Júma, 22 Qarasha 2024
Qogham 9061 0 pikir 9 Mausym, 2014 saghat 10:10

"ORYS APA" SSSR-di QARGhAP OTYR...

 

Surettegi qol toqpaqtay-aq kempirding aty Yaravaya Galina Andrevna. Búl kisi 1937 jyly, 19 qantarda Ukrainanyn(USSR) Hmeliniskaya Oblysy, Vinikoveskiy audany,  Zinikov  auylynda tuylypty. Bizding  8 jyldyq qúdayy kórshimiz. Auylymyz -  Almaty oblysy, Eskeldi audanyna qarasty Kóktóbe deytin eldimeken. Kóktóbe qyratty aimaqta ornalasqandyqtan, auyldyng negizgi tabysy egin men azyn-aulaq mal ghana. Auylgha kire beris jerdegi Kóktóbe auyly degen qoyday әripteri bar jazu bolmasa, júrt әli kýnge deyin Kalinovka dep ataydy. 

Ata-anam mal jayghangha órisi keng dep 2008 jyly Kóktóbe auylynan ýy alghan. Auyl degeni bolmasa ainalasy 40-tan aspaytyn otbasy bar. Myng bastan mal aidap, myng gektardan egin salghan el SSSR ydyraghanda qala jaghalap kóship ketipti. Auyldaghy el «aynaldyrghan bir-eki ýy aman bolayyq» dep óz qyzyghy ózderinde kýn keshirip jatyr. Oblys ortalyghy Taldyqorghannan teristikte 30 shaqyrym ghana qashyqtyqta bolghanymen, auylgha jeter ainalma jol - 80 shyqyrym.Qys bolsa aptalap jol jabylyp qalady. Osynday oqshau eldi mekende ata-anama kórshi bolyp, tәnirlik aqysyn ótep otyrghan jalghyz ýy - osy orys kempir. Biz «orys apa» deymiz.

Júrt orys dep aitqanymen ol kisi tipti de orys emes. Ákesi - polyak, sheshesi - ukraiyn. Ekinshi dýnie jýzilik soghysta әkesinen aiyrylghan.  Ózderi Moskvagha jer audarylghan. 10 jasynda qos janary dertke shaldyghyp, 3 jyl auruhanada jatypty. Aytuynsha ýsh bauyry bolghan. Biraq olardyng qayda ekenin bilmeydi. Tek әpkesi, sheshesi ýsheui 1950 jyly komsomol joldamasymen Almatygha kelgen. Auyrghan kezde kenjelegen oqu sol kýii qalyp qoyypty. 23 jasqa kelgende, 1959 jyly 25 nauryzda Kalinovkagha sauynshy bolyp kelipti. Sodan beri batpanday 55 jyl osy auyldyng aq-adal túrghyny bolyp ghúmyr keshude. Ómirinde ýsh erge shyqsa da bala sýie almapty. Sheshesi de, әpkesi de әigili Birjan-Sara aitysy bolghan Aqeshki aulyndaghy orys beyitten oryn tapqan. Orys apam - bala joq, bauyr joq, tughan joq, tuys joq, jalghyz. Jasy seksenge tayasa da әli kýnge otyn-suyn ózi dayyndaydy. Aptanyng bes kýni boran bolatyn auylda, kómirsiz qystan shyghatyn jalghyz ýy de osy orys kempir.

 

Bir kezde kórikti kóshe bolghan shyghar, qazir әiteuir biz túratyn Sovetskaya kóshesinde sanauly ghana ýy bar. Surettegi qújyra orys apamyzdyng ýii. Orys apa degenime tang qalyp otyrghan shygharsyzdar, búl kisi shynymen de apa deuge layyq. Arghy bette tuyp, altynshy synyp oqyghansha orys deytin últtyng bar ekenin bilmedik. Shashy sary, kózi kók orysty alghash kórgende jany qalmay qoryqqan men ýshin búl kisini apa deu mýmkin emes  te edi, ol kisi kórshilik aqsyn asyra ótemegende. Ýiimiz óte jaqyn bolghandyqtan ba, әlde jalghyzsyraytyn shyghar ol kisi bizding ýige jii bas súghatyn. Ayyna alatyn jiyrma neshe myng zeynetaqysy bar, sony alghanda azyq-týlik alugha qalagha bir baryp keletini bolmasa, eshqayda shyqpaydy. Alghashqy jyldary dini bólek, týri bólek adamdy jatyrqaytynbyz. Shayyna, borshyna shaqyryp, eshqashan jiylmay túratyn dastarhany óz aldyna, búl kisi  tipti bizding ýiding kýzetshisi syndy. Ýidegiler syrtqa ketip, ýide adam qalmay qalsa ylghy da es bolyp, itke tamaq berip, úyalardan júmyrtqa jinap qoyatyn da osy kisi.  Aldynghy jyly apam qaytys bolarda, ózinen bes jas kishi kisini «apalap», sheshem sauyngha shyqqanda qarap otyrghan da osy kisi bolatyn. Bizding ýiding aldynda bir dónes bar edi, sol dónesting ýstinde orys beyit bar. Sol dónesti núsqap, apama shala-púla qazaqshasymen «Sen ólseng ókinbeysin, kómetin bala-shaghang bar, men ólsem meni kim kómedi» dep júbatqany esimde qalypty.

Biyl kóktemde Týrkiyadan kelsem jylap qarsy alyp,  alystan balasy kelgendey quandy. Kóktem tua azdap syrqattanypty. «Atau keredegi» Núrke kempir, Nura Fadevna siyaqty namaz oqymasa da islam dinine qúrmetpen qaraydy. Aq dastarhanyna   «Menm ýide shoshka jok» dep asqa shaqyratyn.  Sheshem qazaqsha sóilep, ol oryssha sóilep túrsa da jaqsy týsinisetin. «Orys» kempirimiz әu bastan «orys – arak yshedi, bar ultty orys bolsyn deydiy» dep jaqtyrmay otyrady.

Az kýnde bizding ýy ol auyldan kóship ketpek. Qany týgili dini bólek, nәsili bólek kempir bizding ýidi, segiz jyldyq kórshisin qimay jylap otyr. Syrtta jýrgen bizder bara qalyp, ata-anamyzdyng qasynda mәre-sәre dastarhanda otyrghanda, bizdi kórip jylaghanyna talay kuә bolgham. Apta búryn auylgha barghanymda orys apam kóp әngimesin aitty.  Balalyq shaghyn eske aldy, tughan jeri turaly aityp, kóp kýrsindi. Ómirine ókinedi. Ukrainadaghy bolyp jatqan qazirgi jaghdaygha, óz últynyng auyr haline jany auyrady eken. Sonau alysta tuyp, endi mine qiyrdaghy bir tóbede sýiegi qalatynyna nalidy. SSSR-di qarghaydy... «Sol qúryp ketkir SSSR bolmaghanda óz Otanymda, tughan topyraghymda nemerelerimning ortasynda otyrar edim ghoy» dep nalyp otyr apamyz...

Núrghaly Núrtay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5333