Qostanay ónirinde Úly Otan soghysynyng 368 ardageri ghana qalghan. Olardyng aldy toqsannan asyp, sony toqsangha tayap otyr. 

Oblysqa ghana emes, býkil Qazaqstangha aty mәshhýr temirjolshy Bertran Rubinshteyn aqsaqaldyng jasy biyl 92-ge qarady. Soghystyng basynan ayaghyna deyin qatysty. Batys, Kaliniyn, 3-shi Belarusi, Zabaykalie, Qiyr Shyghys maydandarynda talay keskilesken úrystargha qatysty. Qúrlyqtaghy әsker qatarynda talay qiyndyqtardy bastan keshken. Bertran Iosifovich - kópti kórgen, qúimaqúlaq, ziyalylyghymen de kópting qúrmettisine ainalghan aqsaqal.

Onyng birneshe estelik kitaby bar. Áli sergek, qimyly shiraq. Soghystan keyin Mәskeudegi Temirjol kóligi injenerlerin dayyndaytyn institutty bitirdi. Qazaqstan temirjoly Qostanay bólimshesin kóp jyldar basqardy. Maydandaghy erligi ýshin eki «Otan soghysy» ordenin, «Mәskeudi qorghaghany ýshin», «Kennigsbergti alghany ýshin», «Germaniyany jengeni ýshin», «Japoniyany jengeni ýshin» medalidaryn keudesine taqqan.

Beybit kýndegi ónegeli enbegi ýshin «Qazaqstannyng enbek sinirgen temirjol qyzmetkeri» atandy. Qazaqstandaghy temirjol salasynyng býkil jetistigi men problemalaryn úzyn-sonar etip aitudan jalyqpaydy. Áli kýnge deyin temirjol salasynyng mamandary onyng aqyl-kenesin eskerip otyrady. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng kemel sayasatyna rizashylyghy da mol. Núrsúltan Ábishúlymen birge týsken suretin suretshige saldyryp, tórine ilip qoyghan.

Oblys әkimi Núraly Sәduaqasov Elbasynyng qúttyqtau hatyn jetkizu ýshin aldymen osy Bertran Iosifovich aqsaqaldyng ýiine keldi. Maydanger oblys әkimin esikting auzynan ózi qarsy aldy. Amandyqtan keyin sózdi әkim emes, ózi bastady.

- Núraly Mústafaúly, temirjoldyng mýmkindigin qaranyz. Shúbarkólding kómiri Batys Europagha artyldy. Búl - óte dúrys, búl - bizding tabysymyz. Áriyne, oilasatyn problemalyq jayttar barshylyq. Al biyl bizding Qazaqstan Týrikmenstan arqyly Parsy shyghanaghy elderine shyqty. Aldaghy uaqytta Ystambúl, Tehran, odan әri Londongha shyghugha mýmkindigimiz bar, - dep aqsaqal әngimesin bastady. Ony ýnsiz tyndaghan Núraly Mústafaúly qaghaberis sәtte Elbasynyng qúttyqtauyn jetkizuge kelgenin aitty.

- Tәuelsiz Memleketter Dostastyghy elderi arasynda soghys ardagerlerin Jana jylmen qúttyqtaudy bizding Preziydentimiz bastap otyr. 2015 jyly Jenis merekesin ózinizben birge toylaytyn bolamyz. Densaulyghynyz myqty bolsyn! - dedi әkim. Ardager ózine kór­setilgen búl qúrmetti «Bizding Preziydent - kemenger adam» degen birauyz sózben jetkizdi. Bertran Iosifovichting bay kitaphanasynyng ózi onyng tereng bilimi ghana emes, ziyalylyghynan habar bergendey. Qyzy Elena Rubinshteyn - tarih ghylymdarynyng doktory, belgili ústaz. Elena Bertranovnanyng tilegimen olar әkimmen birge suretke týsti.

Múnan keyin oblys әkimi Úly Otan soghysynyng taghy bir ardageri Ábiljan Núrmaghambetov aqsaqaldyng ýiine keldi. Balalary men nemereleri atasyna Elbasynyng qúttyqtauyn jetkizetin kýndi merekedey qabyldapty. Keudesi orden-medaligha toly kostumin kiygizdi. Aldaghy jyly ardagerdi qos quanysh kýtip túr. Maydanger Jenisting 70 jyldyghyn quana qarsy alady. Sonymen qatar, ózi 90 jasqa tolady. Oblys әkimi Núraly Sәduaqasov Elbasynyng Jana jylmen qúttyqtauyn jetkizgende, ardager búl kýnge jetken de, jetpegen de bar ekenin tolqy túryp aitty.

- Taghdyrdyng múnysyna shýkir. Talay bozdaqtar maydan dalasynda qaldy, talaylar búl kýnge jete almady. Núrsúltan Ábishúlynyng qúttyqtau sәlemi janyma quat bergendey boldy, sol bayaghy jauyngerlik ruhym janghyrghanday әser­demin, - dedi quanyshyn jasyra almay.

Ábiljan Núrmaghambetov Torghay dalasyndaghy Tosyn qúmynda tuyp-ósti. Sol jerden 1942 jyly maydangha attandy. Ukraiyn, Belarusi maydandarynda keskilesken úrystargha qatysty. Soghystan keyin Selinograd auyl sharuashylyghy institutyn bitirip, Qostanay ónirinde partiya, kenes, kәsipodaq organdarynda qyzmet etti. Keudesinde II dәrejeli «Otan soghysy» ordeni, «Erligi ýshin», «Germaniyany jengeni ýshin» medalidary jarqyraydy. Ábiljan ataydyng beybit kýndegi enbegi de elenbey qalghan joq, «Qúrmet Belgisi» ordenimen, «Enbektegi erligi ýshin» medalimen marapattaldy. Jetpis jyl uaqyt ótse de, qandy qyrghyn Ábiljan ataydyng kóz aldynda.

-1943 jyly Dnepr ózenin keshke qaray kesip óttik. Auyr úrys boldy. Ózenning arghy betine ótuge qayyq jetpeydi, jau úshaqtary oqty janbyrday jaudyrady. U da shu. Oqqa úshqandar qanshama. Men paromnyng shetinen ústap alyp, kelesi betke jýzip shyqtym. Kiyimim malmanday su, tek avtomatty sugha tiygizbeu ýshin qolymnyng talghanyna qaramay, joghary kóterip otyrdym. Odan keyin Aleksandriyevskiy qalasynda da qyrghyn úrys boldy. Bir oblystan birge barghan, birge jýrgen soldattardyng kóz aldymda oqqa úshyp qalghanyn kóru maghan óte auyr tiygen edi. Olardyng betin jasyrugha da uaqyt bolghan joq, «Algha, algha!» deumen óte shyqtyq. Býgin Elbasynyng qúttyqtauyn alyp otyryp, sol bozdaqtar esime týse berdi. Tiri qalghanda olar da biz siyaqty beybit kýnning nesibesin kórer edi, - dedi ardager atay.

Osynday esteliginen keyin ardager Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa qam­qorlyghy, qúttyqtauy ýshin alghysyn aitty. Tәuelsiz elimizde býgingi úrpaq­tyng esh nәrsege múqtaj bolmay ósip jatqanyn, Qazaqstandy alpauyt elderding tanyp, bilip otyrghany ýshin ózining jýregin maqtanysh kerneytinin de jetkizdi. Ábiljan ata alty bala tәrbiyelep ósirdi. Ýsh úl, ýsh qyzynyng barlyghyna joghary bilim berdi. Qazir ataydyng 12 nemeresi, 7 shóberesi bar. Býginde ardagerdi kishi qyzy, balalar dәrigeri Rayhan mәpelep baghyp-kýtip otyr. Búl turaly egemen.kz habarlap otyr.

Oblys әkimi múnan keyin de birneshe soghys ardagerine kirip, Elbasynyng Jana jylmen qúttyqtauyn jetkizdi. Halderin súrady, uaqyt tauyp әngime-tilegin tyndady. Sonymen qatar, audandarda túratyn soghys ardagerleri de Elbasynyng ózin Jana jylmen qúttyqtauynan qúlaghdar bolghan. Olargha da sol qúttyqtaudy audan әkimderi jetkizude. Jenis jyly tughan balanyng ózi aldaghy jyly 70-ke tolady. Tolarsaqtan qan keship jýrip, Otandy qorghaghan, patriotizmning asqan ýlgisin kórsetken maydangerler býgin jauharday qymbatymyzgha ainalghan. Olardyng әrqaysysyn Elbasynyng Jana jylmen qúttyqtauy da biyik adamgershilikting asqan ýlgisi edi.

Abay-aqparat.

(Maqala «Qazaqparat» HAA jariyalanymy negizinde әzirlendi.)