Ómir – ózen, óz kezegimen jylystay jyljyp, taghy bir jyl artta qaldy. Jasampaz Qazaq elining jarqyn jetistikterin jylnamagha jazu enshisine tiygen kelesi jyl, 2015 – qoy jyly tabaldyryqtan attady. Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev búl jyldy Qazaqstan halqy Assambleyasy jyly dep jariyalaghany belgili. Aytuly jyl myzghymas birligi men búljymas tatulyghyn tu etken elimizdegi eng beldi instituttardyng biri – Qazaqstan halqy Assambleyasynyng qúrylghanyna 20 jyl toluyna túspa-tús kelip otyr.

Assambleya jyly qatardaghy kóp mereytoylardyng biri emes. Búl – Elbasy aitqanday, toy toylaytyn emes, oy oilaytyn jyl. Sebebi, eldegi beybitshilik pen kelisimdi, túraqtylyq pen tatulyqty saqtap, damytudyng biregey tetigine ainalghan Qazaqstan halqy Assambleyasy elimizding óshpes qúndylyghy – Tәuelsizdikke tirek bolghan El birligining eng basty tútqasy. Elimiz Qazaqstandaghy týrli mәrtebesi bar, san aluan qoghamdyq nemese memlekettik instituttardyng mereytoylaryn memlekettik dengeyde atap ótpeydi. Degenmen, Assambleyanyng orny erekshe. Qoghamdy birtútas aghzagha balasaq, oghan qan jýgirtetin aluan týrli qantamyrlar ispetti barlyq salalardy biriktiretin, bәrining jolyn bir arnagha toghystyryp, bir aghysqa baghyttaytyn bir jýrek bar. Ol jýrekting aty – El birligi. Birlik bolmasa, beybitshilik pen kelisim bolmasa ólsheusiz termen, qyruar qajyr-qayratpen jasalyp jatqan elimizdi órkendetu jolyndaghy enbekting bәri de beker. Yaghni, resmy týrde Qazaqstan halqy Assambleyasy jyly dep jariyalanghan 2015 jyl Assambleya institutynyng mereytoyy emes, qúndy qazynamyz – El birligi jyly, beybitshilik pen kelisimning Nazarbaev modelining jyly.

1995 jyl – tәuelsizdigin dýiim dýniyege pash etip, ózin egemen el retinde jariyalaghanyna birneshe jyl ghana bolghan Qazaqstannyng kýiregen imperiya­dan múragha qalghan qúldyraghan ekonomikasynyng aughan jýgin týzetu jolyndaghy arpalyspen qatar shekarasyn shegendep, memlekettiligin nyghaytyp, aldaghy damu jolyn aiqyndau maqsatynda әlem­dik ýrdisterding betalysyn bayyptap, barlay otyryp, eshkimge úqsamaytyn, eshkimdi qayta­la­maytyn biregey Qazaqstan jolyn salugha kirisken kezi bolatyn. Sol jyly kóktemning alghashqy ký­ninde Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleyasyn qúru turaly Jarlyqqa qol qoydy. Aragha birneshe apta salyp, ózining tikeley bastamasymen shaqyrylghan Qazaqstan halqy Assambleyasynyng birinshi sessiyasynda ta­r­ihy bayandamasyn jasady. «Men elimning Preziy­den­ti retinde qoghamdyq túraqtylyqty jәne últaralyq kelisimdi qamtamasyz etudi ózimning basty mindetim dep sanaymyn. Birlik aspannan ózi kelip týspeydi, tek qarqyndy júmys arqyly ghana keledi. Men ken-baytaq jerimizde tatulyq pen tynyshtyq bolghanyn tileymin. Múnyn, eng aldymen, milliondaghan qazaqstandyq otbasyna kerek ekenin eske alamyn. Men qayghydan shashy agharghan analardyng balalaryn joqtamaghanyn, sәbiylerding mýgedek bolmauyn, qart adamdardyng kýiregen ýi­lerining aldynda qasiret shegip, jylamaghanyn qa­lay­­myn», degen Núrsúltan Nazarbaevtyng sóz­de­ri sol kezdegi eng ózekti, eng manyzdy mәsele retin­de әr­bir qazaqstandyqtyng jýregining tórinen oryn aldy.

Arada 20 jyl ótse de Elbasynyng búl sóz­derining ózektiligi artyp, kýn ótken sayyn ómir­shen­digi aiqyndala týsti. Qazaqstan halqy Assam­bleyasynyng alghashqy qúryltayynda Elbasy jana instituttyng qoghamdaghy róli men júmysynyng basty konturlaryn sol kezde-aq: «Osydan bas­tap qoghamdyq mәselelerding barlyq qyrlary boyynsha, әsirese, últtyq sayasatta memlekettik aktiler Assambleyanyng pikirlerin eskerip jәne onyng tikeley qatysuymen qabyldanugha tiyis. Ol aktilerding әrqaysysy elimizdegi barlyq et­nos­tardyng mýddelerine qayshy kelmeui qadaghalanyp, saraptan ótkizilui kerek», dep qolmen qoyghanday naqtylap berdi. Búl keyinnen iydeologiyalyq trend retinde ornyghyp, әlemge «beybitshilik pen qoghamdyq kelisimning Nazarbaev modeli» de­gen atpen belgili bolghan Qazaqstan halqy Assam­bleya­synyng alghashqy qadamy edi.

Sodan beri synaptay syrghyp tarihy oqigha­lary­nyng manyzy túrghysynan dәuirlerge tatityn 20 jyl ótti. Biylghy mereyli beles, sóz basynda aitqanymyzday, oy oilaytyn jyl. Ótken 20 jylda Assambleya qanday joldy jýrip ótti? Qanday tabys­targha jetti? Qazaqstan basshysynyng «El birligi» sayasaty elimizge ne berdi? Áli qanday baghyt­tar boyynsha júmystardy shirata týsu kerek? 20 jyldyq qarqyndy júmystan keyin, óz damuy­nyng ýshinshi onjyldyghyna ayaq basar tústa búl saualdargha egjey-tegjeyli jauap berilgeni abzal. Sol arqyly halqymyz beybitshilik pen qogham­dyq kelisim salasynda baghyndyrghan biyik, jet­ken maqsattaryn naqtylap, aldaghy belesterge kóz jibere alady.

1995 jyldan bastap Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan halqy Assambleyasynyng әrbir sessiyasynda sóilegen sózi men kótergen bastamalary sol kezdegi el damuynyng eng ózekti mәselelerin qamtyp otyrdy. Sondyqtan, Assambleyanyng tarihy – songhy jiyrma jyldaghy Qazaqstan tarihy. Tiyisinshe, derbes institut retinde Assambleyanyng jýrgen joly, onyng jetken jetistikteri men shyqqan biyikteri elimizding damu danghylyndaghy aituly oqighalarmen tyghyz astasyp jatyr.

Ótken 20 jylda Qazaqstan qoghamynyng ishki yqpaldasuynyn, qoghamdyq kelisim men el birligin nyghaytudyng birtútas memlekettik jәne qoghamdyq jýiesi tolyghymen qalyptasty. Qazaqstan halqy Assambleyasy memleketting etnostyq sayasatyn qoghamdyq kelisim sayasaty dengeyine kótergen býkilhalyqtyq institutqa ainaldy. Etnosaralyq qatynastardy retteuding tolyq zannamalyq bazasy qúryldy. Assambleyagha konstitusiyalyq organ mәrtebesi berilip, ol Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Mәjilisine 9 deputat saylau qúqyghyn iyelendi. «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» Zang qabyldanyp, Assambleyanyng qúry­lymy men qyzmetinin, elimizding qoghamdyq-sayasy jýiesinde alatyn orny men rólining normativtik-qúqyqtyq rettelui zannamalyq negizde qamtamasyz etildi. Assambleyanyng negizgi strategiyalyq jәne baghdarlamalyq qújattary ómirge keldi.

El ishinde múqiyat talqylanyp, Elbasy ma­qúl­daghan «El birligi doktrinasy» beybitshilik pen qoghamdyq kelisimdi nyghaytudyng «bir el – bir taghdyr», «tegi basqa – tendigi bir», «últ ruhynyng damuy» siyaqty basty qaghidalaryn aiqyndap berdi. Elbasynyng Ókimimen bekitilgen Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly erejeler onyng mәrtebesi men qúzyretterin, sonday-aq, El birligi salasyndaghy memlekettik sayasatyn jýzege asyrugha qatysu tәrtibin bekitti. «Qazaqstan halqy Assambleyasynyng 2020 jylgha deyingi damu tújyrymdamasy» El birligin nyghaytu jәne qoghamdyq kelisim salasyn damytudyng orta merzimdik strategiyalyq baghytyn naqtylay týsti. Assambleyanyng jyl sayynghy kezekti sessiyasy búl salanyng qysqa merzimdik maqsat mindetterin aiqyndap otyratyn biregey súhbattastyq alanyna ainalghan.

Memlekettik etnostyq sayasatty jýzege asy­rudyng jana institusionaldy tetikteri toly­ghymen qalyptasty. Ótken jyly Elbasynyng Óki­mimen Preziydent janyndaghy «Qoghamdyq kelisim» respublikalyq memlekettik mekemesi qúryldy. «Oblystardaghy, respublikalyq manyzy bar qalalar men elordadaghy Qazaqstan halqy Assambleyalarynyng qyzmetterin qamtamasyz etu» atty jana budjettik baghdarlama qabyldandy. Aymaqtarda 11 mamandandyrylghan oblystyq «Dos­tyq ýii» tabysty júmys istep túr. Taghy 4 oblysta Assambleya jyly barysynda ashylatyn bolady. Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha Dostyq ýilerin damytu tújyrymdamasy bekitilip, Dostyq ýileri diyrektorlarynyng әdistemelik kenesi qúryldy. Kýndelikti ómirden tuyndaytyn naqty mәseleler jergilikti jerlerde payda bolady, tiyisinshe týitkilderding týiinin tarqatu da sonda jýzege asyrylady. Búl rette, Assambleyanyng aimaqtyq qúrylymdarynyng many­zy erekshe ekenin eskerip, onyng jergilikti jerlerdegi júmysyn qoldau ýshin aimaqtyq As­sambleya hatshylyqtary mengerushilerining laua­zymy kóterildi.

Assambleya júmysyn eng jogharghy zang shygha­­rushy organ dengeyinde qamtamasyz etu maqsa­tynda Assambleyanyng parlamenttik ókildigi payda boldy. Qazaqstan halqy Assambleyasynyng atynan Mәjiliske saylanghan 9 halyq qalaulysy әrbir úlys ókilining joghyn joqtaumen birge barsha halqymyzdyng birligi jolynda Parla­ment qabyrghasynda tabysty qyzmet etude. As­sam­bleyanyng Mәjilistegi deputattyq tobyna atalghan 9 deputatpen birge tómengi palatanyng 7 komiytetinde túraqty qyzmet isteytin, parla­menttik partiyalardyng barlyghyn qamtityn 12 halyq qalaulysy kirui El birligi mәselesining kez kelgen sayasy keudemsoqtyqtan biyik túrghanyn kórsetedi. Búl Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HH sessiyasynda jýktegen «jalpyazamattyq, sayasatýstilik jәne jalpyhalyqtyq sipatta bolu» turasyndaghy mindetting parlament qabyrghasynda tabysty oryndalyp jatqanyna aiqyn dәlel ispetti. Osy deputattyq toptyng negizinde Parlamentte qoghamdyq kelisimdi nyghaytu mәseleleri jónindegi partiyaaralyq yntymaqtastyq tetigi qalyptasty. Elbasy Assambleyanyng alghashqy sessiyasynda eng basty mindetterding biri retinde atap ótkendey, kez kelgen zang memleketting El birligi sayasatyna sәikestigi túrghysynan arnayy saraptamadan ótedi. Dәl osynday deputattyq toptar barlyq oblystyq mәslihattarda qúrylyp, ortaq mýddege say júmys isteude. Búl da Memleket basshysynyng beybitshilik jәne qoghamdyq kelisim salasyndaghy kez kelgen bastamasynyng arada qanshama jyl ótse de eshqashan mәni men manyzyn joghaltpaytyn ómirshendigine kezekti dәlel.

Assambleya instituty azamattyq qoghamnyng eng damyghan salalarynyng birine jәne qoghamdyq birlestikter men memleketting ózara әrekettestigine qajetti basty súhbattastyq alanyna ainaldy. Qazaqstanda 820 etnomәdeny birlestik jú­mys isteydi. Assambleya men etnomәdeny birles­tikterding aktiyvi 67 mynnan astam adamdy qamtidy. Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha aimaqtyq әkimdikterding janynan aqyldastyq-kenes­tik organ retinde qúrylghan Qoghamdyq keli­sim kenesteri Assambleyanyng Elbasy aiqyn­dap bergen jalpyhalyqtyq institut mәrte­be­sin aishyqtay týsedi. Sebebi, auyl, audandar­daghy әrtýrli úiymdardyng basyn bir arnagha toghys­tyratyn, qoghamda tuyndaytyn negizgi saual­dardyng barlyghymen ainalysatyn osy kenester. Býginde elimizding barlyq aimaqtarynda týrli dengeydegi 1035 qoghamdyq kelisim kenesi tabysty júmys isteude. Assambleyanyng janynan qúrylghan Ot­basynda toleranttyq tәrbie beru jónindegi Analar kenesi elimizding eng basty qúndylyqtary – tatulyq pen túraqtylyqty úrpaq jadyna siniru­ding tiyimdi tetigi retinde óz júmysyn bastady.

Qazaqstan halqy Assambleyasynyng qyzmeti men memlekettik El birligi sayasatyn nasihattau túr­ghysynan jýieli aqparattyq júmys jolgha qoyyldy. Assambleya qabyrghasynda elimizdegi manyzdy oqighalar men is-sharalargha baylanys­ty 40-tan astam mediajospar jasalyp, jýzege asy­ryldy. Assambleyanyng aqparattyq әleueti de óte manyzdy. Álemning 47 memleketine taralatyn «Dostyq – Drujba» jurnaly, 4 telearnada túraqty týrde shyghatyn 5 telebaghdarlama men 8 radio baghdarlama, 9 respublikalyq basy­lym­daghy 22 túraqty aidar, Qazaqstandaghy týrli etnostardyng tilinde jaryq kóretin 37 merzimdi bas­pasóz – osynyng barlyghy qoghamdyq kelisim men beybitshilikti nasihattaudyng quatty qúraly. Assambleya qyzmetin halyqqa taratugha 100-den astam respublikalyq basylym men elektrondy aqparat qúraly júmyldyrylghan. Dizayny jaqsartylyp, tehnikalyq mýmkindikteri barynsha janghyrtylghan veb-portal da óz júmysyn bas­tady. Assambleya janynan qúrylghan etnosaralyq qaty­nastar mәseleleri jónindegi jurnalister men sarapshylar kluby da ortaq iske óz ýlesterin qosuda.

Memlekettik El birligi sayasatyn ghylymiy-saraptamalyq qoldau jana sapalyq dengeyge kóterildi. Etnosaralyq qatynastar mәseleleri jónindegi konsaltingtik jýieni úiymdastyru baghytynda birqatar sýbeli júmystar qolgha alynghan. Elbasynyng tapsyrmasymen qúrylghan Qazaqstan halqy Assambleyasynyng ghylymiy-sarapshylyq kenesi etnosaralyq qatynastardy talqylau jәne týitkilderding týiinin tarqatu jónindegi biregey pikirtalas alanyna ainaldy. 20 ghylym doktory, 9 ghylym kandidaty jәne basqa da bedeldi sarapshy mamandardan túratyn kenes beybitshilik pen qoghamdyq kelisimdi saqtap, damytu baghytynda kóptegen irgeli ghylymy júmystargha bastamashy boldy. Assambleyanyng Ghylymiy-sarapshylyq kenesining ghylymy әdistemelik bazasy – Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Memlekettik basqaru akademiyasynda qúrylghan, óz qyzmetin Assambleya Hatshylyghymen tikeley qatynasta ýilestirip otyratyn Etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq qatynastardy zertteu ortalyghy da jemisti júmys isteude.

Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev jaqynda birinshi besjyldyghynyng qorytyndysy shygharylghan Ýdemeli industriyalyq-innova­siyalyq damu baghdarlamasynyng tabysty jýzege asuyna Assambleyanyng qosar ýlesi zor ekenin atap ótti. Elbasy «tabystyng kilti – birlik» ekenin ýnemi aityp keledi. Industriyalandyru kýnindegi saltanatty sharada Preziydent eldegi óndiristik janghyrudyn, ghylym men bilimdi damytudyn, innovasiyalyq bastamalardyng bәri «El birligi» saltanat qúryp, beybitshilik pen qoghamdyq kelisim ornyqqan jaghdayda ghana mәndi ekenin kezekti ret qaperge saldy. Yaghni, elimizding órkendep damuy jolynda jasalyp jatqan qyruar enbek El birligimen ýndeskende ghana bayandy bolatynyn әrbir azamat jadyna toquy qajet.

Etnosaralyq toleranttylyq pen qoghamdyq kelisimning qazaqstandyq ýlgisin shet memleketterge nasihattau jónindegi júmystar halyqaralyq yntymaqtastyq salasynda jalghasyn tabuda. Europadaghy Qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynda, Birikken Últtar Úiymynda jasalghan beybitshilikting Qazaqstandyq modelining arnayy betasharlary halyqaralyq sarapshylar tarapynan joghary baghagha ie boldy. Etnosaralyq toleranttylyq pen qoghamdyq kelisimning qazaq­stan­dyq ýlgisi Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaq­tastyq úiymyna mýshe 56 memleketting tiline audarylyp, Qazaqstannyng barlyq elderdegi elshilikterine taratyldy. Elbasynyng tapsyrmasyna sәikes, London qalasynda Beybitshilik pen kelisimning Qazaqstandyq ortalyghy saltanatty týrde ashyldy. Ortalyqtyng júmysyn әri qaray qamtamasyz etu maqsatynda Úlybritaniyanyng beldi qogham qayratkerlerining qatysuymen Qam­­qor­shylar kenesi qúryldy. Halyqaralyq ynty­maq­tastyqtyng shyghys baghytynda Qazaqstan halqy Assambleyasy Aziya aumaghynyng 90 payy­zyn qamtityn 24 memleketting basyn qosqan Aziya­daghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary jó­nin­degi kenespen tyghyz yntymaqtastyq ornatqan. Aytuly úiymmen aradaghy Ózara týsinis­tik jónindegi memorandum yntymaqtastyq kókjiye­gin keneyte týsti. Qoghamdyq kelisimning Qazaq­standyq modelin zertteu ýshin Assambleyagha әlemning 15 memleketinen, atap aitqanda, Bolgariya, Úly­britaniya, Germaniya, Fransiya, Ispaniya, Italiya, Qytay, Malayziya, AQSh, Resey, Týrkiya, Ukraina jәne Armeniya elderinen sheteldik sarapshylar men ghalymdar, diplomattar, jurnalister men ýkimettik emes úiym ókilderi 60-tan astam ret ótinish bildirdi. Búl sheteldik әriptesterimizding Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng alysty kózdegen salmaqty da saliqaly sayasatyn moyyndap qana qoymay, Qazaqstan basshysy óz qolymen qúrghan Beybitshilik pen qoghamdyq kelisimning qazaqstandyq modelin toleranttylyqtyng eng tandauly ýlgisi retinde zerttep, zerdeleuge jәne ony óz elderinde qoldanysqa engizuge yntaly ekenderin kórsetedi. Assambleya El birligining jarqyn jetistikterin әlemge pash etuding taghy bir tamasha alany retinde EKSPO-2017 kórmesin paydalanudy kózdeydi. Ol ýshin EKSPO kórmesin ótkizu sharalarynyng ayasynda Qazaqstandaghy etnomәdeny birlestikterding jetistikterin kórsetuding arnayy tújyrymdamasy dayyndaldy.

Sonymen, tәuelsiz Qazaq eli tarihy jyl – Qazaqstan halqy Assambleyasy jylyna ayaq bas­ty. Jylnamagha jazylyp, tariyhqa ainalghan 2014 jyldyng songhy kýnderinde Memlekettik hat­shy Gýlshara Ábdiqalyqovanyng tórayymdyq etui­men Qazaqstan halqy Assambleyasy jylyn úiym­dastyru jәne ótkizu mәselelerine arnalghan Mem­lekettik komissiyanyng alghashqy otyrysy ótti. Onda aituly jyldy úiymdastyru jәne ótkizu jónindegi sharalardyng Últtyq josparyn jýzege asyru jayy talqylandy. Memlekettik komissiya mereytoylyq sharalardy ótkizuding úiymdastyru jәne әdistemelik birligin qamtamasyz etuge baghyttalghan Qazaqstan halqy Assambleyasy jylyn ótkizu tújyrymdamasyn bekitti. Búl qújattarda Assambleya jylynda atqarylatyn is-sharalar týgeldey kórinis tapty. Ýkimet janynan Premier-Ministrding orynbasary Berdibek Saparbaev tóraghalyq etetin Qazaqstan halqy Assambleyasy jyly men Ata Zanymyzdyng 20 jyldyq mereytoyyna dayyndyq jónindegi túraqty júmys toby qúryldy. Jergilikti әkimdikterde Assambleya jylyn ótkizuding aimaqtyq josparlary jasaldy.

Eraly TOGhJANOV,

Qazaqstan halqy Assambleyasy Tóraghasynyng orynbasary – Hatshylyq mengerushisi.

Abay.kz 

Derekkóz: http://egemen.kz/?p=46404