Senbi, 23 Qarasha 2024
Din 5920 0 pikir 15 Qantar, 2015 saghat 01:26

DIN – IZGILIKKE TOLY DÝNIE

Din týzetip, tarihy sheshim qabyldauda Diny basqarma ýshin qoghamnyng pikiri manyzdy, ziyaly qauymnyng kózqarasy qymbat. Sózi salmaqty, pikiri ótimdi túlghalardyng Dinbasymen súhbattasyp, mýftiyatta erkin әngimening órbiytini de sondyqtan. Juyrda kórnekti jazushymyz Dulat Isabekov te Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúlymen súhbattasty. Din men dәstýr, eldik maqsat, jastar jayly oy bólisti, mәselening týiinin tarqatu turaly úsynystar aityldy. Belgili dramaturg pen Dinbasynyng shaghyn әngimesin jazyp alghan edik.

Bas mýftiy: Dulat agha, Qazaqstan músylmandarynyng qara shanyraghyna qosh kelipsiz! Jaqynda Aytmatov atyndaghy halyqaralyq syilyqqa ie boldynyz. Áueli Sizdi ózimning jәne Diny basqarmanyng atynan qúttyqtaymyn. Búghan biz de marqayyp qaldyq.

Dulat Isabekov: Rahmet, mýftiy-hazret. Búl – barsha qazaqqa berilgen marapat dep esepteymin. Ózimdi baqytty sanaymyn. Óitkeni, osy halyqaralyq syilyqty tәuelsizdik merekesi qarsanynda aldym.

Bas mýftiy: Syily, qúrmetti kisilerge tәbәrik úsynghan qonaqjay qazaqpyz ghoy. Qajylyqtan kelgen syi-tәbәrikterdi ózinizge bersem dep әuelde niyet etip qoygham. Astanada Tólen (ÁbdikA.Qonarbayúly) aghagha berdim, Almatyda ózinizge qúrmetpen úsynamyn. Qasiyetti zәm-zәm suyn jaqsy tilek aityp ishken adamnyng dúghasy qabyl degen. Jaynamaz ómirinizding serigine ainalsyn. 

Dulat Isabekov: Ýlken rahmet. Mýftiyding qolynan tәbәrik alu men ýshin ýlken abyroy. Múny jaqsylyqqa balaymyn. Búl ýshin alghystan basqa aitarym joq.

Bas mýftiy: Dulat agha, qazir biz din men dәstýr sabaqtastyghyn jii aita bastadyq. Diny basqarma dengeyindegi «Din men dәstýr» jylyn 2018-ge deyin sozudy úighardyq. Búl iydeya qoghammen tyghyz baylanys ornatugha jol ashty. Jazushylarmen, ziyaly qauym ókilderi arasynda altyn kópirge ainaldy. Imamdarymyz týrli saladaghy adamdargha jaqynday týsti. Onyng ýstine teris aghymgha ketken jastarymyz aramyzgha qosyla bastady. Óziniz de jaqsy bilesiz ghoy, kezinde sharighattaghy amaldar bizding dәstýrimizge sinisip ketti. «Qúday joq» dep úrandatqan keshegi kommunistik kezende dinimizdi saqtap qalghan osy dәstýrimiz boldy. Onyng yqpaly zor boldy.

Dulat Isabekov: Búl bastamalarynyz oryndy bolghan. Júmystarynyzdy kórip, estip jýrmin. Men ony qoldaymyn. Qúdaygha shýkir ghoy, qazir diny ahual týzele bastady. Biraq mening qarnym ashatyn dýniye: osy bizding dinimizden jamandyq, dúshpandyq, jauyzdyq izdeu ýrdisi songhy kezderi ýdep ketti. «Qiyt» etse nemese bireu bir jerde «qisayyp» qalsa, dereu «oybay, músylmandar qyryp jatyr, Islam terroristeri» dep onay jala jaba salady. Janyma batady. Din degen izgilikke toly dýnie ghoy. Islam men lankestikti egiz úghym etip kórsetkisi keletinderding әreketi ýlken kýnә dep esepteymin. Búl músylmandar arasyna ýlken lang salady.

Bas mýftiy: Dúrys aitasyz, agha. Aqiqat kóp adamgha jaqpaghan. Islam payda bolghaly beri oghan kýy jaghushylar da qarap otyrmaghan. Ótkende Elbasy jurnalistermen ótken súhbatynda әdemi aitty emes pe? Lankesting últy, dini, tegi bolmaydy. Ol barlyq jerde bar. Al endi osynday oqighalardan diny astar izdeu, shynynda da, qate kózqaras. Islamda adam ómirine qiyanat jasau bylay túrsyn, bireudi qorqytugha bolmaydy.

Qazir imamdargha Islamdy izgi amalymyzben kórsetu jayly jii aityp jatyrmyz. Qazir sózding emes, amaldyng zamany. Qúran ýkimi men payghambar sózine amal etken pende ózgelerge de Islamnyng asyl qúndylyqtaryn nasihattay alady. Payghambarymyzdyng (Allanyng oghan iygiligi men sәlemi bolsyn) meyirimin sezingen, adam balasyna qylday qiyanat jasamaytynyn týsingen, tipti talay din dúshpandary Islamdy qabyldaghan.  

Dulat Isabekov: Mýftiy-hazret, imam dep qaldynyz ghoy, sizge búrynnan beri aita almay jýrgen bir jaghday bar edi. El ishinde kóp jýremiz ghoy, qúdayy astargha qatysamyz, mәiitti aqtyq sapargha shygharyp salu rәsimderinde, yaghni, janaza namazdarynda bolamyz. Sol kezde moldalar uaghyzdy úzaqqa sozyp jiberedi. Osy qanshalyqty oryndy bolar eken?

Bas mýftiy: IYә, әr jerde uaghyz aitudyng ózindik tәrtibi, әdebi, ynghayly uaqyty bolady. Tyndaushylardyng jaghdayyn da eskeru kerek. Jaqynda búl mәselege qatysty tapsyrma berdim. Ólim-jitimderde, qúdayy astarda uaghyzdy 5-7 minuttan asyrmau qajettigi aityldy. Halyq arasyndaghy osynday jaghdaylardy bayqap, bizge jetkizgeninizge quanamyz. Búl diny ahualdy týzeuge kómektesedi. Bayaghyda ómirden ótken izgiler, imandy basshylar aitqan eken: «Mening kemshiligimdi bayqap, ony ózime aitqan adam – maghan eng jaqyn adam, ol mening janashyrym», – dep.

Sizdey janashyr jazushylarymyz bar kezde dinimizding de, tilimizding de túghyry biyik bola beredi dep senemin.  

Dulat Isabekov: Sizben kezdesuimdi paydalanyp, taghy bir súraq qoysam. Meni mazalap jýrgen mәsele: bizde ólim-jitim jóneltu salty әr jerde әrtýrli. Osyny bir izge keltiruge bolmas pa eken?

Bas mýftiy: Onynyz ras, Dulat agha. Janazagha qatysty rәsimder әr jerde әrtýrli atqarylady. Bir oblysta qalyptasqan salttar ózge ónirlerde mýldem basqasha sipat alghanyn anghardyq. Diny basqarmanyng Ghúlamalar kenesinde osy mәsele keninen talqylandy. «Janaza pәtuasy» kitabyn dayyndap qoydyq. Juyrda shyghyp qalady. Búl mәseleni sheshuding birneshe tetikteri bar. Birinshiden, uaqyt kerek. Bir oblysta qalyptasyp qalghan salttardy sharighatqa sәikestendiru ýshin týsindiru júmystaryn jasap jatyrmyz. Keybir aqsaqaldar moldalardy moyyndamay: «Áy, bala! Qoya túr múny biz sheshemiz. Bizdiki dúrys», – dep dýrse qoya beredi. 70 jasty alqymdap qalghan aqsaqaldarmen talas tudyrmay, әdep saqtaymyz, әriyne. Basqa jol joq. Ýlkenning aitqany kishiler ýshin «zan» ghoy. Semeyde ókil imam bolyp jýrgenimde múnday mәselege jii keziktim. Sondyqtan búl jaghdaydan jaqsy habarym bar. Ekinshiden, «Janaza pәtuasy» kitabyn halyqqa taratyp, sonyng tónireginde nasihat júmystaryn kóbirek jýrgizuimiz qajet. Búl mәsele osynday joldarmen kezen-kezenimen sheshiledi degen ýmittemin.

Dulat Isabekov: Rahmet. Býgin sizben jaqsy әngime qúrdyq dep esepteymin.

Bas mýftiy: Ýlken basynyzdy kishireytip kelgeniniz ýshin Alla razy bolsyn. Diny basqarma esigi sizdey dinimiz ben dilimizding janashyr jazushylary ýshin әrdayym ashyq. Sizderding oi-pikirleriniz, úsynystarynyz bizge asa qajet. Diny basqarma janynan Qoghamdyq Kenes qúrudy josparlap otyrmyz. Amandyq bolsa, sol Keneste óziniz tóbe kórsetip, halyq ýshin, memleketimiz ýshin manyzdy oilarynyzdy ortagha salasyz degen oidamyn. Alla Taghala el ýshin jasap jatqan iygi isterinizge kýsh-quat, jiger bersin.

 

Jazyp alghan

Aghabek QONARBAYÚLY,

QMDB baspasóz hatshysy.

Abay.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371