qútty oryn ba dersin. Búl taulargha qarap, shabyt alyp, qúlshynatyn siyaqtysyn. Ásirese Qarqaralynyng simvolyna ainalghan «Jiyrensaqal» shynyn kórip, boyyndaghy qúdiret pen shabyt tau silemderine ózindi shaqyrghanday kýige engizedi. Búnday biyik shyndardyng qataryna Búghyly, Shankóz, Kóktóbe qúzdaryn qossang da azdyq etpesi anyq. Qart Altaydyng Besboghdasy men Alataudyng Hantәniri shyndary biyik bolyp kóringenimen, Qarqaraly tau-qúzdarynyng tarihyna olardyng shejiresi jetpes. Tipti, Qarqaraly qalasynan ontýstik-shyghysqa sozylyp jatqan Kent taulary, al odan shyghysqa qaray Balqantau silemderi erte tehtonikalyq tau týzilu jotalarynan qúralghan. Olar da – boylaryna jinaghan, talay tarihy shejire túnghan súlu meken. Búghylynyng basyndaghy erekshe jaratylghan tabighy qúbylys – Shaytankól. Búl kól turaly anyzdar men ólen-jyrlar da kóp jazylghan.

Sәby kónil, joldas ertip qasyna,

Sonda bar da, minәjat qyl tasyna.

Kólge ainalyp bir púshpaghy aspannyn,

Aghyp týsken Qarqaraly basyna, – dep úly aqynymyz Qadyr Myrza Ály jyrgha qossa, «Shaytankól – ghashyqtar mekeni», – dep Serik Aqsúnqarúly әnge qosqan, qasiyetti de kiyeli, júmbaq qúbylys. Shaytankól – ózining tabighy jaratylys ereksheligimen erteden әsemdik pen súlulyqty qasterlegen qauymgha shabyt bergen, qútty meken. Shaytankól búl ónirde jalghyz emes. Dәl osynday taudyng biyik shyndaryndaghy týzilgen kólder retin azdy-kópti basseyn kólder tizbekteydi. Biyik taudyng basynda, qabyrghalary tip-tik bolyp, qolmen qoyghanday jartastarmen kómkerilgen kólder, shynynda da, tabighy basseyn tәrizdi. Shaytankól men Basseyn siyaqty kóptegen ýlkendi-kishili kólderdi kók taulardyng adam ayaghy baspaghan biyik shyndarynda jii kezdestiruge bolady. Qarqaraly tau silemderining tanghajayyp keremetterin tizbeley beretin bolsaq, bizding de jazyp otyrghan qalam qúdiretimiz ayaqtala qoymas. Kógildir taulardyng óz qaynaryna býkken tarihy shejireleri әli de úrpaqqa qúpiya bolmaq.

Altynbek QÚMYRZAQÚLY

Abai.kz