ÓLENMEN ÓRILGEN OTTY JYLDAR
1. Volhovtaghy shayqastarda tughan jyrlar
1940-jyldyng jazy. Syrbaydyng on segizge tolghan shaghy. Búira shashy jelge jelbiregen, aqqúba, deneli, kózge týsip jýrgen kelisti jigit boldy. Orayy kelip, Qyzylordanyng pedagogikalyq institutyna týsken. Keyin belgili jazushy satirik bolghan Sadyqbek Adambekovpen kurstas boldy, birge oqydy . Ári júby jazylmaytyn dos edi. Kýzde oqu bastalyp ketken.
Studenttik shaq pen jastyqtyng qyzyghy tausylmaytyn shaq . Syrbaydyng audandyq, oblystyq gazetterge ólenderi shyghyp, jas aqyn atanyp jýrgen -di.Oyda joq jerden әskery komissariattan shaqyru qaghaz kelip, kóp úzamay qataryna mindetin óteu ýshin bir top jastarmen eshelongha otyryp, alys sapargha attanyp ketken. Sodan әskery boryshyn ótep jýrgen basqalarmen birge Dondaghy Rostovta qatardaghy jauynger boldy...
«On segizde jýrdim Don alabynda,
Ýlkenmin be, әlde jas balamyn ba.
Qara janbyr, qara týn, qara jel de,
Qaqpa aldynda túramyn qarauylda...»degen óleng joldaryn jazghany sol joly.
Bir jylgha tolmaytyn uaqyt ishinde densaulyghy syr berip, әsker qyzmetke jaramsyz bolyp, elge qaytarylghan.
Balasynyn qauyzy ashylmay jatyp әskerge alynghanynan qorqyp qalghan anasy Almagýl Syrbay elge kelgen betinde Shiyeliden arnayy kelip, onyng ýilenuine kelisimin aldy. Sodan tughan jeri Aqqólge birge baryp, ózining atalas tuysy , ýmbetey, Ahmet Baytúrsynovtyng inisi Ámirding qyzy Kýljamalgha qúda týsti. Kýljamal on jetiden jana asqan, túlymshaghy jelbiregen sary qyz edi. Úyalshaq eken. Syrbaydy kórgende, anadaydan qashyp, peshting týbine, ne qoranyng tasasyna tyghylyp qalady eken. Kóp úzamay, sol auylda shaghyn toy jasap, ekeuin qosqan.Jas júbaylardyng qyzyghy kópke sozylmady,1941-jyldyng jazynda soghystyng bastalghany turaly habar júrtty bir esengiretkende, kýzde Syrbay óz tilegimen soghysqa attanatyn boldy. 1941-jyly jazylghan myna ólennin:
«Tynda, joldas komissar,
Jiber meni maydangha.
Qan joryqta jýreyin,
Qayyrlamay qayrangha...» deytin joldary sol jyldardyng kuәsi.
Sóitip, alapat soghysqa baratyn bolghan balausa jigit әkesin, sheshesi men jas júbayyn kýizeliske týsirip edi. Sodan Syrbay maydangha attanyp ketti.
Búl kez Leningradty fashist armiyalary qorshaugha alyp, Mәskeuge tayap kele jatqan mezgil- tin. Resey tabanyn attaghasyn, ony jayau atqyshtar mektebine oqugha jiberuge sheshti.
Múndaghy qysqa merzimdi dayyndyqtan ótkennen keyin, Syrbaygha kishi leytenant dәrejesin berip, ony Leningrad manyndaghy Volhov maydanyna jiberdi. Qarasha aiy bolatyn. Búl kezde Leningrad nemisterding qorshauynda qalghan. Volhovta nemis әskerining shebin búzyp, qorshaudaghylargha azyq- týlik jetkizu dayyndyghy jýrip jatqan. 42- jyly S.Mәulenov rota komissarynyng orynbasarlyghyna jogharylatyldy.
Onyn: «...Jau tylynda qaharly kýz
Qan joryqta tanysqanbyz.
Shetimizden komandirmiz,
Shetimizden komissarmyz...» deytini de sol kez edi -au.Osy jyldyng ishinde Volhov maydanynyng әskerleri nemisterding shebin birneshe ret búzyp, qorshaudaghylargha azyq -týlik jetkizdi. 43-jyly Volhov maydany boyynsha Leningrad baghytyna joyqyn shabuyl jasaldy.
«Jauyr boldy jauyryn,
Zenbirekke jegildik.
Astynda oq dauyldyng ,
Tiriley biz kómildik.
Jer de, su da, aspan da,
Kórinbedi jer týbi,
Soqty bizdi tastangha,
Auanyng ot tolqyny...» deytin, nemese:
«Dýrildegen kýni týn,
Ormandardyng ot ishi.
Boldy sonda ýmitim ,
Sinyavino shoqysy.
Ysqyryp oq jalyndap,
Týsip jatty tóbene.
Túrdyng jalghyz alaulap,
Úqsap janghan kemege...» delinetin Syraghannyng ólenining joldary sol Leningrad qorshauyndaghy jau shebin búzu kezindegi ýlken shayqastardy shynayy beyneleydi. Sondaghy komissar Kalmykovtyng : «Leningradtyqtar bizdi taghat tappay kýtip otyr, olargha bizding qazaqstandyqtar qolymen ósirip dayyndaghan nanyn jetkizinder» degen sózi Syrbay Mәulenovting esinde qalghan. Otanyn qorghau ýshin janyn qighan Volhov maydanynyng erjýrek jauyngerleri sol joly shoyyn qúrsauly tanktermen, auyr artilleriyalarmen bekingen fashister shebine joyqyn shabuyl jasady. Ayqas birneshe aigha sozyldy.
«Pulemetten lapyldap ot deminen,
Yunkersten jarqyldap oq tógilgen.
Jau tankisi keledi qyrdan qúlap,
Sauyt kiygen som bolat kók temirden.
Jer silkingen ainala jarylystan,
Dauyl túryp, jalpyldap jalyn úshqan.
Bataliondy birjola joi ýshin,
Janyn salyp, júmsaghan baryn dúshpan...»deydi Syrbay taghyda.
Sol shayqasta jýzdegen jauyngerler erlikpen qaza tapty. «1943- jyly Leningradty qorshaghan jau shebin búzu ýshin ýlken shabuyl kezinde komissardyng orynbasary, leytenant,aqyn Syrbay Mәulenov snyarad jarqynshaghynan auyr jaraqat aldy» dep jazyp edi kezinde audarmashy, aqyn Mihayl Livov.
«Tang atty ala sәuleli
Búlttardyng boyap aq jýzin.
Óltirmek boldy jau meni,
Bir atanyng jalghyzyn...» deytini de sol joly.
43-jyly Kenes әskeri Leningradty qorshaghan jau shebin tolyq búzyp, qala halqyn ashtyqtan qyryludan saqtap qalyp, azat etti.
«Qorghasyn oq qúiylyp qolqasyna,
Jau jenildi qat qabat soqqylardan.
Kirdi polk qalanyng ortasyna,
Al qaladan qarsy alghan joq bir adam...»
Mine, soghys dramasy degen osy!
Leytenant, komissardyng orynbasary Syrbay Mәulenov Volhov baghytyndaghy shayqastarda kórsetken jauyngerlik erlikteri ýshin «Qyzyl júldyz» ordenimen, keyin «Leningradty qorghaushy» medaliimen marapattalghan.
2. Maydan әserleri.
Syrbay Mәulenovtyng Qyzylorda pedagogikalyq institutynda oqyp
jýrgen kezinde- aq ólenderimen oqyrmandargha tanys bolghanyn jogharyda aityp kettim. On toghyzgha tolmay jatyp soghysqa attanghan jas jauynger sol kezde de jýreginen qan aghyzghyp otyryp, maydan taqyrybyna jalyndy jyrlaryn arnaghan.
«Qyp -qyzyl bop tútylyp,
Búltqa kirdi azaly ai.
Qara aspanda qanjarday
Jarqyldady najaghay.
Jauyngerler attandy
Týnde alugha kópirdi.
Jalyn shashty zenbirek,
Sol najaghay sekildi.» deytin óleni 42-jyly Volhovtaghy kezekti bir shayqas kezinde ómirge kelgen ólen.Rota komissarynyng orynbasary retinde leytenant Syrbay Mәulenov jauyngerlerding namysyn qayrap, olardy Otanyn erlikpen qorghaugha, jaudyng ekpininen orynsyz taysalmaugha jii shaqyrushy edi.
«Jarylyp jartas qaqyrap,
Temirmen temir sayysar.
Kók aspan synyp shatynap,
Qara jer beli qayysar.
Qayyspay sonda túryp qal
Qalqan ghyp namys -aryndy.
Oq darymas boyyny
Jau ala almas janyndy» deytin óleni 42-jyly sol maqsatta jazylyp edi.
Syrbay Mәulenovtyng shygharmashylyghynyn negizgi bir toby soghys taqyrybyna arnalghan, ol zandy da. Óitkeni jastyq shaghynyng eleuli bir kezenin úrys dalasynda ótkizgen maydanger aqyn jýregining lýpili aq qaghazgha týsirilgen óleng joldaryna ainaluy tabighy qúbylys. Býkil adamzatqa zardap shektirgen búl soghys kezenine arnalghan S. Mәulenov ólenderin oqyp otyryp tolghanasyn, kýiinesin, kýrsinesin. Syrbay Mәulenovting poeziyasy soghys qúrbandaryna mәngi túrghyzylghan eskertkish tәrizdi. Syraghannyng ólenderi songdyqtan kózding úyasynan jana shyghyp, jerge tambay mәngi qalghan kóz jasynyng bir týiir tamshysy siyaqty әser qaldyrady qashanda.
Belgili synshy, akademik Serik Qirabaev «Syrbay -klassiyk» degen maqalasynda: «Syrbaydyng kózin asha kórgeni әskery ómir, Úly Otan soghysynyng qandy qyrghyny ekeni belgili. «Áskery ómir mening ómirimning mektebi boldy» dep ony ózi de aitqan. Sondyqtan da ómir tanudy halyq tarihynyng eng bir qiyn da kýrdeli jaghdayynda bastaghan aqyn sanasyn tez jetildirip, dýniyege oily kózben qaray aldy. Soghysta ol ólim men ómirding jekpe -jegin kórdi, ólimning ózimen jalghasyp tuyndap jatqan ómirdi tanydy, shyndyqtyng qoghamdyq, adamdyq mәn maghynasyn tereng payymdady, adam syryna ýnildi. Búl jaylar alghashqy kýnnen aq aqynnyng soghystyng auyrlyghyn jenildetpey, shynayy kýiinde beyneley aluyna jol ashty» deydi de, synshy Syraghannyng «Qúlyn» degen ólenining mәni men syryn tereng asha týsedi. Akademiyk S.Qirabaev bayqaghanday, «Qúlyn» óleninin sonshalyqty shaghyndyghyna qaramastan, milliondaghan adamnyng qanyn suday aghyzghan súrapyl soghystyn zardaby men súmdyghyn kózben shúqyp emes, jýrekpen sezdiretindiginde edi. Ólenning filosofiyasy –allanyng búiryghymen bolghan nemese taghdyrdyng jazuymen bolghan ólim bolsada, ómir jalghasa beredi degenge sayady ghoy:
«...Shashyraghan kók jalyn býrkip temir,
Ormannyng ishi ýreyli.
Al, ottyng ortasynda-
Shirkin ómir ,
Qúlyn bop kisineydi.»
Syrbay Mәulenov qazaq poeziyasyn ólenning janasha týrlerimen bayytqan, janalyq әkelgen aqyn ekeni býginde dausyz. Nebәri onbes joldan túratyn «Týbirler» óleni – soghys taqyrybyna arnalghan suretkerding mәngi óshpeytin beyneli polotnosy tәrizdi. Búl alapat soghystyng ne ekenin sizge býkil túla boyynyzben, jýreginizben sezinuge mәjbýr etedi. Ólenning mәni de, manyzy da sonda.
1943-jyly komissar, leytenant Syrbay Mәulenov Volhov maydanyndaghy kezekti shabuyl kezinde qolynan auyr jaraqat alyp, maydan dalasynda jatyp qalady. Sodan keshke shaghyn deneli sanitarka qyz kelip, ózimizding әsker shebine, okopqa qaray sýirep, tang ata әreng jetkizedi. Syrbay sanitar qyzdyng kýshimen ajaldan aman qalady. Sol bir batyr qyzgha arnalghan Syraghannyn mynanday bir poetikalyq syry keremet óleni bar:
«Menimen bir kirpik qaqpay,
Týnder boyy kóz ilmedin.
Kip kishkentay bolsang da ózin,
Shirkin qanday tózimdi edin.
Órt ishinen alyp shyqtyn,
Qansyrap men jatyr edim.
Kip kishkentay bolsanda ózin
Shirkin qanday batyr edin...»
Áriyne, aqyn Syrbay Mәulenovtin maydan taqyrybyna arnalghan otty da syrly jyrlaryn talday bersek bir emes, birneshe maqalagha jýk bolar edi. Sondyqtan ,Syrbay Mәulenovting shygharmashylyghyn zerttegen jazushy Ády Shәripovting myna bir sózin mysalgha keltire ketsek, sózimizge jan bere týser edi: « Syrbaydyng «Sәlem, Volhov ormany», «Naziyada kýn ashyq», «Sinyavino shayqasy» taghy basqa ólenderinde aqyn Leningrad jerine ystyq sezimin, sýiispenshilik kónilin suretteydi» deydi. Taghy birde « Syrbaydyng Úly Otan soghysy taqyryptaryna jazghan ólenderining optimistik tereng oiy, filosofiyalyq týiinderi tútasyp, kórkemdik órnegi jii bolyp keledi» dep jazady.
«Myng qoldar sau bolsyn dep,
Men bir qolymdy berdim.
Myng joldar jalghansyn dep,
Men bir jolymdy berdim...» dep beybit ómirde de irilik tanytqan Aqyn, soghystan keyin әdebiyet salasynda da eseli enbek etti. Abay atyndaghy memlekettik syilyqtyng iyegeri boldy. «Halyqtar dostyghy» ordenimen layyqty marapattaldy.
Júmat ÁNESÚLY.
Abay.kz