Senbi, 23 Qarasha 2024
Myng bir mysal 8187 0 pikir 16 Jeltoqsan, 2014 saghat 21:31

«QÚDAYY» KÓRShIMIZ QANDAY KÓRShI?

Belarusi elin biylep-tóstep otyrghan «Europadaghy eng songhy diktatordyn» memleketimen, Resey siyaqty okkupant-memleketpen әzirge ekonomikalyq sipatta «Odaq» bolghanymyzdyng ózi Qazaqstannyng halyqaralyq bedelin jermen-jeksen etedi. «Qazaqstannyng qazir Reseymen kórshi» ekeni ras, ony kartadan kórip te otyrmyz: Reseyding shekarasy әlemning 10 shaqty elimen shektesip jatyr, sonyng ishinde Baltyq elderi, Kavkaz elderi, Mongholiya, Qytay, tipti Solt. Koreya da bar. Sonyng bәri Reseymen «mәngilik kórshimiz» dep jar salyp, «Odaq» qúryp otyrghan joq.

Bir kezde Qazaq jerining Reseymen mýlde shektespegen de kezi bolghan. Resey Qazaqstanmen qalay shekteskenin, qalay kórshi bolghanyn da esten shygharmayyq: Resey imperiyasy, Qazan handyghyn, Bashqúrt ordasyn, Noghay Ordasyn, Astrahani handyghyn jәne Sibir handyghyn jaulap aldy da, Qazaq jerimen kenetten "kórshi" bolyp shygha keldi.

Sondyqtan, ejelden basqynshy memleketti "Qúdayy kórshi" dep әspetteuding qajeti joq. Ózbek, Bashqúrt, Qyrghyz, Týrikmen - mine, ejelden qúdayy kórshilerimiz. Reseyding basqynshylyq, imperiyalyq sayasaty bolmaghanda, biz Reseymen mýlde shekaralas ta bolmas edik, sonda tóniregimizdi Týrki elderi:Noghay, Tatar jәne Bashqúrt elderi, Sibir júrty, Altay jәne Tyva júrty, Shyghys Týrkistan, Qyrghyz, Ózbek, Týrikmen elderi qorshap jatar edi.

Serikjan, abai.kz (comments)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407