Tútqyndaghy tozaq qinauyna tóze me, joq pa, ony bir jazmysh biler. Alayda ózi ýshin basyn ajal bәigesine tikken Qayym Múhamedhanov shydaghan, týrmeden bosaghan bette onyng ózine aityp bergen tómendegi esteliktegi:

«– Áy, Qayym, senderding týrmedegi jaghdaylaryng qalay boldy? Qanday әdis- tәsildermen súrap tergedi, qinamady ma?,– dep abaqty ómirining shyndyghyn bilgisi keldi.

Men qarsy súraq qoyghym keldi de, әueli Múhannyng ózinen súradym.

– Sizding 1930 jyly Tashkentte ústalghanda jaghdayynyz qalay boldy?– dedim.

 Múhang bir kýrsinip aldy da, oryndyghyna shalqaya týsip, bayau bastan ótken oqighasyn oilanyp aldy da, qonyr dausymen:

– Onda bizder, últshylar, bәrimiz ýlken bir ýide jatamyz. Tósek-ornymyz taza, tamaghymyz uaqtyly berilip túrady. Bir-birimizben erkin әngimelesip, pikir alysyp, kenesip otyratynbyz. Tergeuge alyp barghanda azdaghan qysymdar, qytymyrlyqtar bolyp túratyn. Keyin Almatynyng týrmesine auysqanda búl jaghy jiyileninkirep ketti,– dep baryp toqtady.

Men Múhannyng kóp biluge úmtylghan bala minezdi qylyghyna ishtey kýle otyryp:

– Múqa, onda Sizder júmaqta bolypsyzdar ghoy, al bizder naghyz tozaqtyng otynda kýiip–janghan aqyrzaman pendelerine úqsaydy ekenbiz. Jazyghymyz joq bolsa da, kýni-týni úiyqtatpay, ayaghymyzdan tik túrghyzyp qoyyp tergep, ol az bolghanday, úrsyp-jekirip, satyp alghan qúlynday aqyra qorlaghanyn qaytesiz. Sonda aitary: «Myna qaghazgha qol qoy»,– dep ózderi jazyp kelgen núsqasyn úsynady. «Qol qoysang boldy, sening bizge kereging az, ýiine kete ber. Bizge keregi – Múhtar Áuezov. Sol turaly jazylghan myna qaghazgha qol qoy, qoymasan, ne bolaryndy ózing bilesin,– dep әkirendeydi.

Ótirik anyqtamagha qol qoymaugha bekindim. Ol kezde jasym otyzdan asqan, kýsh-qayratym boyymnan qaytpaghan kezim. Aldaghy kýnderde ne bolar eken dep alandaulymyn. Tergeushiler bir kýni meni bir jeke bólmege qamap ketti. Ishinde esh nәrse joq. Tek qana ortasynda turnik qúruly túr. Búl ne, meni turnik oinasyn dep qoyghan ba dep tandandym. Bayqasam, bir uaqtarda bólmem qatty jylynyp, birte-birte ysyp barady. Tabanym kýiip barady. Sasa bastadym. Ne qylarymdy bilmey daghdaryp túryp, jan qysylghan song qúruly túrghan turnikke asyla kettim. Kóp túrugha qolym shydamay barady. Turnikten qolymdy jibereyin desem, tabanym ystyqqa tiyip kýietinin sezip túrmyn. Jandalbasamen turnikke asylyp, qolym qarysyp qalypty. Ony men esim aughandyqtan sezetin halim joq. Biz kezde ózderi kelip meni bosatyp alypty. Taghy da esim kirgen song «qol qoydyn» astyna aldy. Kónbedim. Eki-ýsh kýn ótken song taghy da «qol qoy» dep qystady. Qasarystym. Kónbegen song keshegi bólmeme aparyp taghy da qamap qoydy. Biraq bólmede qúruly túrghan turnik joq. Ýy ysysa ne laj etem dep oilanyp túrghanda, bólmening suyy bastaghanyn sezdim. Bólme suyghy ýdep barady. Tisim tisime tiymey qaltyrap baramyn. Ólmesting qamyn jasap, ýidi ainala zyr jýgirdim. Toqtasam qatyp qalamyn, tek jýgiru ghana jandy saqtap qalmaq. Jýgire-jýgire talyp týssem kerek. Es-týssiz jatqan meni taghy da ózderi sýirep alyp shyqty. Shamasy syrttan baqylap túrsa kerek. Áreng degende esimdi jiyp, basymdy kótersem, taghy da qaghazdy aldyma tosa qoyady. Tistenip túryp qasarystym. Tonghanym әli tarqamay dir-dir etip azaptanyp túrmyn. Abaqtydaghy túraghyma qaray kettim.

Tanerteng taghy da tergeu bastaldy. Tergeushi týlki búlangha saldy. Jyly sóilep óz basyndy, bala-shaghandy oilasanshy dep qamqorsy týsti. «Myna qaghazgha qol qoy da, bizben qoshtasyp, ýiine ketsenshi»,– dep qaghazdy núsqady. Pikirimnen qaytpasymdy bildi de, belgi beretin týimesin basyp qalyp edi, engezerdey eki jigit jemtigin izdegen tóbettey dýrdie kirip keldi. Tergeushi meni alandatu ýshin sóiley berip edi, artymda túrghan ekeui qas-qaghym sәtte rezinka qapshyqty basymnan ayaghyma qaray kiygizip jiberdi de, meni qúlatyp, qapshyqtyng auzyn baylap tastady. Sol arada-aq meni ýsheulep syrtymnan tayaqpen jabyla úra bastady. Bar bolghany basymdy qorghalaqtap, túnshyghyp bara jatyrmyn. Túnshyghudan esim auyp qalypty... Qaptyng auzyn ashyp, meni shygharyp tastaghanyn bilmeymin. Esim kirip, kózimdi ashyp, manayyma qarasam: әlgi ýsheui maghan albastyday ýnile qarap kýlisip túr. «Qasapshygha et qayghy, qara eshkige jan qayghy»,– degen osy eken-au dep jatyrmyn. Ýsheui meni túrghyzyp aldy da, bayaghy әdetterine basyp qaghaz ben qalamdy aldyma qoya qoydy. Men týk kórmegendey túra berdim. Ýsheui aqyryp-baqyryp, meni júdyryqtap, ýiden quyp shyqty... Mine, aldyn ala oilastyrylghan ne bir azaptyng tozaghynan ótip, jiyrma bes jylgha «halyq jauy» degen statiyamen sottalyp, Qarlagqa jóneltildim emes pe, Múqa,– dedim»,– degen (M.Myrzahmetúlynyng jazbasy) qinaugha onyng shydas berui ekitalay edi.

Túrsyn Júrtbaydyng "Úranym - Alash!.." zertteu kitabynan alyndy.

Abai.kz