Týrik aqyny «Abaydy dúrys úghugha» shaqyrady
Tayauda, 26-28 mamyr aralyghynda (2014 j), Týrkiyanyng Eskishehir qalasyndaghy Osmanghazy uniyversiytetinde «Týrki dýniyesining oishyldary» atty ghylymy jiyn ótti. Búl shara Týrki dýniyesining mәdeny astanasy baghdarlamasy ayasynda ótkizilip, oghan sheteldik 150-ge tarta týrki ghalymdary men 350-dey Týrkiya oqymystylary qatysty.
Ghylymy jiynnyng maqsaty jalpytýrkilik mәdeniyetti qalyptastyrugha ýles qosqan oishyldar men danalardyng iydeyalary men iydealdaryn, ómir salttaryn pash etu; týrki әlemining mәdeniy geografiyasyn jaqyndastyru men týrki halyqtarynyng ózara týsinistigi men jarqyn bolashaqtaryn birlese týzuge yqpal etu.
Ghylymy forumgha 20-dan asa týrki elderi men týrkilik aimaqtardan oqymystylar qatysty. Ókinishtisi sol, sharanyng ashyluynda da, jabyluynda da bir de bir qazaq ghalymyna sóz tiymedi. Qatysushylar arasynda qazaq ghalymynyng ishinen bir oqymysty otyrysty jýrgizuge qatystyrylmady... Tipti, onshaqty ózbek, 25 әzerbayjan ghalymyn bylay qoyghanda aughandyq jәne irandyq týrikpender qatysqan búl forumgha nebәri 5 qazaq qana qatysypty. Jalpytýrkilik birigu ýderisin Qazaqstan bastamasynsyz elestetu mýmkin emestigin eskersek, múnday enjarlyq qay taraptan? Ghalymdar enjar ma, әlde búl joly qazaqtyng abyroyy alasardy ma?.. Shamasy, Qazaqstan ghalymdary ýshin múnday elaralyq sharalar turaly aqparatty elshilikter de, Bilim ministrligi de taratpaytyny bayqalady. Ghalymdardyng da belsenimi tómen. Sharagha kelgen TýrkSOY basshysy Dýisen Qorabayúly Qaseynov te ózimen ózi, qatysushylarmen habarlaspaghan qazaq elshiligi de ózimen ózi.
Desek te, forum óz dengeyinde ótti. Týrkilik danagóilerge arnalghan ghylymy basqosu 4 zaldy qamtyp, 9 seksiyalyq otyrystan túratyn ýshkýndik aituly sharagha úlasty. Forum barysynda 200-ge tarta ghylymiy bayandama sarapqa týsti. Forumgha qatysushylar bolashaqta týrki oishyldarynyng ortaq ensiklopediyasyn shygharu jóninde úsynys jasady. Seksiyalyq otyrystar bizdegi formalidy ótetin konferensiyalardyng otyrysynday emes, әr bayandama súraq-jauap, talqygha úlasyp, berilgen uaqyt jetpey jatty.
Bәrinen búryn Abaydyng qara sózderi men ólenderin 10 jyl boyy týrik tiline audaryp, biyl kitap etip bastyrghan aqyn,audarmashy Zafer Kibar «Abaydy dúrys úghu» atty bayandama jasap, onyng býgingi ózekti taqyryptargha qatysty payymdaryn úsyndy. Zafer bey Múqtar Áuezovtyng jaqyn kýieu balasy. Ol Múqaghalidyng ólender jinaghyn da eki tilde kitap etip shygharypty. Ókinishke qaray, Qazaqstan jaghynan búl enbekterdi elep-eskeru, oqyrmanmen tabystyru sekildi sharalar әzir bayqalmay otyr.
Týrkiyadaghy týrki әlemining mәdeny astanasy Eskishehirde jyldyq merzim boyy 300-ge tarta týrli sharalar ótken. Kelesi týrkilik mәdeny astana esebinde Tatarstannyng baskenti Qazannyng tandalghany mәlim.
Abai.kz