Adamzat erte zamandarda bir tilde sóilegeni turaly Babyl múnarasy degen anyzda aitylghan. Adamdar aspangha jetetin múnara sala bastaghan eken. Búny kórgen qúday qahargha minip, búlar birin-biri týsinbesin dep әr týrli tilderdi jaratypty. Sodan beri adamdar әr tilde sóilep, múnarany sala almay, birin biri týsine almapty  deydi anyz. Yaghni, búl anyzdan kóretinimiz – kóne zamanda halyqtar bir tilde sóilegen eken. Anyz bekerden-beker tumaydy. Qazaqta «týgel sózding týbi bir, týp atasy Mayqy biy» degen sóz bar. Búl sóz – tek qazaq tiline ghana emes, ózge tilderge de qatysty aitylghan sóz jәne jogharydaghy mif osy maqalmen ýndes. Kóptegen anyz, tanym-týsinik, dәstýr-salttyng әr basqa bolghanymen, arghy tanym-týsinikterding bәribir de ortaqtyghy kórinip túrady. K.ngng simvoldardy mәdeny jәne tabighy (estestvennye) dep ekige jikteydi. Ghalym mәdeny simvoldardy adamnyng mentalidi keshenindegi manyzdylyghyna toqtalsa da, sol simvoldardyng ortaq bastaudan nәr alatynyn, alghashqy sakraldyq qasiyetin saqtaytynyn basa aitqan.

Osynday tanymdyq-simvoldyq mәnge iye  sózderding biri dep qonyr sózin kórsete alamyz. Qonyr asa qatty bayqalmaytyn, kórinbeytin týs bolghanymen, onyng arghy adamzat tarihynda, mәdeniyetinde ýlken tanymdyq qyzmet atqarghan. J.Nәjimedenov qazaqtyng muzykasyna qatysty enbeginde kempirqosaqtyng jeti týrli týsin yulagha jabystyryp, ainaldyrghanda, jeti týs qonyrgha ainalatyndyghy jayly jazghan. Yaghny qonyrdyng qúramynan barlyq týster shyghady, osy týs – abaq tanbasy (S.Qondybay) dep atalatyn  tanbanyng nýktesi, sol nýkteden onyng barlyq mәni taraydy. Qazaq tilinde osy sózding birneshe maghynasy bar.

1. Qonyr  eng әueli týsti bildiredi. Mysaly, qonyr an, qonyr qaz, qonyr jer, t.b.

2. Qonyr – uaqytty, mezgildi  bildiredi.

3. Qonyr erkeletu mәninde júmsalady. Mysaly, 1. Atasy Áuez ben әjesi Dinәsilding bauyrynda ósken qalyng erindi, ayaly ýlken kózdi Múhtardy osy auyl týgelimen «Qonyr qozy» deydi. 2. Búl – Dinәsil әjesining «Qonyr qozysy» – Múhtar ghoy, – dedi Maghauiya balany ertip kelip. 3. Jaraysyn, Qonyr qozym! Osy sózding maghynasyn týsinip óskeysin, – dedi Abay atasy riza keyippen (T.Júrtbay). «Qonyrym», «qonyr qozym» dep erkeletu mәnindegi sózder erekshe, ystyq yqylasty, jylylyqty bildiredi.   

4. Qonyr – qazaq halqynda túrmys-tirshilikting qarapayymdylyghyn, ortashalyghyn bildiredi. Qonyr kýi, qonyr tirshilik, qonyr sharua, qonyr ýy t.b. Mysaly:

5. Qonyr sózi saz әlemine qatysty sózdermen jii tirkesedi. Mysaly, qonyr ýn, qonyr saz, qonyr әuen, qonyr dauys.  Búl tirkester qúlaqqa jaghymdy, kónilge jayly, adamnyng ishki jan әlemine erekshe әser etetin degen maghynany bildiredi. 

 6. Qonyr – tabighat qúbylystarynyng keybir qalpyn bildiredi: qonyr salqyn, qonyr jel.  

Eger búl sózding mәnin assosiativtik eksperiyment arqyly kórsetetin bolsaq bylay kórinedi:

Qonyr týs – aghash, at, ayaq kiyim, aiy, adam, avtobus, arbanyng dóngelegi, afro-amerikandyq adam (negr), kóz, shapan, sharf, shash, shashymnyng týsi, shәli, shkaf, shokolad. 

Qonyr – ýn tanymdyq qúrylymyna mynaday freymder kiredi: adamnyng dausy, әuen, әnshiler toby, әn salatyn top, әnshilerden  qúralghan trio, dauys, dombyra, qonyr dauys denemdi shymyrlatady, «Qonyr» muzykalyq top, «Qonyr» toby, oilandyratyn, tolghandyratyn muzyka, ýn.

Qonyr – qarapayymdylyq: orta degendi bildiretin jayttar, ómirding ózi de qonyr, qarapayym, qarapayymdylyq, tirlik.

Qonyr – qazaq minezi, sipaty: darhandyq, túiyq, adam minezi, kórkem minezdi, qoyday qonyr, bayyptylyq, qonyrqay minezdi, tózimdi, salqyn qandylyq, sabyrlyq.

Qonyr – mún, qayghy, kónilsizdik: jabyrqau, jadau dala, eptegen múndalyq, jalghyzdyq, kileng qonyr týsti jighazben toltyrsaq, adamnyng kónil kýiin týsiredi, kóp nәrsege degen ynta-yqylasyn qaytarady, mún

Qonyr – mahabbat: әbden kóngen, sabasyna týsken kónil, saghynysh, qonyr kózderge ghashyq bolghan qara kózder, sezim

Qonyr – qasiyettilik, kiyelilik: Qonyr Áuliye, qasiyettilik, qasiyetti jerding týsi, jylqynyng týsi retinde elestetiledi, yaghny jylqyny qasiyetti januar dep sanau, qashap jazylghan kóne tau-tastardaghy jazu, olardy baghalayyq.

Qonyr – meyirimdilik: Qonyr degende kishentay qoshaqanym elesteydi, qonyr qozym, qonyrym,  qozy, «qonyr» dep qoydyng tólin sýngi.

Qonyr – kendik: adamnyng jan sarayyn ashyp, tynysyn keneytetin qonyr aua, dala, dala filosofiyasy, bel, esken samal.

Qonyr – súlulyq: adamnyng kózin alatyn, sýmbil shash, әdemi kóz, qonyr kózderge ghashyq bolghan qara kózder, kóz.

   Qonyr – uaqyt, mezgil, shaq: beyuaq, kýz, mezgil, mausym, 50 jas pen 70 jas aralyghy, orta jastaghy erli-zayyptylar, qazan-qarasha ailary, týn, kesh, tynyshtyq.

Qonyr – aqyndyq, jazushylyq: «Qonyr jar» Maghjannyng óleni, Múhtar Áuezovtyng býrkenshik aty, Júmekenning «Qonyr» óleni.

Qonyr – nastyq: lay, saz, su, kir.

Bayqap qarasanyz, qonyr sózining negizgi degen maghynalary әli kýnge deyin qazaq tanymynda saqtalghan.  

Ózge últtardyng tanymynda qonyr týsi ózindik mәnge iye. Ejelgi egiypettikter búl týsti erekshe qasterlegen. Birinshiden, olardyng ózderining qonyr týsti boluyna baylanysty, ekinshiden, topyraqtyng týsi, yaghny egiypettikter ýshin baylyqtyng týsi bolyp sanalghan.

 Europa júrty әuel basta búl týsti onsha jaqtyrmaghan. Qonyr týsti kiyimdi tek qana kedeyler kiygen. Búl týs – europalyqtar ýshin jerdegi balshyqtyng týsimen baylanysty bolghandyqtan, olar ýshin «nastyqtyn», kedeylikting simvolyn bildirgen. Alayda Europa tarihyna burjuaziya dep atalatyn әleumettik toptyng keluimen, búl týske degen kózqaras ta ózgeredi. Olar qonyr týsti kiyim kiygen, búnyng ózindik sipaty bolyp, qonyr týsi endi «ózine degen senimdiliktin», «túiyqtyqtyn» simvolyna ainalady.

Jiyrmasynshy ghasyrdyng otyzynshy  jyldary  búl týs negativiyti renkke ie bolady. Búghan sebep – nemis fashisterining soghysqa qonyr kóilek kiyip shyghuy. Alayda nemis iydeologteri búl týske onsha mәn bermegen, yaghny nemister qonyr týsin birden fashizmning simvoly retinde tandap almaghan. Rem deytin nemis shturmovikterding basshysy әskery qoymada jatqan qonyr kóilekterdi iske jaratqan. Taza ekonomikalyq qajettilikten tughan búl әreket keyin kele qonyr týsining fashizmning nyshanyna ainaluyna sebep bolghan.  German sosial-demokrattary qozghalysynyng beyresmy atauy «qonyr kóilektiler»  ekeni әr jyldardaghy mediadiskurstan, kórkem әdebiyetten belgili.

Islam mәdeniytinde qonyr qúldyraudyng belgisi retinde qabyldanady, al hristian әleminde ruhany qazanyng simvoly bolyp tabylady. AQSh-ta 1980 jyldary, yaghny ýreyli kezderde adamdar súr, qara, kók týsti kiyim kiyse, al 1990 jyldary, yaghny amerikandyqtar ýshin tynysh uaqytta adamdar qonyr kiyim kiygen eken. Qonyr týsi – AQSh halqy ýshin tynysh ómirdin, senimdi bolashyqtyn, qarjylyq túraqtylyqtyng belgisi bolghangha úqsaydy.

Aziya halyqtarynda da búl týsting orny bólek. Mysaly, filippendikterding myna anyzy  olardyng shyghu tegimen baylanystyrylady: « Qúday sazdan ózine kerekti bir mýsin jasap, ony peshke salady eken. Birinshi mýsindi mezgilinen búryn alady, odan aq adam payda bolady. Ekinshisin úzaq ústaghandyqtan, ol kýiip, qarayyp ketedi. Al ýshinshi mýsindi peshte qansha uaqyt kerek, sonsha ústaydy. Sol mýsinnen qúday qonyr adamdardy, yaghny filippindikterdi jaratypty».

Japon imperatory jasyl-qonyr týstes kimanony qys mezgilinde, al qonyr-súr kimanony jaz mezgilinde kiygen eken.

Japon tilinde qonyr týsin naqty ataytyn nominativ joq eken, olar kóbine «shay týstes» nemese «týlki týsine úqsas» t.b. sonyng túrpatyna juyq sózdermen aitaydy eken. Europanyng kóptegen tilderinde qonyr týsining shyghuyn  janghan nemese kýigen nәrsening týsimen baylanystyrady. Al qazirgi grekterde qonyrdyng renkin beretin týsterding barlyghyn kofe týstes dep ataydy. Al eskimos halqy qonyr týsi degendi mýldem bilmeydi eken. 

Bayqap otyrsaq esh baylanys joq sekildi. Alayda olardyng sózdik qorlarynda ózderi týsinbeytin, týsingi jetpeytin dýniyeler óte kóp. Jәne olardyng bir kemshiligi – tilderining qoparmaly boluynda, al bizding til jalghamaly bolghandyqtan, biz eshqashan ózimizding týbirmizdi, negizimizdi joghaltpaymyz. Myna sózding týbiri qaysy degende, birden anyqtap bere alamyz. Maghynasy, shyghu tórkini kýngirt, týsiniksiz sóz bolsa, etimologter onyng qay sózden shyqqandyghyn da anyqtap kórsete alady. Jogharyda kórsetilgen sózderding barlyghy da bir negizden, arhetipten taraghan maghynalar bolyp tabylady. Ony biz abaq tanbasy arqyly týsindire alamyz. Osy tanbanyng oqyluyn S.Qondybay kórsetken, sondyqtan biz ony qaytalap jatpaymyz. Búl tanba Orhon múralarynda ng dybysyn (nemese NT) belgilegen eken.

        -     N

Biz ng dybysynyng tanymdyq sipatyna qatysty maqalamyzda osy dybystyng qazaq tilindegi qanday mәnde qoldanylyp, 28 dybystyng negizi, arhetiypi dep kórsetken edik. Alghashqy adamzattyq dybys n dybysyna (sәbiyding ingasy) til týbi q, gh, k, g dybystary artikulyasiyasy jaghynan úqsas bolyp keledi. NQ, NK, NGh,NG dybystarynyng arasyna dauystylardy qossaq, Núq, nýk, nogh, t.b. sózder shyghady. Búl abaq tanbasynyng nýktesin bildire otyryp, tirshilikting bastauy, qaynary retinde interpretasiyalanady. Mәselen osy núq praformasynan nghúq – núq – qúq, nghaq – naq, qaq, t.b. birnegizdi sózder shygha beredi. Qazaq tilinde qaq jaru degende qaq sózi dәl ortasy degendi bildiredi. Núq degen payghambardyng aty da osy nýkteden shyghady. Mysaly, әlemdik topan su abaq tanbasynyng shenberi bolatyn bolsa, Núq sonyng nýktesi bolady. Núq degen sózding qazaq tilinde birneshe ekvivalenti  bar. Nýkte, noqat, negiz, naq, naghyz, t.b.   búlar latyn tildegi nukleiyn, nukleiyd, t.b. sózderding tuyndauyna uәj boldy deydi S.Qondybay. Bizding oiymyzsha, parsyniki dep eseptelentin nauryz sózi de osy praformalardan órbigen sekildi. Týrki tilderinde q men u dybysynyng auysymy zandy qúbylys. Mysaly, súrau-súraq, tau-tagh. Sonda naq degen sózdegi q dybysynyng ornyna u dybysyn qoysaq, nau degen payda bolady. Ol nýktemen baylanysty bolghandyqtan, tirshik bastauyn, jana ómir, jana kýn degendi bildiredi. Sonymen qatar, orys tilindegi nov-yi, aghylshyn tilindegi new(niu, jana),  now (nau, qazir) degen sózder de abaq tanbasy arqyly oqyla alady. Endi búl sózderdi kerinsinshe oqysaq, qon, kýn, ghún, t.b. birnegizdi sózder shyghady.

Osy praformalardyng ishinde qong praformasy arqyly tuyndaghan qonyr sózine toqtalamyz. Sebebi osy sóz dybysqa, әuenge qatysty maghynany әli kýnge deyin qazaq tilinde saqtap otyr. Qonyr dauys, qonyr ýn, qonyr saz, qonyr kýi. Jәne búlar abaq tanbasynyng nýktesin bildirgendikten, orta degen maghynany bildiredi. Sol sebepti qonyrdyng birqalypty, ne joghary emes, ne tómen emes dauysty maghynany berui  sonymen baylanysty. Ýnge qatysty birqatar sózderding shyghuyna osy praforma úitqy bolghan. Gong, fon, ton, zvon, song, singl, konsert, t.b. sózder. Qambar ata jylqymen, muzykamen baylanysty. Qonyr sózi qamar dep chuvash tilinde aitylatynyn eskersek qong – qon – qom bolyp keledi. Al qom – qam dep b dybysynyng әserinen ózgergen. Grekter Gomerding etimologiyasyn soqyr dep kórsetedi. Alayda onyng esimi qom - qong praformasynan órbip, әnshilikpen, jyrshylyqpen sabaqtas sekildi. Búl esimdi Omar (transkripsiyasy Úuomar) dep te qazaqsha ataydy. Búnyng aiyrmasy tek u men q auysymynda ghana. Osy sózdi jylanmen de baylanystyrugha bolady. Óitkeni mar degen parsyda jylannyng atauy bolyp tabylady. Búnyng dey-týrkilik sóz ekendigin onay týsindirip beruge bolady. Alayda oghan qazir biz toqtalmaymyz, bizge keregi – onyng muzykamen baylanystylyghy. Qazaq dombyra, qobyz aspaptarynyng shegin qoydyng sheginen, jylqynyng qylynan jasaydy  (bir ghajaby  búlar eshqanday radiyasiyany qabyldamaydy eken).

NG dybysy tirshilik tumaghymen, balamen baylanysty bolghandyqtan,  qong praformasy da balagha qatysty, mysaly, qazaqtyng ózining balasyn qonyrym, qonyr qozym dep aituy sonyng aiqyn dәleli. Qazaq halqynda qoy sýiedi, balasyn qonyrym dep» aituyna qarap ta, ony tól, qozy maghynasynda júmsalyp túr. Qongh nemese qong praformasynan europa tilderindegi kind sózi shyqqan. Ol da abaq tanbasynda nýktemen baylanysty jәne qazaq tilindegi kindik degen sózding osy kiynd, yaghny bala sózimen formasy da, maghynasy da úqsas. Qazaq tilinde kójek, kýshik, qodyq, t.b. da osy qong praformasynan órbip shyqqan. Europa tilderin de, týrki tilderinde q men s dybysynyng auysymy bar. Sonda qongh, qong degenning alghashqy dybysy etip s dybysyn aitsaq san, son, syn, t.b. sózderding shyghuyna úitqy bolady. Mysaly, Anderson, Deniylson, orys tilindegi syn (úl bala), aghylshyn tilindegi son (san). Q-u-f-v dybystarynyng auysymyn eskersek, fon Gumbolit, van Basten degen kisi esimderindegi fon, van sózderi bala degendi bildiredi. Ibn Sina degende dәl solay, y men b dybysynyng ornyn auystyrsaq, yaghny metateza qúbylysy, bin (bon – qon) sózin kóruge bolatyn edi. Sonday-aq qazaq tilinde aghayyndy qonyr qaz frazeologiyalyq tirkesindegi qonyr sózi júby jazylmaytyn bauyr degen maghynany beredi.

Ortaq praforma qon sózi bolghannan keyin, búl attylarmen, yaghny qondylarmen de baylanysty. Talasbek Ásemqúlov «Qondyger qanly» atty zertteu enbeginde mynaday sitata bar: Qazaqtyng kónekóz qariyalary, eski qazaqty, mysalgha Serikbol Qondybay aitqan «esen qazaqtan» búrynghy bayyrghy qazaqty, onyng jerin, suy men nuyn jinaqtap «Qondyger qúba júrt» dep bir-aq auyz sózben belgileydi.

Osy tirkestegi «Qondyger» men «qanly» sózining arasynda tikeley baylanys bar. «Qon» keyingi týrik tilderin tudyrghan birtútas skif tilinde «jylqy» degen maghyna beredi. Qazaq tilinde «qonnyn» ýsh sinoniymi bar. Olar «jylqy», «qysyraq» jәne «júnt».

 «Qon» keyinnen slavyan tilderinde «koni» – «at», «minisker jylqy» degen sózge ainaldy... «qanly» – «jylqy jaratatyn, jylqy minetin, jylqy­ly el» bolyp shyghady. Alghashqy «qonly» sózi keyinnen «qanly» sózine ainalghan. Qazaqta maldy, kýili kisini «qondy» deu, jaghdayy jýdeulegen jandy «qony týsti» deu әli de bar ghoy. Sonyng bәrining týbinde qong – jylqy túr».  Alayda qon tek jylqylargha ghana emes ol qoy malyna da qatysty aitylatyn sóz. Akademik A. Sherbaktyng týrki halyqtarynyng ýy jәne dala januarlarynyng ataularyna qatysty maqalasynda: «Koj(un) sarik, «ovsa», «samka ovsy», mong.honiy(n), manch. honiyn. Kojun. Tuv.,hak. – hoi, uzb. – kui, kaz., nog. – koy, ... V foneticheskom otnosheniy naibolee ranney yavlyaetsya forma konun (kon). Dopolniytelnyy slog (un)  - morfologicheskiy element, nekogda vyrajavshiy znachenie umenishiytelinosti. V drevnih turkskih yazykah on (erekshelegen biz – B.H.) byl vesima upotrebiytelinym, odnaka vposledsviy utratil produktivnosti y polnostiu slilsya s osnovoy, sr. Kurtun “chervyak”, bojun “sheya” y t.d.»[3,110]. M.Qashqary ózining sózdiginde «qon» sózine qoy dep anyqtama bergen eken.  Biraq qoy men attyng qanday baylanysy bar? Búl súraqtyng jauabyn Alpamys batyr  jyrynan tabugha bolatyn sekildi. Osy jyrda Key-Quat degen qoyshyny batyr zyndannan alyp shyghady. Ol sol ýshin ony qonyrattardyng basshysy etip qoyady. Yaghny qoyshy qondygerlerding patshasy bolu motiyvi bizge olardyng ózara baylanystylyghyn kórsetedi. Taghy bir mysaldy grek mifologiyasynan keltiruge bolady. «Yason jәne argonavtar» jayly mifte qoygha qatysy bar. Sebebi olar altyn runo nemese altyn jabaghy ýshin argon degen kememen Kalhidagha sapar shegedi. Sol eldi-mekende qoydyng altyn terisi bolady, sol terini alyp kelgeni ýshin patsha oghan syilyq beretinin aitady. Búl jerde Yason degen grek mifoniymining týrkilik negizi bar dep aita alamyz. Mysaly, q men s-nyng almasuy ol týrki tilinde bar qúbylys (qazaqsha – Bayan súlu bolsa, bashqúrtsha – Bayan qylu). Sonda Yason (Yason) degen sózdi Yaqon dep keltirsek, qon praformasy shyghatynyn kóremiz. Sol sekildi argon degen de gon nemese qon sózin kóruge bolady. Ol attylarmen de, qoymen de jәne qoydyng altyn terisi motiyvi bizge, onyng kýn jayly aitugha uәj bolady. M.Pallo qonyr sózining týp-tórkini qong sózimen baylanysty ekenin aitady. Búl qara qarghanyng ejelgi atauy. Búl sóz qong qargha týrinde qyrghyz tilinde әli de saqtalghan. M.Pallonyng jogharydaghy pikirine ghalymdar kýmәnmen qaray otyryp, qong morfemasy qonyz, qonyrsy, kón sózderimen genetikalyq túrghydan jaqyndau keletinin joramaldaydy. «Bolee veroyatny geneticheskie svyazy qonur s qon v qonuz «juk», «qonyrsy» byti chernym ot dyma, kón~kón~qon navoz; kizyak; kiyr. gryazi → zapah. Qonur – predpolojiytelino «svet obgorelogo navoza, vetoshy y t.p. [4,58]. Europanyng birqatar tilderinde (aghylshyn, nemis, fransuz,t.b.) qonyr týsining shyghuyn  janghan nemese kýigen nәrsening týsimen baylanystyrady. Yaghni, búl jerde qong degen praformanyng kónmen, kýnmen baylanysynyng shyghatynyn kóruge bolady. Abaq tanbasynyng nýktesin joghary kóteretin bolsaq, ol konus (osy sózde qonmen baylanysty) shemaly bolady. Onyng joghyrghy nýktesin – qong dep ataugha bolady. Ol sonda biyiktiktin, taudyn, kósemning simvoly bolyp tabylady. Mysaly, qazaq tilinde qonyr sózi jota, tóbe, taulardyng atauymen jii tirkesedi. Qonyr tóbe, Ýsh Qonyr, Qonyr, t.b. oronimder. Ejelgi babalarymyz Ghúndar ózining kóseimin Kýn by ataghan. Búnyng zkvivalentteri retinde han, qaghan, aghylshyn tilindegi kiyng, nemis tilindegi kansler, fransuz tilindegi general sózderin kórsetuge bolady. Búl abaq tanbasynyng nýktesi tumaq organdy, әielding jynys mýshesin bildire otyryp, qan, gen, jena, t.b. sózderining tuyndauyna uәj bolghan.  

Ya – qon degen sóz bizge Isa payghambardyng esimin rekonstruksiyalaugha mýmkindik bere alady. Isany payghambar etip alghash moyyndaghandar qoyshylar bolatyn. Jәne payghambardyng óz esimi de qoymen, ol jaryq núrdan jaralghandyqtan kýnmen de baylanysty bolyp keledi. Isanyng qazaqsha atynyng biri – Aysa (Yisa). Qazaq tilinde y degen dauystynyng joq ekenin eskersek, ol Yisa nemese Aysa dep atalynu kerek. Mysaly, my dep jazghanymyzben, myy dep aitamyz. Búl Asan týrinde de aitylady. Endigi mәsele – búnyng etimologiyasy. Aysa degen sózde n dybysy týsip qalghan, biraq ol Asan degen sózde saqtalghan. Búl sóz sonda Ay+san nemese Ay-qan (qon) degen eki sózden jasalynghan. Sonda Ya –Son, Ay – San esimderining shyghu tórkini bir arhetiptik obrazdan taraghan. Taghy bir mysaldy qazaq tilinde saqtalghan Yasy, Yassauy degen sózdermen keltiruge bolady.  Búnda da ya –sy nemese ya-sa alghashqy dybystardy sózjasaudyng ónimdi qúbylysy metateza arqyly aitsaq, Ay–sa bolyp shyghady. Búl esimning núrgha, kýnge qatystylyghy bar.

Sonymen qoryta aitatyn bolsaq, qonyr sózi – tirshik bastauymen, halyqpen, tirshilikpen, muzykamen, balamen baylanysty sóz.

Qong – bala maghynasynda, qonyrym, qonyr qozym, kind, san, syn,t.b.

Qong – ýn maghynasynda, әn, ton, fon, song, t.b.

Qong – el, qondyger, qanly, qonyrat, t.b.

Qong – malgha qatysty, qoy, koni, t.b.

Qong – mifonimder, Qambar, Yason, Aysan, argon, t.b.

Osy praforma abaq tanbasynyng nýktesinen órbigendikten, orta degen jayttardy suretteydi. Nýkte ortalyqty da, bastaudy da kórsete alady. Qonyr tirlik, dauys,t.b.

Qonnyng jinishke varianty kóng bolyp tabylady. Búl jerde onyng sugha qatystylyghy da kórinedi.

Búl proforma topyraqpen, jermen, әielmen de baylanysty. Júmekenning bir óleninde mynaday joldar bar: Bauyrjandy tapqan Ana kóp onsha maqtanbasa ne әielshe, adamsha, bolghandyghy onyng naghyz úly ana, topyraqtyng ózi syndy ghúlama: Emendi de tughan topyraq qop-qonyr,

ebelekti tughan jer de qop-qonyr;...Emen tudym dep jarylsa topyraq, erbender em ebelek bop jatyp-aq, biraq, biraq sol bayaghy topyraq jarylmaydy, sógilmeydi qaqyrap....óitkeni búl jat tirshilik, búl emes,

Bizding qonyr topyraqtyng minezi. Búl jerde adamzat topyraqtan jaratyldy degen qúran mәtini, sonday-aq eski týrki anyzdary birden eske týsedi. Adam topyraqtan jaratylady, kýnnen de tuady. Búl sózding mәnisin abaq tanbasynyng oqyluyn týsingende ghana úghasyz. Sebebi búl tanbadaghy nýkte әielding jynystyq organynyn bildiredi, sol arhetipting simvoldary jer de, kýn de bolyp tabylady. 

Paydalanylghan әdebiyetter tizimi:

1. 1.                Qondybay S. Giyperboreya: rodoslovie epohy snovedeniy. Www.otuken.kz

2. Qashqary M. Týrki tilining sózdigi (Divany lúghat-iyt-týrik). III tomdyq shygharmalar jinaghy /Qazaq tiline audarghan, alghy sózi men ghylymy týsinikterin jazghan A.Egeubay/. – Almaty:Hant,  - 600 bet.

3. Sherbak A.M. Nazvaniya domashnih y dikih jivotnyh. Istoricheskaya razvitiya leksiky turkskih yazykov. Izdatelistvo akademiy nauk SSSR, M., 1961.

Bolat HASENOV.

Abay.kz