Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 4229 0 pikir 11 Mamyr, 2010 saghat 03:26

Qazaq qyzynyng aghasy joq pa?..

«Mahabbat tәlkegi» («Ironiya lubviy») filimi de sóz qylugha  túrarlyq  ghajap dýnie emes. Jәi, qarapayym, ýirenshikti qúldyq sananyng taghy bir kórinisi. Kýiin, kýiin be, ne shara? Kóretin júrt kórdi. Odan soraqysy bolyp jatyr. Biraq bizdi shoshytqany osy filimning izimen, qazaq qyzyn búl kinodaghyday tek orysqa ghana emes, afrikalyqqa, týrikke beretin filimder sikly dayyndalyp jatyr degende tóbe shashymyz tik túrdy. Qazaq qyzynyng namysy elding namysy edi. Ony әkesi, aghasy auyly qorghaytyn. Al, býginde sol namys ta bizden alystap bara ma dep qaldyq...

Rasynda da qazaq qyzdaryn sheteledikterge beretin kinolar tizbegi bar ma dep, atalghan kinonyng basy-qasynda bolghan bas kinoger Amanshev myrzagha telefon soghyp, anyq-qanyghyn súrap kórdik. Súhbatpen qatar, osy mәselege qatysty da birneshe adamnyng pikirin bilgen edik, oqyp, tanysyp kóriniz.


Ermek AMANShAEV, «Qazaqfilim» AQ-nyng preziydenti, «Mahabbat tәlkegi» komediyalyq filimining produseri:

«Mahabbat tәlkegi» («Ironiya lubviy») filimi de sóz qylugha  túrarlyq  ghajap dýnie emes. Jәi, qarapayym, ýirenshikti qúldyq sananyng taghy bir kórinisi. Kýiin, kýiin be, ne shara? Kóretin júrt kórdi. Odan soraqysy bolyp jatyr. Biraq bizdi shoshytqany osy filimning izimen, qazaq qyzyn búl kinodaghyday tek orysqa ghana emes, afrikalyqqa, týrikke beretin filimder sikly dayyndalyp jatyr degende tóbe shashymyz tik túrdy. Qazaq qyzynyng namysy elding namysy edi. Ony әkesi, aghasy auyly qorghaytyn. Al, býginde sol namys ta bizden alystap bara ma dep qaldyq...

Rasynda da qazaq qyzdaryn sheteledikterge beretin kinolar tizbegi bar ma dep, atalghan kinonyng basy-qasynda bolghan bas kinoger Amanshev myrzagha telefon soghyp, anyq-qanyghyn súrap kórdik. Súhbatpen qatar, osy mәselege qatysty da birneshe adamnyng pikirin bilgen edik, oqyp, tanysyp kóriniz.


Ermek AMANShAEV, «Qazaqfilim» AQ-nyng preziydenti, «Mahabbat tәlkegi» komediyalyq filimining produseri:

- Ermek agha, әngimeni tótesinen bastayyq, kórermender «Mahabbat tәlkegi» kinosyn kórip, qatty synap jatyr. Búl synaugha, әri daugha sebep bolghan - qazaqtyng namysy. Yaghny búl filimdegi jatqa ketken qazaq qyzy ýshin bolghan namys. Búghan ne aitasyz?
- Osyny da dau dep aitugha bola ma?.. Birinshiden, ony qazaqtyng qyzy dep esepteuge bola ma? Ol baydyng qyzy, ekeui de Mәskeude ómir sýredi. Tanertennen keshke deyin onyng oiyndaghy nәrse eng qymbat restorandarda ómirin ótkizu jәne ol qyz esh jerde júmys istemeydi. Astynda minip jýrgeni eshbir qazaq qyzynyng armanyna týspegen qymbat kólik. Jýrisi - jeniltek. Endeshe ony qalay qazaqtyng qyzy dep aitugha bolady?
- Kinony týsirgen «Qazaqfilimnin» qatysy bar ghoy, onyng ýstine qazaqtyng qyzy ekeni týrinen-aq kórinip túr emes pe?
- Kino salasynda komediya degen janr bar. Komediya degenimiz - kýlki arqyly keybir adamnyng minezin synau. Ómirdegi taghdyr basqasha bolady. «Mahabbat tәlkegi» komediya janrynda týsirilgen. Ondaghy Ásel ózi Mәskeude túratyn bolsa, qazaqtyng qyzyna qay jeri kelip túr? Tughan jeri - Almaty. Istegen isi, bylaysha aitqanda ómirining bәri ónsheng oiyn. Ol óz topyraghynan alystaghan, eshqanday tamyry, týbi joq adam.
- Súraghym auyr tiymesin, eger ózinizding qyzynyz bolsa, ózge últtyng jigitine túrmysqa berer me ediniz?
- Ol kinony shynayy ómirmen shatastyrmayyq. Eger biz ony osylay týsinetin bolsaq, endeshe «Mening atym Qoja» degen ataqty kinony mysalgha alayyq. Tanertennen keshke deyin Qojanyng isteytini búzaqylyq. Júrtty da, sheshesin de aldaydy. Búl da komediya janry. Odan býgingi qazaqtyng balasy Qoja sekildi búzyq degen pikir tumaydy ghoy. Búlar da sol siyaqty dýniye. Jәne de onyng ar jaghynda múnday bolmau kerek degen oy jatady. Kinodaghy osynday qarapayym qaghidalardy qayta-qayta týsindirip jatudyng ózi artyq. Búl - birinshiden. Ekinshiden, búl kino әli bitken joq, onyng әli jalghasy, yaghny ekinshisi shyghuy mýmkin. Onda ol qyz qaytadan Qazaqstangha qaytyp kelui de mýmkin, orys jigitimen ketip qalghany bolmasa, oghan kýieuge shyghyp jatqan eshtenesi joq. Ekinshi filiminde qyz odan qaytyp kelip, qaytadan qazaqtyng jigitine túrmysqa shyghuy mýmkin. Ol kino ghoy.
- Estuimizshe, «Mahabbat tәlkegi» komediyalyq filimining ssenariyin kórkemdik kenes qabyldamay qoyypty. Aytpaqshy,  «Mahabbat tәlkeginin» sujetine úqsas, yaghny qazaq qyzynyng afroamarikandyqqa, týrikke túrmysqa shyghatyn varianttary bar degen ras pa?
- Shyghyp qoyghan dýniyelerdi «anau alay depti, mynau bylay depti», «qabyldamay qoyypty» degen qaueset sózderding qajeti ne? Ósek sózder, әr jerden qúralghan sózderding qajeti ne sizderge? Múnyng bәri - bos sózder.
- «Qazaqfilim» bolghasyn, onyng ýstine memleketting qarjysy bólinip jatqasyn qazaqy iyisti nemese últtyq, memlekettik mýdde, múratty nasihattaytyn, kórermenge salmaqty oy salatyn kinolar týsirgen jón ghoy. Al myna filimning iydeologiyalyq keri әserin qayda qoyamyz?
- Qazaqy iydeya deysinder, osy qanshama filimder shyghyp jatyr, solardy nege aitpaysyndar? Mysaly, «Birjan sal», «Mústafa Shoqay», «Qosh bol, Gýlsary» t.b. Olar da qazaqy iydeya joq pa? Sol kinolardy aitynyzdar. Al, myna kinolardy búlay talqylaugha bolmaydy, onyng ózining zandylyqtary bar. Mysaly, myna «Kelinge» baylanysty, kóbisi bayqamay kete beredi. «Kelin» filimin kórding be?
- IYә.
- Sonyng basyndaghy titrin kórding be? «Altay. Bizding zamanymyzdyng 2-ghasyry» degen titrdi.
- ....?
- Ol men «Qazaqfilimge» kelgenge deyin týsirilip qoyghan filim bolatyn. Sol kinony prokatqa shygharar aldynda qazaqqa qatysy joq ekenin kórsetu ýshin «Altay. Bizding zamanymyzdyng 2-ghasyry» dep jazudy talap etip qoydym. Bizding zamanymyzdyng 2-ghasyrynyng qazaqqa qanday qatysy bar? Onyng ýstine Altayda bolyp jatqan oqigha. Tyrnaq astynan kir izdemey, filimge dúrystap qarau kerek qoy. Qazir qazaq filimining kórermeni joq. Býkil respublikagha qanshama kóshirmesin jasap, «Birjan saldy» jar salyp shyghardyq. Sol «Birjansalgha» Qazaqstan boyynsha barlyq kinoteatrlarda 2 myng adam ghana kóruge bardy. Bizding elde kino kóruge kórermen jylyna 7 mln. ret barady. Al, «Mústafa Shoqaydy» kóp bolsa 15 myng adam kórdi. Qayta BAQ kórermendi qazaqtyng kinosyn kóruge nasihattamay ma? Sebebi, men «Qazaqfilimge» kelgenshe, 2008 jylgha deyin kinoteatrlarda qazaqtyng kinosyn kórsetpey keldi. 2008 jyldyng kýzinen bastap «Mústafa Shoqay», «Qosh bol, Gýlsary» t.b. filimderdi shetinen shygharyp, kinoteatrlarda kórsetile bastady. «Baryndar, kórinder» dep kóbirek aityp, kórermendi kinogha tartyndar. Arasynan bir-eki filimdi shoqyp alyp, «pәlen, týgen eken» degenshe.
- Múnday úiymdastyrushylyq mәsele óz aldyna. Mәsele mynada bolyp túr - otandyq kinostudiyanyng tarapynan týsirilip jatqan kinolardyng kóbisi nege iydeyalyq jaghynan jútan, mesheu jәne iydeologiyalyq zardaby bar?
- Jylyna 2 jýzden astam ssenariy keledi. Sonyng 1 payyzgha jeter-jetpesi ghana túshymdy bolyp shyghady. Ssenariyding kóbisi atys-shabys, tóbeles, qazirgi jastardyng týsinikteri mýldem basqa, kóbi amerikandyq kinogha elikteydi. Mysaly, birdeneni úrlap ketu, soghyp ketu, zorlap ketu... Búl býgin qalyptasqan joq, múnyng negizi 10-15 jyl búryn elimizde qalanyp qoyghan. Ssenariylerding siqy osynday. Sol sebepti biz ssenariylargha konkurs jariyalap, shamamyz kelgenshe, sapasyn kóteruge tyrysyp jatyrmyz.
- Ángimenizge rahmet!


 

tarazi1

Ákim Tarazi, jazushy:

-  Negizinen múnday obraz jasaugha qúmarlar - shala qazaq, ne ótirik qazaq, ne qazaqtyng atyn jamylyp jýrgen aram pighyldy «óner qayratkerleri». Bizding kinorejisserlerding kóbi Mәskeude oqyp, tәrbiyelengendikten sonday súmdyqty somdaydy. Elin jamandasa, basqagha jaqsy kórinem dep oilaydy. Sodan bolar elin, elining qyzyn jamandaghan adamdar filimdi orys tilinde jәne aghylshyn tilinde titrmen shygharyp, festivalidargha qaray ókpesin ala jýgiretini.
Al, qazaq qyzynyng ózge últtyng jigitine qashyp ketuin jarnamalaudyng astarynda iydeologiyalyq mәn jatyr. Odan basqa da jarnamalarda qazaq qyzy men orys jigitining sýiisip túrghanyn kórsete berudi әdetke ainaldyrghan. Ekinshiden, siz Astananyng kóshelerin aralasanyz, ózge últtyng jigitining qazaq qyzyn qúshaqtap túrghanyn kóresiz. Nege? Elding eti ýirensin degeni. Búl - qúbyjyq qúbylys.
Nege Shәken Aymanov, Mәjit Begaliyn, Abdolla Qarsaqbaevtyng dengeyine jetken biyik túlghaly rejisser joq? Óitkeni qazirgi rejisserler óz halqyna minsinbey qaraydy. Olar kino festivaliderden bir nәrse jenip kelemin, payda tabamyn, jeniske jetemin deydi. Múnyng bәri syltau emes. Últy belorusi rejisser Aleksandr Karpov qazaq halqyn, qazaq әielin dәripteytin «Ana turaly anyz» degen ghajap kino týsirdi. Sondaghy ana da, jesir qalghan kelin de qanday biyik obraz?! Biraq býgingi arzan iydeyaly filimderding dәuiri ótedi de ketedi. Naghyz qazaq qyzynyn, jigitining obrazy somdalatyn dýniyeler tuyndaytynyna senemin. Naghyz halqyn sýietin rejisserler keletinine senemin.

 

Núrlan Ónerbaev,
QR Parlamenti Mәjilisining deputaty:

- Elimizde týsirilip jatqan filimder memleketting abyroyyn asqaqtatuy kerek. Ol qanday filim? Ol - kóne tarihty aitpaghannyng ózinde almaghayyp zamanda attyng jalynda, týiening qomynda jýrip, aq bilekting kýshimen, aq nayzanyng úshymen úly dalamyzdy qorghap ketken batyrlar men danalardy nasihattaytyn, sipattaytyn filim. Búdan útatynymyz kóp. Birinshiden, jas úrpaqtyng sanasyna, jýregine patriottyq sezimdi úyalatady. Ekinshiden, memleketting abyroyyn kóteretin ýlken is bolady. Ókinishke qaray, osy múrattyng ýdesinen shygha almay otyrmyz. Qazir biz kórip jýrgen memlekettik telearnalardyng sany da shamaly. Onyng biri tanertennen keshke deyin týrik filimin, ekinshisi kәristing kinosyn, ýshinshisin qarasanyz, qytaylyq kinony kórsetedi. Qúddy menshiktep alghan telearnasy siyaqty. Búl ózimizding kórsetetin kinomyz joq degen sóz. Al aiqaylatyp jarnamalatyp týsirip jatqan filimning týri mynau - «Mahabbat tәlkegi» («Ironiya lubviy»). Qazaqtyng ne býgingi, ne keshegi tarihyna qatysy joq. Ol az bolghanday qazirgi týsirilgen filimning bәri azghyndyq, qazaq jastarynyn, býgingi qogham mýshelerining ómiri tek sol aghymmen kele jatqan siyaqty. Adam men adam arasyndaghy qarym-qatynastyng bәri әbden qúnsyzdanghan, tómendegen keyipte, anayy týrde beynelegen. Filim últtyq namysty taptaydy jәne bizding mentaliytetke jat. Mening pikirim osy. Parlamentten osy filimge baylanysty Mәdeniyet ministrine deputattyq saual joldanghan. Biraq ministrlik, ne tiyisti mekeme tarapynan eshqanday uәj aitylghan joq.
Búl kinonyng iydeologiyalyq zardaby bar. Qoghamnyng qúnsyzdyqqa qúnyghyp, adamgershilik pripsipterining salmaghy tómendeydi. Adam men adamdy jaqyndastyratyn nәzik, pәk sezimning bәrin joq qylghan. Búl - últtyng ózining bolmysyna baylanysty úyandyghyn, biyazylyghyn, kishipeyildiligin, ýlkendi syilau degen biyik sezimderin ayaq asty etuge júmys isteytin filim.

 

Smaghúl Elubay, jazushy:

- Qazaqy tәrbie almaghan shala qazaq ssenarister, rejisserler kóbinese europalyq moraligha elikteydi jәne jaqyn bolady. Óitkeni últtyq moraliden aulaq bolady. Olar atyóshkir kenestik iydeologiyanyng jetpis jyl boyy tәrbiyelegen úrpaghy. «Shala qazaqtar» degen ne qazaq emes, ne orys emes, әiteuir bir dýbәra marginaldar payda boldy. Búlar eshqanday mәdeniyetke jatpaydy. Ókinishke qaray, býgingi tuyndylar osylardyng qolynan shyghyp jatyr. «Apama jezdem say» demekshi, múnday kinolardyng kórermeni qalalyq jastar bolyp keledi. Jat iydeologiyamen qalyptasqan olar múny «óner» dep týsinedi. Olargha últtyq morali turaly aityp týsindire almaysyn. Sol sebepti olardan shyqqan tuyndy tabighatymyzgha say kelmey jatady. Búghan osynday kózgharaspen qaraytyn bolsaq, kino týsirushi azamattardy qazaqqa jau dep týsinbeu kerek. Yaghny rejisserler qoyyrtpaq mәdeniyetten shyqqasyn qazaqy qalypty kóre almaydy. Olardan qospa, dýbәra tuyndylar tuady. Olardyng kórgen, bilgen dýniyesi sol. Múny bizding mәdeniyetimizding 70 jyl boyy shayylyp ketkenimen týsindiruge bolady. Alayda qalypqa keltiru ýshin kýres jýrip jatyr. Shynyn aitqanda, kinostudiyanyng ssenariylik kollegiyasynda jeti sayyn birneshe ssenariy qaytaramyz. Olardyng 90 payyzy orys tildilerding jazghany, qazaq tilinde jazylghan ssenariylerdi qoldap otyramyz. Biraq olardyng sany óte az.
Men «Mahabbat tәlkegin» kórgen joqpyn, biraq ssenariydi qabyldaghan kezde boldym. Ol kezde qyz da, jigit te qazaq bolatyn. Sonsong búl kinoónimdi Resey rynogyna shygharyp, «Qazaqfilimdi» qútqaru kerek boldy. Kinogha ketip jatqan milliondaghan qarjy, qyzmetkerlerding jalaqysyn qaytaru kýn tәrtibine qoyyldy. Kino degen sory qaynaghan sala boldy. Kino ózin-ózi aqtauy ýshin qúryghanda 150 million kórermen kerek. Qazaqstanda oqystan jaryq etip shyqqan filim bolmasa, ózin-ózi eshqashan aqtamaydy. Ýkimet, ras,  býgin, erteng aqsha berer, ýshinshi kýni qysqartyp tastaydy. Búl «sugha ketken tal qarmaydynyn» tirligi. Endi ony Resey rynogyna shygharu ýshin olar «bireuin orys qyl» degen talap qoyady. Áytpese, reseylik әriptester kinona pysqyryp qaramaydy. Tipti Europada aziyalyqtardyng kinosyn teleekrandarynan shyghartpaydy. Bayqasanyz, osynday da rasizm bar. Tek týrikpen birigip jasalghan dýniyelerdi kórsetedi. Reseyde de solay. «Qyz Jibek» tek Qazaqstan men Qyrghyzstanda tabysqa ie boldy. Resey halqy kórgen de joq. Tipti, oghan bәige de bermedi, tigilgen kostumderin ghana baghalady da qoydy. Al, ony Reseyding rynogyna shygharu ýshin ishinde orys akterin qosu kerek. Sosyn kinonyng morali de últtyqtan góri internasionaldyqqa auysady. Otandyq kinostudiyanyng tragediyasy mine osylay.

P.S.

Sh. Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» AQ men reseylik «Interfest» kompaniyasynyn birlesip týsirgen «Mahabbat tәlkegi» atty romantikalyq komediya kórermenderge jol tartty. Filimning premierasy nauryz aiynda bir uaqytta tórt elde - Qazaqstanda, Resey men Ukrainada jәne Belorussiyada kórsetildi.
«Búl filim - kópten kýtilgen qazaqstandyq-reseylik joba jәne ol alghash ret meylinshe kóp - 600 kóshirmemen shyghyp otyr. Búghan deyin kóshirme sany 50-den aspaytyn. Bizding kiyn
ematografiya ýshin búl ýlken jetistik», - deydi «Qazaqfilim» AQ diyrektory Ermek Amanshaev.

Búl filim óte súlu, aqsýiekter tarlany jәne oligarhtyng qalyndyghy Ásel (Ásel Saghatova) degen qyz turaly ekendigi aitylady. «Yqpaldy jarynyng arqasynda Áseldi qoghamnyng aqsýiekteri qabyldaydy, biraq ol ózin derbes túlgha retinde moyyndaghanyn qalaydy. Ol ataq-danqqa eng tez aparatyn jol - telejýrgizushisi bolu dep sheshedi. Jәne onyng Jenya (Oliga Orlova) degen qúrbysy da qoltyghyna su býrkip, biraq jay emes, bir shart qoyady: Ásel kafege kelgen birinshi er azamatty ózine ghashyq etui kerek, - dep sheshedi. Al birinshi kirgen adam, qatardaghy botanik jәne ómirde joly bola bermeytin Ivan (Aleksey Chadov) bolyp shyghady. Ol ýshin ómirdegi jalghyz әiel - ol onyng anasy (Irina Rozanova) bolady. Osy jerden bastap Áselding tynysh ómiri tónkerilip ketedi. Ol óte ójet jospar qúryp, onyng nәtiyjesi kýtilmegen jaghdaylargha soqtyrady», - deydi sujettik jelisi turaly «Qazaqfilim» studiyasynyng baspasóz qyzmeti. Sonday-aq filimde qazaq qyzy - Ásel Ivandy tósekke iykemdeuge tyrysyp baqqan tústary da, jartylay jalanashtanatyn kezi de bar. Al, filim sonynda qazaq oligarhyna túrmysqa shyqqaly otyrghan qalyndyqty (Áseldi) orys jigiti Ivan toy ýstinen alyp ketedi. Toygha jinalghan júrt at ýstinde ketip bara jatqan Ivan men Áselge qol shapalaqtap, mәz bolyp qala beredi. «Kýldirgi» kino osylay tәmam bolady.
«Mahabbat tәlkegi» filimining týsirimderi Astana men Mәskeude ótti. Filimdi jaryqqa shygharu ýshin 2 million AQSh dollary júmsalghan.

«Mahabbat tәlkegi» filimining rejisserleri Aleksandr Chernyaev (Resey), Erjan Rýstembekov (Qazaqstan) produsserleri Renat Davletyarov (Resey), Ermek Amanshaev (Qazaqstan), Aleksandr Kotelevskiy (Resey). Filim Daniyar Kýmisbaev, Erjan Rýstembekov, Vladimir Zabaluevting ssenariyi boyynsha týsirilgen. Kartinanyng operatory Dmitriy Malisev, kompozitory - Arkadiy Ukupniyk. Roliderde:Aleksey Chadov («Dnevnoy Dozor», «Devyataya rota», «Lubovi v bolishom gorode»), Ásel Saghatova («Reketiyr», «Mech Mahambeta»), sonday-aq Irina Rozanova, Erik Joljaqsynov, Farhat Ábdraimov jәne basqalar oinady.

Súhbattasqan:
Dәuren Seyitjanúl
y.

«Ýsh qiyan» gazeti, 6-mamyr, 2010 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019