Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 8003 0 pikir 24 Jeltoqsan, 2014 saghat 10:00

SOFYYaN (Sofy Smataev).«QAZAQ SÓNSE, KÝN SÓNER!»

 

Tau, dalana jýrsin, Alash, әmirin.

 

1.

Janymdy qinap,

Qanymdy órtep,

Tolghantyp jetse azabym,

Sanamda sergip,

Sezimdi terbep,

Keudeme ener taza mún.

Arylam sol sәt

Jýrekti jyrtqan

Kýiik pen kýiki tirlikten

Ayalap sipap,

Áldiylep qúshar

Ghajabym – anam, qazaghym!

 

Jenbeydi Kýndi

Tóbemnen tónip

Túqyrtar qúldyq týnegi.

Sónbeydi eldin

Azattyq ansar

Asqaq ta asyl tilegi.

Ónbeydi qastyn,

Óneshti ýzip

Ókpeni tiler óktemi,

Qasqayyp shyghar

Kóshimdi bastap,

Qazaqtyng qaysar týlegi.

2.

«Qazaq sónse, Kýn sóner!»

Degenime kim sener.

Mazaqtaumen últymdy

Kim kóringen kýlse eger:

 

«Jatyrqamay jat ýnin

Bazargha aidap qatynyn,

Kirmelerge kiriptar

Ýide ghana batylyn.

 

Odan-búdan quylyp,

Ishtegi órtting buy úlyp,

Kýrsinedi onasha

Kóz jasymen juynyp.

Dәm tambasa tandaygha,

Áueleter әn qayda.

Tórelerding toqpaghy

Sart-súrt tiygen mandaygha.

 

Júdyryq bop býrilmey,

Shala jansar,

Tirilmey,

Tórge kózin sýzedi,

Tizeleri dirildey.

 

Qúrsau kýnder mýjigen,

Qan aqsa da izinen,

Kónbistikten basqany

Kóre almaysyng jýzinen.

 

Tayaghy joq jemegen,

Mәngýrt edi ne degen.

Basty iymeytin eshkimge

Qayda, qazaq, ónegen?

 

Jatqa bergen kezegin,

Óksik órtep ózegin.

Ózgege ótip baylyghy

Ógeysy me óz Elin?

 

Izdemeydi Qúdayyn,

Kenin,

Gazyn,

Múnayyn.

Satsa bireu mynq etpes,

Jerin,

Kórin,

Kýn, Ayyn!

 

Suyq qany jylynbay,

Tiken kirgen júlynday,

Qybyrlaydy әzirshe,

Sýrinse de jyghylmay.

 

Aghan, qazaq, kim býgin,

Kózin ashar múndynyn?

Óletinin bilmey me,

Jerden ýzse kindigin?»

 

Joghy jaqsy aghalar bar

(Týkirgem).

Ishi-jylan, syrty-abyz

Týgi de joq bitirgen.

«Osylardy qaytip qana qúrtamyz?»

 

Deymin keyde qapalanyp tirlikke.

Kýiigi kóp, týiini joq dýnie –

Noqattay da bola almaytyn qúr nýkte.

Kóz aldymda aghyp bara jatady

Adam ba oghan,

Tәnir me әlde,

Kim iye?

 

Tәnir qayda aghalardy kórmeytin

Jaghalyqtan baz keshken.

Kishireytip qúdiretti – El deytin

El-ersileu esekmasy sazdy esken.

 

3.

Joghy jaqsy aghalardyng barynan.

Kýikilerden jerinem.

Tәkapparlyq,

Kisәpirlik daryghan

Sonau shyqqan tórinen.

 

Qazaghy oghan –

Aldap oinar mazaghy,

Qasiyetin týsinbes.

Óz tóbesin kókke tireu – azaby,

Kókirek joq isinbes.

 

Qaytemin men kórmәdikti,

(Jek kórem).

Ishi – týtin, syrty – sau.

Kótke basyp, az-azyraq epter em,

Shyryldatyp matap,

Baylap qoyar em,

Tabylsa eger úry ayaqqa bir túsau.

 

Agha deuge auyzymdy ayaymyn,

Ayarynan bezinip.

Jymysqy ýni jangha sher men

Jayar mún,

Qysastyghy qyr astynan sezilip.

Áu, aghalar! Baghalaryn úrlatqan

Tirligine týkirdim!

El men jerge kesirliging myng batpan

Sonymen... ne bitirdin?

 

4.

Nege kerek bosqa enireu,

Menireudi týrmese.

Tabylmasa dosqa bireu,

Jylaghangha «kýl!» dese.

 

(It tirligin aqtay almas,

Shabalanyp ýrmese).

 

Sәule etkizer jýreginin

Otyn ýrlep óshirip,

Taptap últtyng myng óligin

Eliredi-au esirip.

 

(Óz qazaghy ózin atsa,

Búl tirlikting nesi ýmit?)

 

Auystyrdyng әndi zargha,

Arghymaqty – shobyrgha.

Saqtap jýrmiz jandy zorgha,

Jem etuge obyrgha.

 

(Qol sýiemiz jylap jatyp,

Aynalghan song tobyrgha).

 

Boldyq pa shyn qúl men kýni,

Kerdeng tór men tórenin.

Shyqpay ma ishten bir songhy ýni,

Ishtik pe ataukereni?

 

(Keng dalasy – kór bop qúshyp,

Ósher me Alash óreni?).

 

Tonap jatqan oi-miyndy

Zamangha joq amalyn.

Qiya almaysyng qay kýiindi

Qúnsyzdansa baghalyn?

 

(Estilmeydi jer astynan

Oqpen óshken zar-әnin!)

Aqymaq kim, aqyldym kim,

Kimge qoldy jayarmyn?

Kýlip túryp, ah úrdym myn

Áuenimen ayardyn.

 

(Jan syrymdy aita almaghan

Jandy auyrtyp jayar mún).

 

Qaljyraghan qazaghynyn

Tabyla almay qasynan.

Keleke etip azaly ýnin,

Jan jarasyn qasyghan.

 

(Ketkeni me qayta oralmay

Jeltoqsandyq jas úlan?..).

 

5.

Iniler bar irilerin úsaqtar

Ýreylenip býtinnen.

Janyn jaldap jalghandyqpen pyshaqtar

Syrtyn syrlap shirenedi sheltiyip

Ibilistik bitimmen.

 

Yzbarlanghan inilerden qorqamyn

Syrty – jalyn, ishi – múz.

Olarda joq Elimenen ortaq ýn

Qúlynday bop qúldyq úrsaq,

Mәz olar,

Ýlkenimiz, kishimiz.

 

Kekireyip tóbemizden tónedi,

Qúdayymsyp, Tәnirsip.

Eshkimge de joq emesin keregi.

Sezbes mýlde sasyp ketken kókirek,

Bilmeydi ishi kónirsik.

 

Taltayady tau túlghamsyp bәkene

Bitik kózge may bitip.

«Tanytam – dep – tanymasan, әkene!»

Eki ezuden qan men jynyn tógedi,

Alghanday-aq Aydy útyp.

 

Kókke qarap, qol shoshaytyp, kýpinip,

Zor bop jerdi tepkilep.

Ishken sayyn qangha toymas, jútynyp,

Tolghan sayyn sharabyna kóz jastyn

Alghan sayyn kóp tilep.

 

Jan shyryny – әn-kýiindey estiler

Óz eline ol – ógey úl!

Kónilindi, ómirindi keskiler,

Óksigindi kómeyinnen suyryp

Kómeyleytin kómeyi-in!

 

Adamdyghyn nadandyghy qúlatqan

Beli shyqpay-aq besikten.

Anasynyng ana tilin jylatqan

Tas mandaydan taspen úryp taltýste,

Syghalatqan esikten.

 

Tonap alghan, talap alghan óz últyn

Hayuanday ghyp aidaydy.

Elemeydi júrt ynghayyn, sóz yrqyn,

Oyata alar keren,

Soqyr

Biteudi,

Qay qasiret, qay qayghy?

 

Qúlap ólgen,

Oqqa úshqan shermende

Týrtkilemes sezigin.

Qaltyldaghan qara alashty kórgende,

Qúdiretin qúlshynyp kep seziner –

Ózi – Tәnir, ózi – Kýn!

 

O bәkeltek, ergejeyli, qúlghana!

Ishi-sasyq, syrty – lan.

Móldirimdi, túnyghymdy bylghama.

Kór etermin anau las tórindi,

Aulaq, Alash júrtynan!

 

Qaydan tabam sender azyp bitken son

Jaqsylyqqa myqtyny.

Óz qazaghyn ozbyrlyqpen ýkken son

Shyryldatsa,

Shyraylana týsetin

O, týkti agha! Kýpti ini!

 

 

Toyynan da, kýlkiden de, maqtannan

Jalyqpaytyn shirkinder.

Bir myqtysyn madaqtaumen jaq talghan.

Ózgelerdi qyryp kete jazdasa,

Al... anaghan býlkilder.

 

6.

Jasyq sýiek, buyny bos

Qorlap, zorlap últymdy

Tógip jatyr uyn ónesh

Áulie ghyp qyrtymdy.

 

(Tiri de emes, óli de emes

Kim jarylqar júrtymdy?).

 

Múndasarlyq kónil qayda

Tómen týser biyikten?

Jalghar ma әlde ólimge aidap

Súmyn

Basty ýiitken?

 

(Ónmeninnen teuip oinar

Ólip ketseng kýiikten).

 

Múng men sherge kómiler me,

Has Alashtyng erteni?

Jas bop aru tógiler me,

Qúl bop qausap erkegi?

 

(Tórding eldi aldap, arbar

Qashan qúryr ertegi?).

 

Qoshemetke jerik keude

Aulap madaq, maqtandy,

Kýndi týn ghyp jelikkende,

Atqyzbaydy aq tandy.

 

(Oq qadaydy ot jýrekke,

Qylmys kórmey atqandy).

 

Úly maqsat, úsaq tilek –

Bar-joghynnyng bezbeni.

Aramdyghy túsap, irep,

Ayuan eter kezbeni.

 

 

(Tórden órgen býiiler kóp,

Týisigimning sezgeni).

 

Shyqsam deumen biyik tórge,

Qúrsam deumen biylikti,

Ýiip-tógip kýiikti elge

Kil aramdar kiylikti.

 

(Aryn, janyn saudalaghan

Ibilisterde kýy myqty).

 

Siynaryn, sýienerin

Izdep «pәli, pәlilep!»

Jaghady erge kýielerin

IYterip sap әrirek.

 

(Eng jauyz jan – satqyn pende

Aytar bolsam dәlirek).

 

Dәmdiden de dәmdini izder

Sher men zardy әn etip.

Kelimsekke

Jandy bizder

Berdik, neni dәmetip?

 

(Keudemizden teuip jatyr

Nәldi, zildi nәn etik).

7.

Eskermeydi estilerding aqylyn

Baqa keude, pang dene.

Bir bosatpas qysastyqtan taqymyn

Dәndep alghan dәmdisinen airylmas

Atqylaghan qandy eme.

 

Esil ómir eskerusiz ótude,

Asyl kónil senimsiz.

Kókirekten sәule qashyp ketude.

Sústy qolda shaqyldaydy avtomat

Týk bitpestey ólimsiz.

 

Ónsheng myqtym ól-ótirik kýledi,

Boyap betin shyndyqtyn.

Qara tastay qangha jerik jýregi.

Qúshyp túryp, qysyp jandy ytqytar

Áuenimen súmdyqtyn.

Keudeni sher, kókirekti qapty.

Syimas jerge tyghyldyq.

Oq boratyp jylauly eldi dert tapty.

Eldi oirandar qylmyskerler tayrandap,

Tór, tóreden týnildik.

 

Aq tabannan qyzyl qandy aghyzyp,

«Elim-aylap!» zarladyq.

Mólt-mólt etken jasyn tamyzyp,

Janaózenge janyn qosty ah úryp,

Álemdegi bar halyq.

 

Jazyqty qyp jazyqsyzdy sottady

Búiryghynan búljymay.

Búlt býrkendi әdiletting aq tany.

Bar alashty ókinishi óksitti

Enirep zar, múng jylay.

 

Salystyrmay eser meken estini,

Kýnim kesh bop úzardy.

Tazarta almay sasyq, pasyq eskini,

Shúlghauyna shúbatylsaq myqtynyn

Tabarmyz ba biz ardy?

 

«Men – jalghyz!» dep,

Ózgelerdi nadan ghyp,

Sensek, jelik jengenge,

Jaqsylyqty býktep alghan jamandyq

Auzyndy ashsan, kómeyine qúm qúiyp,

Semser silter ónmenge.

 

8.

«Qydyr qonyp, baq darysa!»

Deytin jalqau qazaqpyz.

Tiyse de ishke jarysa,

Selt etpeydi mazaq jýz.

 

(«Attan!» týgil «oybaygha!» da

Dauys qosar az-aqpyz).

 

Qalghyttyrmas ar-úyatty

Bolmaghan song namysyn.

Elemeytin shariyatty

Kók bóri emes,

Taghysyn!

(Satar eldi, satar erdi

Qorqau, marghau jany ýshin).

 

Serttes pen seriktestin

Ant búzbastay biri joq.

Arasynan eriktestin

Eldi erterlik iri joq.

 

(Dәl solardan shyghar әli

Atatyndar tirige oq).

 

Syrlasarlyq serik qalmay

Múndas kónil joghalyp.

Túsau týsken erikti alday,

Otyr qazaq omalyp.

 

(Dalasynday – molasynday

Esten-týsten tonalyp).

 

Izgilik pen zúlymdyqtyn

Ayqasy ótip keudede,

Álsizderdi kileng myqtyn

Dayyn túrar jeuge de.

 

(Qalmay ma dep qorqam mýlde

Sau tilekti sau dene).

 

Arqalaumen auyr oidy

El ensesi ezilip,

Taptatqyzdy abyroydy

Kisilikten bezinip.

 

(Kisinetken qysastyqtyn

Tisten shyghar sózi irip).

 

Qiyanatshyl dýniyenin

Qandy ýrkitse qastyghy,

Tórde otyrghan myng iyenin

Qazaq qana – qashqyny!

 

(Qara kózden qan tamsa da,

Qarsy atylmay qashty ýni).

 

Kýngirt oidyng beyuaghyna

Jol taba almay qamalyp,

Aynaldy ómir beybaghyna,

Jan berdi de jan alyp.

 

(«Júmaghyna» sýirep әlek

«Habardaghy» janalyq).

 

Alsa óksikti, jylau menen

Uәdeshil basshydan.

Ne bolar ed mynau Álem

Búrq atylsa tas shydam?

 

(Qazaghy ýshin kesip berer

Tabylar ma basty jan?)

9.

Kýnshildigi kýsh synatqan zamannyn

Azu tisi saqyldap.

Biylik ýshin nebir týrin amaldyn

Júlqylasqan tórelerge qoldantar

Birin-biri taqymdap.

 

Shygha keler ash bóridey óshigip,

Jik-jik bolyp bólinip.

«Men – endigin!»

Dep qol jinap, tós úryp,

Oylamastan opasyzdyq órtinen

Ketetinin el irip.

 

Júrt mengermek onay emes úqqangha.

Taqtyng ýsti – kiyeli!

Mәrtebeli biyik tórge shyqqangha

Qany, jany – últpen birge,

Syrqyrar

«Halqym!» deumen sýiegi.

 

Joqqa senbey, shyndy izdegen azamat

Kórinse anau biyikten,

«Qazaq!» deytin – әlemdegi ghajap at

Baqastyqtyng tútqynynda qor bolyp,

Kýnde ólmes ed kýiikten.

 

Ilanbaytyn synyq kónil pendemin

«Halqym!» derdi tappaymyn...

...Tektim shyqsa – keniterdey el demin,

Sol myqtyma jýregimdi ashar em,

Kókirekten atpay mún.

«El!» dep órlep, sermep jetse tekti inim

Bar men joqty tengerip.

Tau qoparar mýmkin sonda ekpinim,

Azat ýnim qazaghyma estiler

Ýkimetim óng berip.

 

Áy, senim az, sergektigim joghaldy,

Qazaq qazaqty atqanda.

Kim týzeydi mynau kekshil qoghamdy,

Býligim qylghyndyrghan uaqyttyn

Bylyghyna batqanda.

 

Rushyl da, arghynshyl da emespin,

Áz halqymmen tegim bir.

Bolghan emes últty iriter kómeskim.

Qoshtasar em, júrtym maghan senbese

Kókjiyekpen kógildir.

 

Alanym kóp aldan kýtken ýreymen

Alarym az ýshin qyp.

Oq kezengen ónsheng oisyz dýleyden

Adam týgil shenberinen auytqyp,

Kete me dep Kýn ytqyp.

 

Iyghynnan qayghy basyp túrghyzbay,

Tossa ajalyng qúryghyn.

Aqilanyp, qoqilanyp qúr qyzbay

Taba alsaq qoy aldy-artyndy eksheytin

Ylayly oidyng túnyghyn.

 

10.

Ghúmyr shirkin ghúmyr emes,

Bet qoymasang terenge.

Oralmaydy shymyr eges

Mylqau menen kerenge.

 

(Kóz jasyna kómiledi,

Qúiyp ishse zerenge).

 

Elden mynau qyzyq qashqan

El baghar er shyghar ma?

Últ úitqysyn búzyp, shashqan

Zordy torgha tyghar ma?

 

(Sinip, qúryp kete me әlde

Bolashaghy múnargha?).

 

        Masqarapaz « manghystaulyq”

Jek kórse óz adayyn,

Jýrer jolyn qarghys tau ghyp,

Óshtik jaylar manayyn.

 

( Adaldyqty – aram tútsan,

 Adasa ber, aghayyn.)

 

Izderi kóp kónilimnin

Tabary az biraq ta.

Jelkeleumen jebirim tym,

Jetkizbes-au múratqa.

(Neni baqtym? Neni taptym?

Qamaldym san súraqqa).

 

Qayghy ornady túl keudege

Jalghandyqpen úshyndyq.

«Attan!» qayda

Ýndeuge de

Jetpey sesti týsirdik.

 

(Kiyligu joq, qúr kijinu,

Ot basynda isindik).

 

Kónilge shәk keltirerlik

Shýbәli oidan arylmay,

Tappay haldi el tilerlik

Qalay jýrmiz jarylmay?

 

(Menireu bop ótemiz be,

Mәngýrttikten arylmay?)

11.

 

Alashymnyng ishi ólgendey, syrty sau,

Tyrbandatqan kýibeni.

Qazaghyma saqaldy – óne,

Múrty – jau.

Qaday salar qolyn jayyp kelse algha,

Qorghasynnan týimeni.

 

Kókireging ólgennen song ne payda

Tirliginen tәninnin.

Tyghylghanyn kórgen sayyn baqaygha

Úghysu men júghysudy taba almay

Jan saughalap janynnyn.

 

«Paydam!» demey, ardy oilaytyn kimim bar

Shesher qiyn týiindi?

Álde óenshti óksigimmen tyghyndar

Qaptap, taptap jendetterim jeter me,

Kótertpesten iyindi?

 

Kim jylytar tas keudene ot qúiyp,

Jalyny óshken denendi.

Ashylar ma jol bógegen kóp túiyq.

Kim bosatar qylmoyyndy qylghyntqan

Ýzip tastap kógendi?

Amalyng joq, tonap jatyr súm zaman

Tespey, sormay nәrindi.

Taghdyrdan da, Tәnirden de, myrzadan

Qaldy kónil,

Jýrek әbden suydy

Jetkize almay zaryndy.

 

12.

 

Oq qadaldy tósimizge,

Tyndamady tilekti.

Oyranyn sap esimizge,

Múng talady jýrekti.

 

(Janaózen qyrghynynan

Býkil әlem dir etti).

 

Keremet qyp kerdenderdi,

Jaramaytyn kerekke.

Taba berdik tórden kórdi,

Qan kómeyler qorekke.

 

(Myna zaman tym qatygez

Oyly, mily, zerekke).

 

Zar atqyzyp kóp óneshten,

Ýn shyqpady tilimnen.

Kók bóriden kem emes pen,

Shyqsayshy, Alash, ininnen.

 

(Tabarmysyng ertenindi

Qorqaq, ýrkek býginnen?

 

Súmdyq kezding kezdigine

Tos keudendi taghy da.

Ensendi ezgen ezdigine,

Es jighyzbay baghyna.

 

(Shyqsyn shyrqap óktem zorlyq

Sonau biyik taghyna).

 

Keng dalanda taghyday bop,

Aytshy qayda bettedin?

Atylatyn «A, Qúdaylap!»

Sónip qap ped ot demin?

(Kóne bersen, óle bersen,

Bilinbeydi ótkenin).

 

13.

 

Men býgingi adamdardan shoshimyn

Birin-biri andyghan.

Qosqyzbaytyn týtinin de qos ýidin

Tiregindey tileuinen airylyp,

Oyy qajyp qanghyghan.

 

Kimning dosyn, kimning qasyn bile almay,

Jaltaqtaumen kýn keshken.

Kemsendegen erni yrjiyp kýle almay,

Árkimge bir búlghandatqan qúiryghyn

Kýshik qúrly ýrmesten.

 

Shoshysam da men solargha qosylam,

Ajyraman kóbimnen.

Keudemdegi zar bop shyqsa tosyn әn:

«Zaryndy әnge almastyr – dep – qazaghym!»

Tilek etem kógimnen.

 

Tilep ótem taghdyrdan da, aspannan

Jer men tórding birligin.

«Jylap tuyp, kýlip ól!» dep bastalghan

Uay, Alashym! Mynau pәny jalghanda

Jarylqaytyn tirligin.

 

Jarylqasyn, jerin, tórin, Tәnirin!

Silkinip túr! Qamyqpa!

Tau, Dalana jýrer sening әmirin

Keudendi ker!

Jaynat kózdi!

Shyq attap

Týn týnekten jaryqqa!

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5328