Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 9549 0 pikir 15 Qantar, 2015 saghat 11:04

Iliya JAQANOV. SYRLY JÝREK PERNESI

Sony. Maqalanyng bastapqy bólimderin  basy myna siltemeler arqyly oqy alasyzdar: http://abai.kz/post/view?id=2575 http://abai.kz/post/view?id=2600 http://abai.kz/post/view?id=2626

Temirtau týni

2001-jyl.

Temirtauda altyn kýz. Jyp-jyly… jelsiz tynghan maujyr sәt. Kók jýzinde  qimylsyz qalqyghan aqsha búlt.

Osy sapar meni  Temirtaudaghy bir qadirles jan  Tileuken Smaghúlov qarsy aldy. Tileuken Qarqaraly jaghynan. Menimen  kezdesken sayyn jangha jayly júmsaq әziline basyp: «Siz bizdin  qara ormanday qayysqan Qarakesekting kompozitorysyz. Bir Balqantau jóninde  tórt әniniz bar. Birinen-biri ótedi. Ol tek mahabbat jyry emes, bizding elimiz ben jerimizge degen ystyq yqylasynyz. Sizdi sol ýshin silaymyz. Óz azamatymyz deymiz, maqtanyp.  Qaraghandy, Temirtauda  tónireginizde  duyldasyp jýretin seri jigitterding bәrinen  sizge men jaqyndaumyn» dep meni  elden erek  óbektep jýredi. 

Sol kelgen kýni keshinde Tileukenning ýiinde bir kelisti   otyrys boldy. Arqa azamattarynyng iygi  dәstýri bar, bastary qosylyp, jinala qalsa mәziri, mәni joq qysyr әngime aitylmaydy, tegi. Kókeydegi  sózder arghy-bergi tarihtan qozghalady, әn tónireginde ghana órbiydi. Arqanyn  «Jiyrma besi», «Eki jiyreni», «Dudarayy», «Qarakesegi», «Áupildegi», «Lәilimi», «Balqadishasy», «Horlany»… әrqaysysy bir-bir hikaya, tek sol әnder ghana ma, bizding zamanymyzdyn  «Qarlyghash», «Kesteli oramal», «Jas qazaq», «Aqerke» sekildi   әnderin de sýisine sóz ettik. Olardy saghynyshty jýrekting lýpilimen   emirene әndettik.

Án sayabyrlaghan bir sәtte әngime basqa bir salagha oiysa berdi:

-Temirtauynyz osy… jýz jetpis myng halqy bar, toqsannan astam últ túrady.

- Al, ol bir kezde Qaraghandynyn  shetindegi  Samarqan degen qalashyq edi. Ol da ózinshe bir tariyh.

-Keshegi  Ekinshi Úly Otan soghysy basylghan jyl. Sol jyly kýzde Qazaqstan Ýkimetin  basqaryp otyrghan  Núrtas Ondasynov Mәskeuge barypty.

-E, osyny  aitshy…

-Ondasynov SSSR Auyr ónerkәsibi ministri  Tevosyannyng qabyldauynda bolady. Barghan mәselesi –janaghy  Samarqan qalashyghyn  bolashaq metallurgter qalasy etu. Tevosyan sabyrly, toqtamdy kisi eken, Ondasynovpen emin-erkin pikirlesip, dúrys sheshimge keledi. Bir kezde Tevosyan oilanyp otyryp: «Siz búl qalany  «Samarqan» deysiz, ә? Ózbekstanda әigili Samarqan qalasy bar emes pe?»  dep oqys saual qoyady. Ondasynov búl sózge ne derin bilmey, mýdirip, sasqalaqtap qalady.  Tevosyan júmsaq ýnmen: «Qazaqtar metalldy ne deydi?» dep súraydy. Ondasynov «Temir» dep jauap beredi. Tevosyan «dúrys» dep, jymiya bas iyzeydi. Ondasynov jýregi lýp ete týsip: «biz temir kenin tau-tau ghyp óndiretin bolamyz. Sizding «Temir» degen sózinizge «Tau» degen sózdi qossaq qaytedi?» deydi, erkinsy sóilep. Qoyshy ne kerek, ekeui әri-beri oilanyp, osy  mәmilege toqtaydy. Keyin Qazaqstan Ortalyq komiyteti men Jogharghy Sovet Prezidumy metallurgter qalasyn «Temirtau» dep  maqúldapty.

-Bizge kóp nәrse beymәlim, әli. O basta atalarymyz osy jerdi  «Samarqan» dep qalay ataghan, ony  biz bilmeymiz.

-Arqanyng kýre tamyry derlik Núra ózeninen bólinentin bir  keng arna býginde osy Samarqan kóli… ýlken su qoymasy, ol. Onyng jobasyn sol kezderde Qazaqstan  Ghylym Akademiyasynyn  preziydenti Qanysh Sәtbaev jasatqan. Qaneken!

-Búl jerdi ertede  Qareke-Múrat degen el jaylaghan. Jazushy Ghabiyden Mústafinnin, Núrsúltannyng jary Sara Alpysqyzynyng eli… búl elden Batyrash- Qotyrash esimdi alpauyttar shyqqan.

Men ýshin osynday  tosyn syrlar  shertildi.

Otyrys úzaqqa sozyldy. Týnning bir uaghynda  bәrimiz tysqa shyqtyq. Tym-tyrys tyna qalghan  dýniye… qala shuy basylghan. Kýzdin  salqyn lebi. Tolyqsyp Ay da tughan eken. Júldyzdar biyiktep, alystay bastapty.

Tileuken: -Mine, bizding aula. Búl jerge biz jaqynda ghana kóship keldik. Eski ýidi balalargha qaldyrdyq. Áni… eki qatarly ýi… shamy da sónbepti. Sol ýide  Núrsúltan Nazarbaev túrdy. Kózimizge  ystyq kórinedi. Kezinde  osy ýide  әndetip, dýrildetip jatushy edik. Sodan beri  neshe ret kýz keldi, neshe ret qys týsti, ómir óz әuenimen jýre beredi eken. Núrsúltan Ábishúly Temirtaugha kelse boldy,  búl ýige soqpay ketpeydi. Tarihy ýi!-dedi,  jyly sezimmen.

 Qasymyzdaghy jigitterding biri: -O, shirkin, Temirtau týni! Samarqannyn  lebin qarashy, jaylap qana jelpip jatyr, -dep qaldy.

Men kók jýzine  kóz saldym, Ay da jyljyp barady…

Erteninde  Tileuken ekeuimiz Temirtaudy araladyq. Ol  meni ә degennen qalanyng ortalyghynda salynyp jatqan  metallurgter monumentine alyp keldi.  Eki metallurgtyng beynesi… oghan úzaq qaradym. Meni  qanday sezim biyledi, bilmedim,  sol  beynening birin Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevqa úqsattym.Búl ne týisik, qúday-au, birdeme degim keldi, biraq, eshnәrse aita almadym. Óte… óte tartymdy monument!

Tileuken jaylap qana sóz bastady: -Núrsúltan 1958-jyly onjyldyqty bitire sala Almaty oblystyq komsomol komiytetining joldamasymen ózi sekildi  bir top jastardyng qatarynda  Temirtaudyng janadan salynyp jatqan metallurgiya zavodyna keldi. Entuziastar! Kele sala bilek sybanyp, qauyrt iske aralasty. Jas maman auaday qajet. Zavod basshylary biraz jigitterdi iriktep,   ukrainanyng Dneprodzerjinsk qalasyna oqugha jiberdi. Solardyng ishinde  Núrsúltan da bar edi. Onda ol uchiliyshe bitirip, metallurg mamandyghyn aldy. Qúiy mashinasynyng shoyynshysy bop shygha keldi. Búl –1960-jyl. Sol  jyldardan bastap, Núrsúltanmen júmystas, qyzmettes… dos-kónildes bop birge jýrdim.

Qazaqstan magnitkasy! Birinshi jәne ekinshi domna peshteri shoyyn selin aghyzdy. Marten peshteri  myng gradustyq jalynmen laulady. Búl ne degen ghalamat desenizshi! Sol birinshi domna iske qosylghanda Núrsúltan agha  gornovoy bop taghayyndaldy. Osy kezde  belsendi komsomol retinde de júldyzy biyiktedi. 1962-jyly Qazaqstan LKJO nyn  H – sezine, Moskvada  BLKJO H1U-shi siezine delegat bop qatysty. Metallurgiya zavodynyng joldamasymen institutqa oqugha týsti. Qaranyz, endi bir sәtte ol birinshi domnanyng dispecheri!

Núrsúltan bilimimen de, iskerligimen de erekshe kózge týsti. Ol qalalyq komsomol komiytetin basqardy. Odan qalalyq partiya komiytetining ekinshi hatshysy… Qaraghandy metallurgiya kombinaty  partiya komiytetining hatshysy… qaranyz, Almatynyn  irgesindegi  júpyny bir auyldan týlep úshqan keshegi balausa jigit ysylghan azamat bop, kóz aldymyzda ómir belesterinen osylaysha órley-órley, mine, býgin Tәuelsizdik alghan Qazaqstannyn  túnghysh preziydenti bolyp otyr. Jalyndaghan jas jigitting sol jyldardaghy  azamattyq kelbetine  qyzyghyp, «Ayaday ghana Temirtaudyng uysyna  siyar ma, eken!» dep  qiyal jete bermeytin asqar shynnan kórgendey tanghalushy edik. Búl sýiinishti sózdi, әriyne, Núrsúltanmen  taghdyrlas bolghan eski kóz men aitpaghanda býgingi úrpaqqa kim aitady? Qyran qiyagha samghaydy degen osy!

Tileuken osylay dedi de ajary kirip, sәulettene týsken kósheler men gýlzarlardy kórsetip,  Samarqan kólining jaghasyna kep toqtady. Ol kólge oilana qarap túryp, sózin jalghastyrdy: -Oy, sol kezdegi qaynaghan ómir… zavod ta jalyndap, laulap jatady, bolat qúiyp. Núrsúltan da jaysang jastardy tyng oi, tyng bastamalarmen ýiirip, qat-qabat isting basynda jalyndaydy da jýredi. Demalys kýnderi… bәrimiz lek-lek bop, kól jaghasyna kelemiz. Jastar dumany dýrildeydi. Ortamyzda Núrsúltan… dombyra tartty, әn saldy. Halyq әnderin jaqsy bildi. Onyng ishinde «Bizding sheshey aitushy edi.» dep, bir syrly әnnin:        

Qúralay,

Otyrsyng jaydy súramay,

Mәnisin aitshy, qalqam, búl qalay?, -deytin oinaqy  qayyrmasyn lypyldatqanda kózinen úshqyn atyp, janyp ketushi edi. Sonday-aq, «Dedim-ay, au!», «Top duadaq degende top duadaq» dep bastalatyn taghy bir shalqymaly әni, «Ugay-ay, ugay- ugay, әi, ugay» deytin biyazy, maqpal әni… keyin oilap qarasaq, búl әnderding bәri Núrsúltan ósken  Jetisu ónirinin  әnderi eken. Jibek samalday jelpiytin qonyr әuez. Jýrekke sonday jyly tiyedi. «Á, shirkin, qazaq әni!» deytinimiz de sodan ghoy.

 Núrsúltan dombyramen Arqanyng keng tynysty әnderin kerbez sezimmen keriltip shyrqaghanda «ýstine  oqaly shapan, basyna ýkili bórik kiygizse bayaghynyn  serisi bop shygha keler edi» dep, qyzyghushy edik. Sol qúshtar sezimine qosa oily da edi. Basqa bir әnshilerden «Horlan», «Áupildek», «Arman-ay», «Qarakesek», «Ýshqara»  әnderin tyndaghanda  bar dýniyeni úmytyp, túnghiyq oigha batyp ketetin-di.

Keshegi filimderimiz de gumanistik iydeyalardan tudy ghoy. Sonyng biri -«Vesna na zarechnoy uliyse» filimi. Sol filimdegi:

                   Kogda priydet vesna ne znaiy,

                   Proydut dojdi, soydut snega.

                   No, ty mne, ulisa rodnaya,

                   Y v nepogodu doroga, -dep aitylatyn әn Núrsúltannyng eng sýiikti әni edi.

Sol jyldarda  «Raznye sudiby» deytin  filimdegi  bas  keyipker kompozitor Roshinning romansy da júrt jýregin erekshe tebirentti. Núrsúltan sol romanstyn:

                            Golova stala  belon,

                            Chto ya s ney podelay, -dep keletin qayyrmasyn  múnaya qonyrlatqanda bәrimiz qoghaday iyilip, ýnimizdi shygharmay, mýlgip qalushy edik.

Sonda  osynday bir túnjyr sәtten bizdi  Núrsúltannyng ózi qútqaratyn-dy. IYә, sezimi almas qylysh jýzindey jarqyldap:

                            Oi, krasivyy nad Volgoy zakaty,

                            Ty menya provojala  v soldaty.

                            Ruku jala,  provojala,

                                    Provojala, provojala! –dep,  shalqytyp ala jónelushi edi. Oghan ilese bәrimiz zamatta dýr silkinip, әnge qosyla ketushi edik.

         E, osynyng bәri  qadirli kýnderimizdin  shuaqty  elesi eken. Kól jaghasyndaghy sonday duly keshterde qyz-jigit atauly Núrsúltannyng ghana auzyna qarap, tónireginde dýrkirep jýretin-di. Olardyng arasynda Sara da júldyzday jarqyrap, Núrsúltannyng qasynan bir eli ajyramaytyn-dy. Biz ekeuine sýisine qaraytynbyz. Sol jastardyng ishinde ukrayndyq qyz-jigitter bastap, «Kiyevskiy valispen» ýiirse, onyng tolqyndy әuezi sol  toqyghan kýii bizdin  «Qazaq valisine» úlasatyn-dy. Sayranymyz, seyilimiz týnning bir uaghyna deyin sozylatyn-dy.  

O, shirkin, Temirtau týni! Samarqan kólining samaly… saf auany jútyp jýre berging keledi. Biraq,  erteng júmys… biz ýidi-ýiimizge qaytar kezde:

                            Ne slyshny v sadu daje shorohiy,

                            Vse zdesi zamerla do utra.

                            Ne zabudi  y ty  ety letniye,

                            Temirtauskie vechera, -dep Samarqannyng jaghasynan kete almay, bir-birimizge jymyng qaghyp, túryp alushy edik.

Ileke, osynyng bәri esimizde. Nostaligiya! Jastyqtyng jaynaghan romantikasy!

Bizding Temirtaudy kezinde eki ataqty kompozitor әnge arqau etti. Baqytjan Bayqadamov «Qazaqstan magnitkasy jastarynyng marshyn» dýbirletse, Sydyq Múhamedjanov «Jarqyraydy, Temirtaudyng ottary» әnin jalyndatty.  Ol әnder býginderi  әlmeghayyp bir  konsertterde, ne  radioda oryndala qalsa Temirtaudyng sol kezdegi tynysy kóz aldymyzgha kelip, ótken  ómirimizdi  elestetip, kәdimgidey jelpinip, kóterilip qalamyz. Ómir… tarih óz belgisin әnderde de qaldyra beredi eken.

Tileuken osy sózimen jýregimning pernesin jaylap qana basqanday boldy.

 

***

 

Eki kýnnen keyin men «Qaraghandy – Almaty» poezynda kele jattym. Poezdyng bir saryndy jýrisi… múnday sәtte adamdy qym-qighash oy qamalaydy. Kónil týkpirindegi әr jay kino lentasynday kóz aldynnan óte beredi. Eles bәri… men Tileukenning ýiinde shertilgen әngimening bәrin eske týsirdim. Temirtaudyng maqpal týnin elestettim. Kýlkisi, әnderi shalqyghan jastar… olardyng ortasynda Núrsúltan men Sara! Ekeui qol ústasyp, Samarqan kólining jaghasynda seyil qúryp kele jatyr. Núrsúltan Saragha kýlimsirey qarap: «Aygha betindi búrshy» deydi. Saranyng kýmis kýlkisi tógiledi. Osy kórinister ishtey tamyljytty.

Men poezdan týskende jýregime jibektey esilgen bir syrly  әuezdin  tolghanyn sezdim…

 

***

Myna bir kýz…  taghy bir әn móldiredi. Ony  eluinshi jyldardyn  әni dese bolady. Dәl solay. Sol kezdegi  lirika!

Ár jana әn tughanda oilaytynym – aqyn men әnshi. Áriyne,   әn sózin ózim jazsam, onda kónilimde  tek әnshi ghana túrady. Al, búl joly da әdettegishe biraz aqynmen ishtey  tildesip kórdim. Birine toqtagham joq. Qasymhangha ghana elendey berdim. Mening kompozitorlyq laboratoriyama erkindep enip, óz viydeniyem- kónil ditime әbden kóngen tózimdi aqyn Qasymhan ghana. Sonday etene, ilkimdi… oiymdy  әriden  sezip, ýilese ketedi. Jana әn «ne» dep túr, sony týsinuge bar janyn salady. Keybir aqyndar siyaqty «ózimshildigi» joq.  Qasymhannyn  bolmysy  olardan mýlde bólek. Qasymhandy  moyyndaytyn  aqyn aghalary ony «Mahabbat aqyny!» deydi. Dúrys sóz! Qasymhangha toqtadym.

Ýsh kýnnen keyin Qasymhangha telefon soqtym. Ol jany qalmay Almatymen irgeles Abay aulyndaghy ýiine shaqyrdy. Keldim.

Kýzdin  typ-tynyq jaymashuaq kýni. Qasymhannyng aulasy jaynaghan gýl. Júpary kókirek jarady.  Gýlding ortasynda dóngelek stol. Eki kreslo. Biraq, biz jýre әngimelestik. Ishtey tolqulymyn.  Jýrek lýpilin zorgha basyp, dittegen oiymdy shashyratpay  suyrtpaqtap, shyghara bastadym: -Birinshi shumaghy –týn. Temirtau týni! Tolyqsyghan tolghan Ay! Ayday súlu qyz kórkine qúlay berilgen albyrt sezimdi jaysang jigit.

Ekinshi shumaghy- búlghaqtap, jeligip jýrgen  sol jigit qyz aldynda sóz  aita almay tolqyp, tek kózimen órtep,  súqtana qaray beredi.

Ýshinshi shumaqta  - Qyz jýzin aimalaghan Saryarqanyng samaly! Inkәrlik sezim.

Tórtinshi shumaghy – Temirtaudyng kerbez kóli Samarqan… samal terbegen aq aidyn… aspanda qalqyghan altyn Ay! Ay súlu ma, qyz súlu ma,  jýrek jandyrghan qúmarlyq oty.                     

Besinshi shumaghy-Temirtaulyqtar aily týnderde Samarqan kólininng jaghasyndaghy seyilden qaytyp bara jatyp, dәiim:

                            Ne zabudi y ty ety letniye,

                            Temirtauskie vechera, -dep әndetedi eken. Solardyng arasynda - Núrsúltan men Sara bar! Án dәl osylay qimas kónildin  úmsyndyrghan sezimimen ayaqtaluy tiyis!

Qasymhan osy sózderdi ýnsiz tyndap, bas iyzey berdi.

Men Qasymhandy jeke qaldyrdym da aulanyng ishinde  әri-beri jýrip, odan  әli de bolsa jelegi jelkildep túrghan baqty aralap, óz oiymmen ózim bop kettim.

Shamaly uaqyttan keyin Qasymhan alghashqy  eki shumaqty kórsetti:

                            Jarqyldaghan syrghan-ay,

                            Tolyqsyp bir tughan Ay!

                            Temirtauda kezdestik,

                            Janym, saghan, janym, qúrban-ay!

 

                            Qyz sózine elitken,

                            Jigit edim jelikken.

                            Kórgen sәtte ózindi,

                            Tolqydym men, aitshy, nelikten?

Qasymhannyng asyghys jazylghan shimayyna qarap túryp, «Velikolepno!» dedim, basqa sóz auzyma týspey. Qasymhan  qaghazgha qayta shýiildi. Irkilgen joq:

                            Saryarqanyng samalyn,                

                            Aymalatqan jamalyn!

                            Jýregimdi jandyrdy,

                            Syrgha toly móldir janaryn, -degen shumaqty jarq etkizdi. Men «Tamasha ekspromt!» dedim, sýisinip. Qasymhan qoyan ilgen qarshyghaday jútynyp:

                            Kól terbetip jaghany,

                            Júldyz jymyng qaghady.

                            Alaulaghan jýzindi,

                                Ay da qimay batyp barady, -degen sózderdi asyqpay, bipazdap jazdy. Men: «Kakaya krasota!» dedim, -endi konsovka!..

         Qasymhan shamyrqana qozghalaqtap: -Ilagha, әndetinizshi, -dedi.

         Men osy shumaqtardyng bәrin әnge qosyp, eki ret qaytaladym. Qasymhan eki kózi qara búlaqtay túnyp:

                                      Temirtauda maqpal týn,

                                      Jan syryndy aqtardyn,

                                      Armanday bir әn qaldy,

                                      Belgisi bop, qimas shaqtardyn!-degen shumaqty esh kidirissiz  móldiretti. Elestetkenim de, kýtkenim de dәl osy kórinis, osy sóz! Qasymhangha ýn-týnsiz tógile qaradym…

 

***

Eki kýnnen keyin telefon arqyly jana әnning tughan mәn-jayyn Temirtaudaghy Tileuken Smaghúlovqa jetkizdik. Telefonda әndetip aityp ta berdim. Tileuken jelpine sóilep, jer-kókke simay quandy.

Qasymhan ile-shala Temirtaudaghy jergilikti gazetting redaktory Amanjol Aqyngha telefakspen  әnning notasy men  sózin salyp jiberdi. Sol kýni bizge Temirtaulyq azamattardyng riza bolghan  lebizi de jetti.

Tileuken búl jaydy qala әkimi Serik Nyghmetúly Ahmetovke  maqtanysh sezimmen aitypty. Sóitip, «Temirtau týnine» qyzyqqany sonday, olar qaladaghy mәdeniyet qyzmetkerlerimen tez arada  mәmile týzip, búl әndi oryndaushylargha konkurs jariyalapty. Mening Temirtauda  avtorolyq keshimdi  ótkizudi de  josparlapty. Temirtaulyqtar óstip  dýbirledi-ay kep.

Arada biraz kýnder ótkende Tileuken telefon soghyp: «әnshiler konkursynda ózimizding Temirtaulyq kvartet –eki jigit, eki qyz erekshe kózge týsti. Osy bir kýnderi Memleket hatshysy Ábish Kekilbaev Temirtaugha  arnayy is saparmen kelip edi, bir  әserli kezdesude  «Temirtau týni» әnin  sýisine tyndap, jyly lebiz bildirdi» dedi.

Dәl osy kezde (2001-jyl, 11-qarasha)  «Jas Alash» gazetining betinde  «Temirtau týni» әnining notasy jariyalandy.

 Qarasha aiynyn  23-júldyzy kýni Temirtaudyng mәdeniyet sarayynda «Temirtau týni» dep atalghan avtorlyq keshim Tәttimbet atyndaghy  akademiyalyq orkestrding shalqymaly dýbirimen  bastaldy. Diriyjery Aldabergen Myrzabekov! Arqa әnshileri  mening әr kezende jazylghan jiyrmadan astam әnderimdi  shyrqady. Konsertting orta túsynda «Temirtau týninin» jazylu tarihy aityldy. Temirtaulyq kvartet-Janna Hasenova, Tabysbek  Shәkey, Aydar Serikúly, Tóljúma Arystanbaevtar ony syrly sezimmen móldirete oryndady. Temirtaulyqtar dýrildete  qol soqty. Qasymdaghy eki qyzym - Qarlyghash, Lәila… jәne osy Temirtauda túratyn naghashy jengemiz Múqtarima qúshaq-qúshaq gýlding ortasynda tebirene  tolqyp túrdyq.

Sonyng erteninde  Qaraghandy júrty «Shalqyma»  atty konserttik zalda «Arqanyng aily týninde» degen  avtorlyq keshimdi tamashalady. Keshti  medisina ghylymynyng doktory, professor, ataqty kardiolog… әdebiyet pen muzykagha  bilikti estet jan  Qabdolla Qúlqybaev jýrgizip, әr әnnin  hikayasyn lirikalyq sezimmen bayandap otyrdy. Búrynnan belgili әnderding ishinde júrt «Temirtau týnin»  erekshe  yqylaspen tyndady.

Kesh sonynda oblys әkimi Kamaltin Múhamedjanov el atynan rizalyq sezimin bildirip: - «Temirtau  týni» әni – preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyn  romantikagha toly  jastyq shaghyna arnalghan әn. Múnday әnning shyghuy zandy da. Halqymyzdyng mandayyna bitken  kemenger jandy qalay ardaqtasaq ta  bizding jýzimiz jarqyn. Sol peyilimizge layyqty da. Ilekenning osy bir sәuleli әni  jýrekke sonday jyly, onyng anyzy da el arasyna  keng tarap barady.  Ánning sózi de jibektey esilgen kórkem dýniye  eken. Ileke, «Temirtau týni» ýshin  aqyn Qasymhan Begmanov  ekeuiniz qashanda bizding Qaraghandygha, әlbette, onyng ishinde  Temirtaugha eng qadirli jandar bop eseptelesizder. Osynday shalqyghan  әnderinizben jii kelip túrynyzdar!-dedi.

Konsertten song bir top kisi duyldasa qúttyqtap, meni jibergisi kelmedi. Bir azamat túryp: -Siz «Almaty keshinde»,  «Jaylaukól keshteri», «Kengirding qonyr keshteri» deytin  әnderinizben qazaq dalasynyn  qyzaryp batqan keshine qyzyqtyrdynyz… o, shirkin, sonday… sonday keshterimiz!-dedi.

Janyma jaqyn jýretin aqyn inim Zaghypar: -Osy әnderden keyin alaulaghan keshter jýregimizdi tolqytatyn boldy. Ony ólenmen beynelep te kórdik. Biraq, til de dәrmensiz eken, -dep, shabyttana sóiledi.

Osy sózderdi  kýlimsirey tyndaghan professor Qabdolla Qúlqybaev: -Maksim Gorikiy  1925-jyldary  jazghan  bir maqalasynda «Djon Reskin vozvestil glubokui istinu, skazav,  chto zakaty v Angliy stal prekrasnee posle kartin Ternera» deydi. Sizder sol sózdi aityp túrsyzdar… endi, mine, «Temirtau týni» dep atalatyn әn… búl әn de  maqpal týnderde shertilgen mahabbat syrymyzdy dәiim eske salady... sonday týnderdi  «ah» degize  ansatady… soghan  súqtandyrady, -dedi ózi de  tebirene qalyp.

 

***

Atyrauda Tóken Júmaghúlov esimdi bir tekti azamat bar. Ony  júrttyng bәri qadirlep, ýlkeni de, kishisi de “Tóken Tanaevich” deydi. Maghan  jan-jýregimen berilgen, dili kirshiksiz taza, bir bekzat jan. Ekeuimiz jii bas qosamyz. Seyilge de  birge shyghamyz. Aramyzda aitylmaytyn sóz,  ashylmaytyn  syr bolmaydy.

       Tóken Tanaevich bir joly ýiine shaqyrdy. Dastarhan basynda adamdy ibaly meyirmen ýiiretin jan-jary Dinanyn  balday tәtti aqbúira shayyn iship,  әngime-dýken qúrdyq. Tóken Tanaevich aghynan jarylyp, sheshile sóiledi: - Ileke, Qazaqstannyng qay jerine barmayyn, әndering shyrqalady da jatady. Sol әnderinning biri – “Temirtau týni”… búl әnge  bir kliyp  týsirilipti. Teledidardan  kórip, oi, qatty tolqyghanym. Ony Qaraghandylyq әnshiler toby sonday әserli oryndady, meni tәtti qiyal terbedi. Oiym ótken kýnderge zymyrap ala jóneldi. Bayaghy  eluinshi,  alpysynshy jyldar…  Temirtaudyng metallurgiya  kombinaty… kók tiregen domna peshterinin   budaqtaghan  qaraqoshqyl týtini… Samarqan kólining jaghasynda torghyn jelek jamylghan qalanyng qaynaghan ómiri… bastarynda  jap-jalpaq qalpaqtary, qoldarynda temir ojauy bar bolat qorytushylar… gýlderi kóz túndyrghan bulivarlar… qol ústasyp ketip bara jatqan jarqyn jýzdi jaysang jastar, mine,  osylardyng ortasynda  zәulim terek tizilgen  trotuarda, o, qúdaya toba,  qúddy aumaghan Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev! IYә, iyә, Núrekeng - solqyldaghan bozbala! Eki kózi jas qyrannyng kózindey jalt-júlt etedi. Qasynda  uyljyghan  bir móldir kóz… men ony  Sara dedim! “Apyr-ay, ә!” dep tan-tamasha bolghanym. Búl qanday nәrse, Ileke, a?  Osy ayauly jandardyn  sol jastyq shaghy  sening “Temirtau týni” әninning ózegi bop tartylypty. Men osy әn oryndalyp bitkenshe ómirimizdin  saghymday búldyrap, artta qalghan altyn kýnderin elestetip,  ózgeshe bir hal keshtim. Lәzzatqa bólendim.

Men býginde tek Qazaqstanda ghana emes, shet elderge qanat jayghan “Tengizneftestroy” aksionerlik qoghamynyng diyrektorlar kenesining tóraghasymyn. Respublika biznesmenderining keleli jiyndarynda  preziydentpen jiyi-jii jýzdesemiz. Mýddeli ortaq mәselelerdi birge talqylaymyz. Emin-erkin aqyldasamyz. Núrsúltan Ábishúly bizding әrqaysymyzdy  jyly sezimmen baurap, pikirimizdi tyndaydy, oy bólisedi. Al, Ileke, sen bolsang elimizdi  núrly bolashaqqa  bastap bara jatqan osy bir kemenger jandy  “Temirtau týni” әninmen ardaqtapsyn, búl- ol kisige degen halyq mahabbaty. Bәrimizding jýregimizdegi izgi sezim, Ileke! 

Tóken Tanaevich sol joly osylay dedi.

 

* ** 

2003-jyl. Qantar aiynyn  ekinshi jartysy… bir kýni ýide mazam bolmay,  syrqattanynqyrap otyr edim, Tóken Tanaevich  telefon soqty.

-Ileke, salamat pa?

-Á, Tóken Tanaevich, sәlem… sәlem!

-Jol jýrgeli jatyrmyn,  býgin… keshki  reyispen.

 -Qay jaqqa?

-Preziydent bastaghan biznesmender delegasiyasymen Shveysariyagha barady ekenbiz. Osy toptyng ishinde Aslan Musiyn, Qyrymbek Kósherbaev, Vladimir Shkoliniyk, Grigoriy Marchenko bar. Delegasiya qúramyna  úlym Abay da  kirdi. Ol “Tengizneftestroy” aksionerlik qoghamynyng preziydenti  ghoy. Jas biznesmen! Biz Abay ekeuimiz Atyraudan  Jenevanyng ózine tike úshamyz. Delegasiyamyzben sol jerde bas qosamyz.

-O, Tóken Tanaevich, Abayjandy ýlken sapargha  alyp bara jatyr ekensin, quanyshtymyn! Qoghamnyn  býgini men erteni  osy  Abay sekildi  jas  azamattardyng qolynda  ghoy. Qyryq shilten shylauynda bolsyn, Qydyr ata  qolday jýrsin!

-Rahmet, Ileke, rahmet!  Imm… endigi sóz bylay: “Temirtau týni” әni bar emes pe?

-IYә.

-Mynaday jaqsy sapargha bet aldyq…sol “Temirtau týnin” aq tileging retinde Shveysariyagha  ala ketip, óz atynnan preziydentke  tabys etsem deymin! Maghan notasy, kassetasy kerek.

-O, Tóken Tanaevich… nota bar, al, kasseta…   “Temirtau týni” әzirshe kassetagha jazyla qoyghan joq.

-Ileke, Atyrauda ol әndi oryndaytyn әnshiler bar ma?

-Bar.

-Kimder olar?

-Gýlnar, Zina esimdi eki qyz. Ádemi duet.

-Ileke, ótinem… osy әnine peyilim ketip túr, qalay etseng de býgin keshki  alty-jetiden qaldyrmay  әndi  jazdyr da qolyma tiygiz! Jәne “Edil-Jayyq” әninning tarihy bayandalghan bir kitapshang bar edi ghoy, sony da qos. Osynyng bәrin bir paket etip әzirle. Jan dosynnyng búiryghy osy!

Al, oryndamay kór, myna tilekti. Syrqat jayyna qaldy. Men úly sәske kezinde Dina atyndaghy  múnayshylar sarayyna keldim. Ishke kire bergenimde syzyla әndetken  duetti  qúlaghym shaldy. Tanydym. Gýlnar men Zina! Olar meni kórgende quanyp ketti. Mening ishki ditimdi aldyn ala sezgendey  ekeui qosarlana sóilep: -Agha… agha, biz baghanaly beri biraz әnderdi  oryndap, әzirlik jasadyq. Sizding “Temirtau týni” әniniz dauysymyzgha  sonday ynghayly,  tyndap kóresiz be? – dedi, elpildep.

-IYә, qani,  - dedim, jýregim lýp ete týsip.

         Án oryndaldy. Bir emes, eki-ýsh ret qaytalandy. Eki әnshi qyzdyng syrly ýnine qatty tebirendim.    

Án keshki saghat besting kezinde  kassetagha jazyldy. Sәlden song Tóken Tanaevichtyng qolyna tiydi.

         Keyin sol Shveysariya saparyn   Tóken Tanaevichting úly Abay bylay dep әngimeledi: -Bizding biznes- delegasiya  әueli Jenevada, odan keyin Surih qalasynda  ótken konferensiyagha  qatysty. Surihtaghy bedeldi jiyndy Elbasy Núrsúltan Ábishúly kirispe sózben ashyp,  Qazaqstannyng býgingi jәne bolashaqtaghy  mýmkindigi  jóninde jarqyn mysaldar keltirdi. Memleketimizdi jan-jaqty  tanystyrdy. Bankirler men investorlardy  Qazaqstanda  keng kólemde biznes jasaugha  shaqyrdy.

      Sodan keyin Aslan Musiyn, “Últtyq banktyn” bastyghy Grigoriy Marchenko bayandama jasady. Qazaqstangha qyzyqqan shet eldik investrler birinen song biri sóiledi.

       Bir kezde  ýzilis jariyalandy. Mine, dәl osy sәtte Elbasy tribunadan týse bergende papam ornynan túrdy da ol kisining aldynan shyghyp, qolyn alyp, sәlemdesti. Sosyn Siz bergen    paketti tapsyrdy.

Búl jayynda  maghan Tóken Tanaevichting ózi de maqtana sóilep:  ”Núrsúltan Ábishúly,  Sizge Atyrauda túratyn kompozitor Iliya Jaqanov  sәlem hat berip edi. Myna paketting ishinde ózinizge arnalghan “Temirtau týni” әni  jәne Siz sýiip tyndaytyn “Edil-Jayyq” әnining tarihy jazylghan kitapsha bar. Kompozitordyng Sizge degen lebizi  jәne bar. Qabyl alynyz” dedim.

Elbasy peshenesi jazylyp: “Jaqsy, Tóken Tanaevich, Siz ben Biz dos - kónildes jandarmyz, jas kezimizde  Ilekenning әnderin aityp óstik, ol kisini erekshe silaymyn. Myna joldaghan әnin tyndaymyn, әriyne… kitapshasyn da oqimyn, ózine rizashylyq sezimimdi hat arqyly bildiremin. Rahmet, Sizge!” dep, qolymdy  qayta-qayta qysty. Al, Ileke, kýte ber, bir sәtti kýni preziydentimizdin  sәlem haty da qolyna tiyip qalar, -dedi.

 

***

Sol jyly  jeltoqsan aiynda  Elbasy  Atyraugha keldi. Osy bir kýnderi men Oral, Aqtóbe jaghynda jýrdim. Birazdan keyin Atyraugha oraldym. Bir kýni  tanerteng telefon shyldyr ete týsti. Trubkany kóterdim.

          -Agha, sәlemetsiz be?

          -Á, Gýlnarmysyn, sәlemet pe, ainalayyn?

          -Ana joly… preziydent kelgende  siz qalada bolmadynyz.

          -IYә.

          -Men preziydentting aldynda әn saldym.

          -O, qay jerde?

          -Oblys әkimi  Aslan Esbolayúly  Mýsinning reziydensiyasynda. Agha, sol  otyrysta  biraz әnshi boldyq. Mening kezegim kelgende  gitarmen “Temirtau týni” әnin aittym. Núrsúltan Ábishúly ornynan úshyp týregeldi de: “Qalqam, búl әnning sózi bar ma, ózinde?” dedi, kýlimsirep. “Bar, agha” dedim, bloknotymdy kórsetip.  Núrsúltan Ábishúly: “Qalqam, endi osy әndi ekeuimiz aityp kóreyik” dedi, ortagha shyghyp. Men gitardy jýreksine shertip, jaylap әndete bastap em, Núrsúltan Ábishúly birden qosyla berdi. Ýni maqpalday júmsaq… sezimi syrly…  tanghaldym! Án oryndalyp bitkende jýzinen núry tógilip: “Rahmet, qalqam, búl әndi ylghy aityp jýr…bizding jastyq shaghymyzdyng әni” dedi. Agha, adam ómirinde  sәttilikter bola beredi ghoy, al, men ýshin Elbasymen әndetken kýnim eng baqytty kýn. Onday әndi jazghan Siz de  baqyttysyz!

          -E, Gýlnar ainalayyn, preziydentpen ekining biri  qosylyp әn salyp jatqan joq, búl da bolsa tәnirding iygeni. Júldyzyng әnmen biyiktey bersin!

          Atyraulyq  әnshi  Gýlnar Túraliyevanyn  osy әngimesi  әjepteuir anyz bop tarap, júrt Núrsúltan Ábishúlynyn  kishipeyil qasiyetin dәiim sýisine sóz etedi.

 

***

2004-jyl.  Qarasha  aiynyn  songhy kýnderi…

Astanada jeltoqsannyng birinshi júldyzynda         “Kongress-Holl” sarayynda  “Edil-Jayyq” atty konsertim bolugha tiyis. Sonyng qamymen erterek kelgem-di.Repetisiya bastaldy. Bir kýni meni  preziydent apparatynyng bastyghy  Imanghaly Tasmaghambetov qabyldady. Men kabiynetine kire bergenimde  Imanghaliy  ornynan kýlimsirey týregelip: -Ilagha, ordeninizben qúttyqtaymyn!-dep qúshaqtay aldy.

Men an-tang bop ýndey almadym. Imanaghali: -Býgin Bishkekten Qyrghyzstannyn  Memlekettik hatshysy joldaghan qúttyqtau hat aldyq. Siz “Daneker” ordenimen  nagradtalypsyz,-dedi.

Men Imanghaligha  osy quanyshty habary ýshin jәne  osy jazda  Almatyda  Respublika sarayynda  ótken  “Edil-Jayyq” atty konsertime, myna Astanada bolatyn konsertime jan-jaqty  kórsetken kómegi ýshin razylyq sezimimdi bildirip, jana ghana shyqqan kompakdiskimdi siladym. Imanghaliy  diskige  oilana qarap otyryp: -O, “Temirtau  týni” әni de kiripti ghoy, maghan  taghy bireuin…  Núrsúltan Ábishúlyna  bereyin, - dep jymyng ete týsti.

Abyroy bolghanda portfelimde  eki-ýsh diski bar edi, Imanghaly sonyng bireuine preziydentting atyna avtogrof jazdyryp aldy.

Jeltoqsan aiynyn  birinshi júldyzynda  Astanada “Kongress-Holl” zalynda  “Edil-Jayyq” atty avtorlyq keshim ótti. “Temirtau týni” әnine qol soqqan júrttyng sol dýbirin esh uaqytta úmyta qoymaspyn. Ol da  әndetken ómirimning bir sәuleli kýni!

Sol jeltoqsannyn  on altynshy júldyzynda  men  qazaqtyn  bir top  ziyalylarynyng qatarynda  “Parasat” ordenimen nagradtaldym. Osy quanysh ýstinde  preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev dýiim júrttyng aldynda  maghan osy ordenmen qosa bir konvert úsyndy. Júrt búghan eleng ete qaldy. Sәlden song jýregim tolqyp, konvertti  ashyp qarasam  preziydentting óz qolymen jazylghan haty eken. Mine, sol hat:

         “Qúrmetti kompozitorymyz Iliya Jaqanovqa!

Leke, ózinizdi jәne әnderinizdi  asa qúrmetteytinimdi  Siz bilesiz.

Quanyshy da, auyrlyghy da mol osy Tәuelsizdik jyldarynda  әr uaqytta qoldau kórsetip, janymda boldynyz. Zor rahmet! Búl Sizding elge, Otanymyzgha istegen enbeginiz dep bilemin.

Ánderiniz basylghan  tabaqshany aldym. “Temirtau týni” әnin bizge (janúyamyzgha) arnapsyz. Rahmet!

Aman-sau bolynyz. Áli de talay  tamasha әnder kýtushi N.Nazarbaev.             

                                                               15.H11.2004 j. Astana”

 

Osy hatta  qanshama jan jylylyghy bar, izgi jýrekting lýpili... әr kez kózime ottay basylady.

 

***

2005-jyl.  Elbasy preziydent saylauy qarsanynda býkil Qazaqstandy aralap jýrdi. Elimiz shattyq qúshaghynda. Sol kýnderding birinde Atyrau  oblysy әkimshilik apparatynyng bastyghy Sәrsenbay Qúrmanúly Ensegenov maghan telefon soghyp: -Agha, Sizdi  Qaraghandy jaqqa “jol jýredi” dep estidim, bógele túrghanynyz jón. Elbasyn kýtip otyrghan jayymyz bar. Qat-qabat әzirlik. Aslan Esbolayúly sol sharanyn  basy-qasynda sizdin  bolghanynyzdy  qalap otyr, -dedi.

Men búl sózge eleng etip, izeti men әdebi zipa boyyna bek jarasqan   sýikimdi azamat Sәrsenbaydyng tilegin qabyl aldym.

Mausym aiynyn  jiyrmasynshy júldyzy kýni Elbasy Atyraugha keldi. Atyrau júrtshylyghy mәz, qalany merekedey bezendirip, saltanatty týrde qarsy aldy.

 Sol kýni “Atyrau” qonaq ýiining mәjilis zalynda  Elbasy oblys ardagerleri men  intelliygensiya ókilderi,  diaspora jetekshileri qatysqan kósheli jiyn ótkizdi.Shyn yqylasty  әngimening bas kezinde maghan sóz berdi. Men Núrsúltan Ábishúlynyng núrly jýzine qarap: -Núreke, hosh keldiniz, aldymyzda  preziydent saylauy. Sonyng qarsanynda  Qazaqstannyn  biraz jerinde boldynyz. Halyq Sizdi shattana  qarsy alyp, әr saparynyz úlan-asyr merekege ainalyp jatyr. Mine, endi, Atyraulyqtardyn  ortasynda  osy Tәuelsizdik jyldaryndaghy  tarihy jetistikterimizdi  jarqyrata aityp, bolashaqtyng jarqyn mýmkindigin kórsetip otyrsyz. Elimizding úly kóshining aldy sonday núrly, biz Sizge, senemiz! Sizding jolynyz - qaharmandyq jol! Biz Siz bastaghan jolmen jýremiz!-dedim.

 Sosyn jýregim tebirene tolqyp, “Atyraulyq jerlesterim bilsin” degen oimen Elbasynyng ótken jyly   ózime  jazghan  hatyn oqyp, “Temirtau týnin” әndettim. O, ghajap… oida joqta Núrsúltan Ábishúly shabyttana shalqyp, mening “Tolaghayymdy” shyrqay jóneldi. Men de  jýregim órepkip,  qosyla kettim. Án aitylyp bolghanda  Núrsúltan Ábishúly  meni  qúshtar sezimmen  qúshaqtay aldy. Júrt  masattana qol soqty. Oblys әkimi Aslan Esbolayúly: -Velikolepno! –dep, qolymdy qysty.

Elbasymen bolghan osy kezdesu  teledidardan әldeneshe ret kórsetildi.

Búl oqigha da  әnmen ótip kele jatqan ómirimning bir jarqyn beti…

 

***

Sol jazda biz otbasymyzben Qaraghandygha  keldik. Temirtauda boldyq. Múndaghy dos-kónildes jandarmen qauysha jýzdestik. Kónilimizdi eleng etkizgen bir jay -  Qaraghandylyq azamat Erlan Tóleutayúly  “Temirtau týni” әnine klip týsiripti. Týrli týsti búl klipten de  Temirtaudyn  eluinshi jyldardyng ayaghy, alpysynshy jyldardyng basyndaghy  dýbirli ómirin, qaynaghan tynysyn, Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng jastyq romantikagha toly  jaysang kezin kórdim.

“Temirtau týni”… jýregimdi  jas jigitting jýregindey soqtyryp, aily týnderge súqtandyryp qoyghan erke nazdy әuezim!!!

 

 ***

 Mezgilde tolas joq. Aghylady da jatady…

         Taghy bir kýz keldi. Aq týbittey shúbatylghan alasharby búlt jaylap qana  túp-tútas jyljidy. Tipti, onyng qozghalyp, manyp bara jatqany sezilmeydi de. Búl keshegi bir jadyra-jaysang kýnderde úly tirshilikting jazghy du -duy sayabyr tartyp, qyrmyzy gýlderi jaynaghan dalanyn  júpar lebi bilinbey, kýn qyzuy qaytqan  qazan aiynyn  tughan sәti.

         Kók jýzinde  monshaqtay tizilip,  jyly jaqqa bet týzegen qústar ýni  әr neni oilandyra,  uhilete  eske salyp,  múndy әnderin jibektey syzyltyp, aluan týske boyalghan tau-toghaydy, aidyny salqyn ózen-kóldi, ýnsiz mýlgigen sary adyrlardy besik jyrynday terbetedi. Qústardyng qiqulap qaytuy arman-tilegindi alyp ketip bara jatqanday kóz taldyra,  sarylta qaratady.

         Kýz  - sarghayghan japyraq, sary dala.

Kýz – sarsang oi. Qiyalyng jetpeytin saghym dýniye. Saryltqan saghynysh. Emintken ansau.

Kýz - keshegi bir lebinnen jalyn atyp, aspandaghy  Kýn men Aygha, jymyndasqan júldyzdargha qol sozdyryp, ózindi qoyargha jer tappay, búlghaqtap jýrgen essiz kýnderindi jaynata   elestetip, bәr-bәrin alaqangha salyp, sol tәtti sәtterden qalay ghana  “kóz jazdym” dep…  iyә, ókindire “ah” degizetin tolghanys bir.

Kýz –kólenke basy úzarghan ýlken ómirding birte-birte bayaulap, qonyrqay tartyp, qarauyta beretin sәti.

Kók torghyn shәli jamylghan tau qoynauy, shalghyny  qúlpyrghan  bel-belesterdegi shoq-shoq qayyndar men terekterdin  qúbyla qalghan osy bir qyzyldy-jasyldy reni  meni әr kez  elegiya, romans әuezimen bauraydy. Kýz týsse boldy,  tabighat tórinde  jýre bergim keledi. Dala ýni… soghan qúlaq týrem.

Kýz.  Mening kýzim! Qasymhannyng kýzi! Mezgil shirkinning jeti kýzi bizdi osylaysha  tolqytyp, tolghanysqa salypty…

Abay.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371