Sýnnet – Payghambarymyzgha tәn nәrseler. Al bar músylmannyng armany – Payghambarymyzgha úqsau. Sýnnetti ústanudyng qajettiligi men manyzyn osy úqsastyqqa úmtyludan-aq payymdaugha bolady. Al ony nege ústaymyz, úqsastyqqa úmtyludyng qajettiligi men mәni nede degen saualdar, ókinishke qaray, kóbine jabuly kýiinde qalady. Onyng ýstine biz qazir Payghambar sýnnetin tek saqal qoy dep qana úghynatyn boldyq.

      Ras, kóp әiel alu mәselesin de oilap qoyatynymyz bar. Ázirge ol sýnnet ýdәbarasynan shyghyp jatqandar az. Ony dindarlargha qaraghanda sheneunikter birshama tәuirleu oryndap jýr. Alayda olar kóp әiel aludy sýnnet dep emes, zamanauy túrghyda azamattyq neke dengeyinde qabyldaytyndyqtan ol jigittikteri oinastyq shenberinde qalyp qoyady. Eger sýnnet dep bilse, onda bar qayyrdy sol jigittiginen kórer edi.

      Sebebi, sýnnetti qabyldau – Payghambar qalybyna enu degen sóz. Al ol qalyp – Allamen baylanysqa týsu tetigi. Jalpy Allamen baylanyspaghan ghibadattyng eshqaysysy qabyl bolmaydy. Sondaqtan Payghambar sýnnetin qabyldaghan jannyng bir ret Alla dep aituy, jýregi Allamen baylanyspaghan dindardyng ómir boyy ghibadat jasaghanynan qayyrly. Búl – sýnnetting ruhany quaty. Alayda ony úghynatyndar az. Mәselen, Músa Payghambar zamanynda ony mazaqtau ýshin Payghambardyng kiyimin kiyip, sayqymazaqtanghan dinsiz bireu Músanyng keypine enip, onyng sýnnetin ústanghany ýshin jәnnatpen sýiinshilenedi. Bizding sýnnetti «Allamen baylanys tetigi», «Ruhany quat» deuimiz sondyqtan.

Jalpy әr músylman elding dәstýrli kiyim ýlgisi Payghambar sýnnetine negizdelgen. Soghan oray qazaqy kiyimning de etek-jeni mol bolyp keledi. Solay bola túra qazir auyl qariyalarynyng ózi sýnnettik ýrdispen kiyinbeydi. Búl kýnde Payghambar sýnnetin ústanghan jandy emes, shortik kiygenderdi ýlgi tútatyn boldyq.

Onyng sebebi... Sebep kóp. Eng bastysy – Payghambar sýnneti mәnin úghyna almauymyzda. Bilgen jón. Saqaldyng bәri sýnnet dep qabyldanbaydy. Shapan da, sәlde de solay. Ángime Karl Marks pen Leninning saqaly turaly emes. Oghan kәsiby jәne sәn ýshin qoyylghan saqaldar da kirmeydi. Qazirgi keybir dindarmyn dep jýrgender men Fiydeli Kastronyng saqalynyng arasynda eshqanday aiyrmashylyq joq. Sol siyaqty qyzmettik sәlde-shapan da sýnnet ornyna jýrmeydi. Sebebi, olarda dindarlyq kórinis pen qyzmettik týsinik sýnnettik úghymnan basym túrady. Sondyqtan sýnnet bastapqy mәninen, yaghni, ruhaniyattan ajyraydy. Saqaldan qadir ketui  soghan baylanysty.

       Bizding bala kezimizde qariyalar әidik kórinushi edi. Ol kezde saqalsyz qariya bolady degen týsinik joq bolatyn. Sәlde-shapansyz, mәsi-kebissiz qariyalardy da kóz aldymyzgha elestete almaytynbyz. Sol qariyalardy qúrmet biyigine kótergen – Payghambar sýnneti edi. Qoldaryna ústaghan asatayaqtarynyng ózi kiyege shomyp túrghanday  әser qaldyratyn.

        Ras, qazirgi shaldar da tayaq ústaydy. Biraq onyng sýnnet ýshin ústalynbaytyndyghy angharylyp-aq túrady. Sýnnet bolmaghan son... IYә. Qauqar joq. Tayaqtada da, ózderinde de. Ókinishke qaray býgingi qoghamnyng beynesi – shortikti shal.

Qúdiyar BILÁL

Abai.kz