Qúzyrly oryn ókilderining әueninen "Qazaq kóshin" toqtatu pighylyn angharugha bolady. Tipten búl sayasat  zyaly qauym men qalyng qazaqtyng narazylyghyn basa túru ýshin jasalghan sóz jýzindegi qúr uәde boluy da ghajap emes.

Ýkimetting qaulysy  nege qauqarsyz?

Qandastar ýshin túraqty tirkeuge túru – qiyametting qyl kópiri. Búl jayt  sheteldegi 7 million qandasymyzdyng ishinen Ata júrtqa oralghysy keletinderdin  jolyn qiyndatyp-aq  túr.

Esterinizge sala keteyik, Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2014 jylghy 20 nauryzdaghy № 248 qaulysy kóshi-qon mәselesine qatysty kedergilerdi jonggha ýlken septigin tiygizdi. Atap aitsaq:

Azamattyq alu ýshin Qazaqstanda túru 1 jylgha qysqardy; Qandastarymyzdyng elimizding qay ónirine baratyndaryna qaramay, «Oralman» mәrtebesi  beriletin boldy; Azamattyq aluda qarastyrylghan mindetti tólemnen bosatyldy; Ýkimet belgilegen 7 aimaqqa baratyndargha memleket tarapynan әleumettik paket qarastyrylyp, memlekettik atauly kómekter men jaldamaly ýige ie boludyng mýmkindigi tuyp jatyr. Alayda sonan beri 2 ay uaqyt ótsede eshqanday nәtiyje joq. Tek sóz jýzinde ghana ósek bop kezip jýr.

Shyndyghyn aitqanda,  jogharydaghy mýmkindikterge ie boludyng alghy sharty – túraqty tirkeuge otyru. Qazirshe, Qytaydan oralghan qandastarymyz  ýshin búl qiyametting qyl kópiri bolyp túr.

             Ýkimetting resmy qúzretti oryndary Kóshi-qon mәselesin taghyda dopsha qualap birer jyldy ótkizu mýmkin. Biylikting ishindegi Qandastarymyzdyng oraluyna mýddeli emes, Nazarbaevtyn  oralmandar turaly sayasatyna qarsy toptar taghy da qandastar mәselesinde kedergi jasaugha kiriskeni belgili boldy. Olar Qandastargha qarsy zandy ýn-týnsiz,  «Preziydentting tapsyrmasy» degen jeleumen bir aidyng ishinde qabyldap jibergenin bilesizder.  Al endi taghy da Núrsúltan Ábishúly qandastar mәselesi turaly tapsyrma bergenimen  búl tapsyrmany sózbúidagha salyp, sozyp, kedergiler jasap әlektenip jatyr.

Oghan dәlel óte kóp:

Birinshiden, Ishki Ister Ministrligi qandastarymyzgha qoyghan kedergini alyp tastamay otyr. Naqty zang jýzinde Qytaydan oralghan qandastarymyzdyng Qazaqstangha oraluyna mýmkindik joq.  Túraqty tirkeuge túru ýshin qajetti qol jetpeytin nemese qol jetkizu qiyn qújattar bar. Búl, әsirese, Qytaydyng aranyna ketip bara jatqan qandastarymyz ýshin auyr tiyip túr.

Qandastarymyzdy «Túraqty tirkeuge túrghyzu» mәselesimen Qazaqstan Respublikasynyng Ishki Ister Ministrligining qúramyndaghy Kóshi-qon polisiyasy ainalysady. Atalghan polisiyanyng qazirshe búl mәselede Ýkimetpen de,  Qytaydyng Qazaqstandaghy Elshiligimen de birlesip júmys istey almay otyrghany belgili.

Qysqasyn aitqanda,  Qytaydan keletin qandastarymyz ýshin zandyq sipaty anyqtalmaghan  eki «Anyqtama»  jәne bir «tentireu» bar. Olay deytinimiz – «anyqtamalardy» alu jәne beru jaghynda eki elding zandyq negizderi qarastyrylmay, ózara qarama-qayshylyq tuuda. Al onyng zardabyn qarapayym halyq tartady.

•  «Sottalmady» degen anyqtama. Onsyzda Qytay ýkimeti sottalghan adamdargha tólqújat beruge «zang jýzinde tyiym salghan». Qazaqstan tarapy Qytaydyng Qazaqstandaghy Elshiligi arqyly búl mәseleni anyqtamay otyr.
•  «Qytay azamattyghynan shyqqany turaly anyqtama» kerek. Búl anyqtamany alu ýshin Qytay tarapy «shetelding azamattyghyn alghandyghy turaly anyqtamany» talap etedi. Búl eki elding kóshi-qon mәselesinde ýilespey kele jatqan qarama-qayshylyqtyng biri.  Eki ortada qandastarymyz osy sebepten Qazaqstan aumaghynda túraqty tirkeuge túrugha zandyq túrghyda mýmkindik ala almay otyr. Alghan kýnning ózinde zang jýzinde qylymystyq jauapkershilikke deyin aparatyn qayshylyqty mәsele.
• «Tentireu». Osy anyqtamalardy alu ýshin taghy da Qytaydyng Qazaqstandaghy elshiligine jýginu kerek. Ár kәmeletke tolghan bala elshilikke ózi kelui kerek. Sóitip, myndaghan qazaq alystaghy auyl-aymaqtan jinalyp, kezekke túryp, bir japyraq oryssha «spravka»  ýshin aqshalaryn shashyp, tabanynan tozuy kerek. Osynday qiytúrqylyqtargha ýkimetting qúlyqsyzdyghy adamdy namystandyrady әri jigerindi jasytady. 

Ekinshiden, ekonomika jәne budjetti josparlau ministrligi qandastardy atajúrtqa oraltugha ashyq qarsylyq bildirip otyr. Tipten sóz jýzinde aitylyp jatqan "әleumettik paketterge" ie bolu - qandastarymyzdyng aspandaghy qazdyng sorpasyna nan matyryp jegenindey bolyp otyr. Búl Ekonomika jәne budjetti josparlau ministrligining búrynnan kele jatqan sayasaty ekeni bәrimizge ayan.

Viyse-ministr M. Ábilqasymova  auzymen qandastarymyzgha qarsy jaghymsyz aqparattar taratu arqyly qandastar mәselesin sheshuge kedergi jasaudyng aqparattyq soghysyn dayyndap jatyr ma dep qorqamyn. Viyse-ministrding keltirgen deregine sensek, enbekke jaramdy oralmandardyng  8,6 payyzy jogharghy bilimdi,  20,6 payyzy orta bilimdi, 71 payyzynyng jalpy bilimi bar nemese mýldem bilim almaghan.  Osynday sandardy algha tarta sóilegen Mәdina Ábilqasymova: «Sondyqtan, bilimi men kәsiby mamandyghy joq, dәrejesi tómen enbek kýshi Qazaqstannyng enbek kýshi naryghyna qosylyp jatyr. Búl mәsele oralmandardyng qoghamgha sinisip ketuine kedergi boluda» depti. Mine búl qandastarymyzdy oraltugha ashyq qarsylyq. Búl jaghynan qaraghanda Mәdina hanym sandyq sapa men sapalyq sapanyng qatynasyn týsinbeytini belgili bolyp otyr. Mýmkin, orys tilin bilimning balamasy retinde qaraghan boluy da mýmkin.

Sebebi, shetelden jýzdegen ghylym doktorlary,  myndaghan ghylym kandidattary, on myndaghan dayyn mamandar kelip otyr. Shynyn aitqanda, búl – ýlken investisiya. Al búl adam investisiyasynyng qúnyn týsinbegen ministrding uәjine kim sendi? Esterinizge sala keteyik, 2013 jyly oralmandardyng azamattyq aluyna kedergi jasaytyn zandy Erbolat Dosaev basqaratyn osy Ekonomika jәne budjetti josparlau ministrligi úsynghan bolatyn.  Sondyqtan, taghy da qandastargha qarsy niyette boluy әbden mýmkin.  

Janadan jasalyp jatqan kedergiler

• Birinshi kedergi – «Oralman» kuәligin alghasyn bir jyl ishinde azamattyq beruge ótinish bermese, olardyng elimizde túraqtauy sheteldik azamattarmen birdey jaghdayda qarastyrylady. Búl da týsingen adamgha ýlken kedergi. Taghyda dau tudyru, taghy da sol zymyan sayasat.

Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau viyse-ministri Qayrat Ábsattarov: «Búnyng barlyghy qazir bir jylgha deyin qysqartylady. Yaghni, olar elge kelip oralman mәrtebesin alghannan son, azamattyq alugha birden ótinish bere alady jәne bir jyldyng jýzinde azamattyq aluyna bolady. Al oralman mәrtebesin alghannan keyin bir jyl ishinde azamattyq alugha ótinish bermegen bolsa, olardyng elimizdegi túruy sheteldik azamattarmen birdey jaghdayda qarastyrylady», – dep atap ótti viyse-ministr.

• Ekinshi kedergi –  qandastarymyzgha qatysty kóshi-qon zanyn ózgertuge asyqpay, sozyp otyr.

      Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóralqa Tóraghasynyng orynbasary Talghat Mamashev:  «Parlament oralmandar azamattyghyna qatysty zandy tezdetui kerek. Ótken joly Resey Qyrymdaghy jaghday ayasynda azamattyq alugha qatysty zandy bir kýnning ishinde qabyldady. Soghan oray, ótinish bergen adam bir kýnning ishinde Resey azamattyghyn ala alady. Búl biz ýshin de asa qajet tәjiriybe. Óitkeni, Qazaqstannyng kóshi-qon turaly zannamasyn ózgertu úzaqqa sozylyp ketui mýmkin. Qazirding ózinde zang jobasy shildede Ýkimetke úsynylyp, ony qabyldau keler jylgha qalatyny turaly aitylyp jýr», – dedi. “Mәjilis deputattarynan súrarym, osy zang jobasyn tezdeteyik. Kezinde oralmandar azamattyghyna kedergi jasaytyn zandy bir ghana kýnning ishinde qabyldadynyzdar ghoy, endeshe sondaghy olqylyqty týzetudi de bir aidan asyrmasaq eken”, – degen tilegin bildirdi qauymdastyq Tóraghasynyng orynbasary.

• Ýshinshi kedergi – ishki kósh-qondy syltau etu arqyly syrtqy kóshi-qondy әlsiretu mýmkidigi zor.

       Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan sekildi oblystardaghy demografyalyq qúldyraudyng basty sebebi – ondaghy jergilikti halyqtyng ósimi óte tómendep ketti. Al Orystar Reseyge ýdire kóshude. Búl kemdikti Ontýstik obylystardaghy halyqtyn  esebinen toltyrghysy kelgen Madina hanym qandastarymyzgha qarata qarsy balama joba úsynyp otyr.

     Ekonomika viyse-ministri Madina Ábilqasymova Soltýstik oblystardyng halqy 2050- jylgha qaray bir milliongha deyin kemui mýmkin degen boljam jasady.

• Tórtinshi kedergi – Qúzyrly organdar qandastarymydyng ekonomikalyq sala men úzaq bolashaqtyq túrghydaghy demografiyalyq jәne investisiyalyq mýmkindigin nazargha almauda. Mine búl qasqoy toptardyng eng raqymsyz soqqysy. Tipten 80 payyz sauatsyz boldy dep qaraghan kýnning ózinde mal sharuashylyghy men  egin sharuashylyghyndaghy jetistikterding birazy qandastarymyzdyng esebinen bolyp jatqanyn kórmeui de – soraqylyq.  

Shyndyghyn aitqanda, qazaqstannyng demografiyalyq jaghdayynyng ósimine qandastarymyzdyng da ýlken úles qosyp jatqany  bireulerge únamay ma? Shúbyrghan balalaryn ertken, orystan bosaghan auyldardy kórkeytip jatqan qandastarymyz bizding elde sayasy kýshke ainalyp kele jatuy da bireulerdi qorqytatyn sekildi.

«Oralmandardy qonystandyru júmysy tepe-tendikti saqtamay jýzege asty, olar ornalasqan ónirlerding әleumettik-ekonomikalyq súranystary eskerilmedi. Mәselen, statistikalyq mәlimetterge sýiensek, oralmandardyng 50 payyzdan astamy Ontýstik Qazaqstan, Almaty, Manghystau, Jambyl oblystaryna shoghyrlanghan. Al atalghan ónirler әleumettik infraqúrylymdar men júmys oryndaryna qatysty onsyz da aitarlyqtay demografiyalyq qysymgha úshyrap otyrghan bolatyn», – deydi Mәdina Ábilqasymova.

Al Qazaqstanda óz mamandyghy boyynsha júmys istep jýrgenderding de shamaly ekenin, qanshalaghan maman-ghalymdarymyzdyng júmystaghy burokratizmning kesirinen shetelge asyp jatqanyn ministr myrzalar bilmeytin synayly. Mamandyqtan góri kәsipkerlikti únatatyn qandastarymyzdyng qylyghy kimge únamay jýr? Qyzghanysh pa,qorqynysh pa, qastandyq pa?

Altay Búqarbaev

Abai.kz