Senbi, 23 Qarasha 2024
Kók tudyng jelbiregeni 6372 0 pikir 17 Jeltoqsan, 2014 saghat 12:58

TÁUELSIZDIK KÝNI TÝRKIYa QAZAQTARY QORYNDA TOYLANDY

 

16 jeltoqsan kýni Ystambúlda Týrkiya qazaqtary qorynda Qazaqstan tәuelsizdigining 23 jyly atalyp ótildi.  Býkil qazaqtar ýshin úly mereke dep eseptelgen búl kýnge qatysty oilaryn Qor tóraghasy Fazyl Toply bylay dep ortagha saldy:

“Tәuelsizdik әlemdegi býkil qazaqtardyng birbirine qauyshuyna bastap bergen qasiyetti oqigha. Oghan deyin әsirese shetel qazaqtary el saghynyshy, jer saghynyshy bolsa da, atamekenge bara almaushy edi. Al bireng sarang adamdar Qazaqstannan Týrkiyagha kelse, emin erkin jýre almaytyn. Qazaqty kórse qorqyp jolygha almaytyn. Tәuelsizdikten keyin qazaqpen qazaqtyn basqosuyndaghy býkil kedergiler joyyldy. Elbasy Núrsúltan tәuelsizdikten keyin 1992 jyly Almatyda qúryltay ótkizip dýniyejýzi qazaqtarynyng basyn qosty. Sondyqtan tәuelsizdik býkil qazaqtyng ómirindegi mәndi oqigha.”

Biz de sóilegen sózimizde Qazaqstannyng 1991 jyly, 16 jeltoqsan kýni tәuelsizdik jariyalauy 1952 Týrkiyagha qonys audarghan qazaqtardyng 62 jyldyq tarihyndaghy eng manyzdy qúbylys ekenine basa kórsettik. Óitkeni osy kýni Týrkiya qazaqtary óshkeni janyp ólgeni tirilgendey ýlken quanyshqa bólendi. Ákesi joq jetim balanyng kýiin keship jýrgen qazaqtar tәuelsizdikten keyin әkesi tirilip kelgendey boldy. Ekinshiden qazaq degen últ býkil әlemge tanyldy. Búryn Týrkiyalyq qazaqtardy týrikter kóbinese tatar dep atap qazaq degen últtyng bar ekenin bilmeytin. Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin kóp adam әlemde qazaq degen bir últ baryn bildi. Týrkiya qazaqtarynyng ekinshi quanyshy Týrkiya Júmhúriyetining әlemde birinshi bolyp eki saghattay qysqa merzimde Qazaqstannyng tәuelsizdigin tanuy edi. Búl qazaqtardyng quanyshyn eselep ósirip jiberdi. Býgingi tanda eng baqytty qazaq diasporasy Týrkiya qazaqtary dese artyq aitqandyq bola qoymas. Óitkeni eki el arasynda eshqanday viza shekteuleri bolmastan aralasushylyq barshylyq. Ýshinshiden Qazaqstannyng jәne onyng preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng bedeli shetelderde asa joghary. Týrkiya qazaqtary múny maqtan tútady.

Týrkiya qazaqtary qoryndaghy tәuelsizdik merekesine qatysqan Euraziya sport odaghynyng tóraghasy Ahmet Týzýn Qazaqstan tәuelsizdik merekesine әdeyilep kelgenin aita kelip “Býgingi tanda týrki memleketteri ishinde Qazaqstannyng orny erekshe. Onyng qúdyretti jetekshisi bar. Týrki әlemi keleshekte yntymaqtastyghyn nyghaytyp úly kýshke ainalady. Onda Qazaqstannyng orny airyqsha bolady” dedi.

Týrkiya qazaqtary qory mәdeniyet bólimining bastyghy, әnshi Beshir Ahmet Kóse “Týrkiyada esh qiynshylyq kórmesek te, adam otanyn, elin saghynady eken. Sondyqtan 23 jyldan beri atamekenge baryp kelemiz. Otannyng kýn sayyp damyp, әlemning aldynghy qatarly elderi arasynda ózining layyqty ornyn alghanyn kórgen sayyn quanyp otyramyz. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng saliqaly sayasatynyng arqasynda qazaqtyng kók tuy biyikte jelbirep túr. Tәuelsizdigimiz mәngi bolsyn” degendi aitty.

Týrkiya qazaqtary tóralqa mýshesi, múghalim Sapar Selvy “Týrikte bir sóz bar beysenbining keletini sәrsenbiden belgili bolady. Qazaqtyng tәuelsiz el bolatynyn 1986 jyly qazaq jastarynyn kóterilisinen-aq sezgen edik. Osydan kóp ótpey bes jyldan song Qazaqstanymyz tәuelsizdigin alyp zor quanyshqa bólendik. Ózimiz shetelde jýrsek te, oiymyz ben jýregimiz әr qashan Qazaqstanda” dep oilaryn atap ótti.

Týrkiya qazaqtary tóralqa mýshesi Abduaqap Qylysh “16 jeltoqsan býkil qazaq ýshin óte quanyshty kýn. Óitkeni tәuelsizdik bir últtyng bar ekenin belgisi. Tәuelsizdik bolsa, tilin, dinin, elin, tuyn bolady. Sondyqtan tәuelsizdikting qadyryn bileyik. Júmys istep ony mәngilik etuge kýsh júmsayyq” dese, qor tóralqanyng taghy bir mýshesi Mәjit Oqtay bolsa “Men alghash ret Qazaqstandyq qazaqtardy 1977 jyly Izmir qalasynda ótken halyqaralyq jәrmenkege Kenes Odaghynan Qazaqstan qatysqanda kórdim. Jәrmenkege baryp otandastarmen tanystym. Sonsong olargha jii baryp el saghynyshyn, jer saghynyshyn basyp jýrdim. Sonda әtten Qazaqstan tәuelsiz bolsa eken dep armandadym. Sol arman 1991 jyly oryndaldy. Elbasy Núrsúltan Nazarbaev qazaqty býkil әlemge tanytty” dedi.

Týrkiyada magistranturada oqyp jýrgen Bauyrjan Sarqytúly “Qazaqstan tәuelsizdik alghaly beri kóptegen júmystar atqarylghany ras. Solardyng ishinde Elbasynyng eki júmysy asa manyzdy dep oilaymyn. Birinshisi Qazaqstan memleketining sheqarasyn kórshi eldermen kelisim-shart jasap bekitti. Ekinshisi Qazaqstangha 40 jylday u shashqan atom poligondaryn japty. Sóitip Elbasy Qazaqstannyng jarqyn keleshegi ýshin jaghday jasap qoydy” dep pikirin ortagha saldy.

 

Qazaqstannan kelip armiyada oqyp jýrgen Erbol Serikqaly “Negizi jeltoqsan aiy Qazaq ýshin manyzdy ai. Birinshiden Alash avtonomiyasy, ekinshiden 1986 qazaq jastarynyng kóterilisi, ýshinshiden tәuelsizdik jariyalau osy aida bolyp ótti. Endi osynday asa manyzdy tarihyy uaqighalardy elden alysta jýrse de Týrkiya qazaqtarynyng eske alyp merekelep otyrghandaryna alghysymdy aitamyn” dedi. Osydan keyin ol tәuelsizdikke arnap jazghan ólenin kópshilikke oqyp berdi.

Osydan keyin kezek naghyz qazaq, dombyragha berildi. Tәuelsizdik qúrmetine әnder shyrqaldy. Osylaysha, Týrkiya qazaqtary jarty ghasyrdan astam uaqyttyq tarihlaryndaghy orny erekshe Qazaqstan tәuelsizdigin atap ótti. Tәuelsizdikting 23 jyly qútty, elimiz mәngilik bolsyn!

Ábdiuaqap QARA,

tarih ghylymynyng doktory,

Ystambúldaghy Mimar Sinan kórkem óner uniyversiytetining professory.

Abay.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407