(Arqalyq qalasy. Áygili Keyki batyrdyng qasynda "Kýn kósem" әli túr)

Investisiyalar jәne damu ministrining orynbasary Alibert Raudyn  ótken aptada QR Parlamenti Mәjilis deputattarynyn  keneytilgen  otyrysyna  qatysqany barshagha mәlim. Osy keleli otyrysta viyse-ministr monoqalalardyng mәselesin kóterdi.

Sonyn  ishinde Arqalyq qalasynyng hal-ahualyn naqty derektermen kórsete otyryp, Ýkimet nazaryn shaghyn shahargha búryp berdi. Qogham bolghan son, adamdardyn  kóbi Rau myrzanyng sózin dúrys týsinbey jatyr.  Rau myrza:«Arqalyqtyng jaghdayy tym auyr. Qala qúraushy negizgi kәsiporyn qaladan ketedi. Negizgi mәsele – boksit qorynyng segiz jylgha deyin jetetindigi. Eshqanday basqa amal joq: mekeme barlanuy tiyis nәrsening bәrin barlady. Arqalyqtyng negizgi kәsiporny bolmasa, onyng ózining de bolu - bolmauy – ýlken mәsele.Tipti, ónirde temirjol qúrylysyn bastap, jol salayyq»  nemese  «Eng kýrdeli jaghday Arqalyqta. On­da 8 jylgha jeter boksit qaldy. So­­dan keyin ENRC kompaniyasy ketu­ge әzirlenude. Basqa eshqanday mýmkindikter joq. Onyng ainalasyn­da­ghy jerding bәrinde biz barlau jýr­gizdik, biraq qúndy eshtene tap­padyq. Jalghyz bir nysan bar: 100 sha­qyrym qashyqtyqta, Esil týbinde miyl­liard tonna temir keni anyq­tal­dy. Qazir ony «Tauken-Samúryq» últ­tyq kompaniyasy qolgha aluda, ol bok­sit óndirisinen bosaytyn 1,5 myng júmysshyny temir óndirisine beyim­deui qajet. Basqa balama tabylmay túr» degen bolatyn. Viyse-ministrding alandap túrghany mynau – biyldyng ózinde shaghyn qalalardy damytugha budjetten 48 milliard tenge bólingen. Biraq, sol qarjy da Arqalyqty qútqaryp qalugha jeter emes. Arqalyq qala bolyp saqtalyp qalu ýshin, qalagha jana kәsiporyndar men әleumettik-ekonomikalyq  manyzy bar investisiyalar tartukerek. Al, Arqalyqtyng osy atalghan mәselelerdi sheship, onaluyna, investisiyalar tartuyna әli segiz jyl mýmkindigi bar... Uaqyttyng qadirin týsinip, qalanyng bolashaghyna alandap, etek týre, bilek sybana kirisu isi – shahar basshysynyng qúzyrynda.

Halyq qalaulylarynyng kótergen taghy bir kókeykesti mәselesi – monoqalalardyng basshylarynyng auysuy. Mәjilis deputaty, «Núr Otan» frak­siyasynyng mýshesi Serikjan Qa­naev: «Men arnayy taldau ja­sadym. Songhy 2 jylda 23 monoqa­la­nyng әkimi auysypty. Sonyng ishin­de 7 qalada әkimder ýsh ret al­ma­syp ýlgerdi. Al Arqalyq, Sәt­baev, Jezqazghanda әkimder tipti 4 ret ózgergen! Osydan keyin bagh­dar­la­manyng oryndaluyn kim baqylaydy?» degen. Mine, halyq qalaulylarynyng da, viyse-ministrding de ashynuy osy mәselege baylanysty bolsa kerek. Ýkimet qarjyny bóludey-aq bóledi. Onyng oryndaluy, jýzege asuy – әkimqaralardyng ar-úyatynda bolyp túr!

Elbasynyng tapsyrmasyna sәi­kes, 2012 jyly el Ýkimeti «Monoqa­la­­lardy damytudyng 2012 – 2020 jyl­­dar­gha arnalghan baghdarlamasyn» be­kitti. Búl qújat atalghan shaghyn shahar­lardy «orta jәne úzaqmerzim­di perspektivada ornyqty әleu­met­tik-ekonomikalyq damyghan» qa­la­largha ainaldyrudy kózdeydi.Baghdarlama ayasynda sol jyly abat­tandyru júmystaryna 6 milliard, ótken jyly abattandyru jәne injenerlik infraqúrylymdy damytu sharalaryna 18,8 milliard tenge júmsalghan eken. Al biyl 27,8 milliard tenge bólingen. Búl qarjy tasqyny monoqalalardaghy infraqúrylymdy damytu, abattandyru, miyk­rokreditter beru, subsidiyalaugha bólinip, әraluan granttargha arna tartu­da. Mәselen, monoqalalarda jana ón­diris qúrghysy keletinderge 3 miyl­lion tenge kóleminde qaytarymsyz grant beriledi. Osy  mýmkindikti dúrys paydalanu kerek!

4-5 jeltoqsan kýnderi Elbasynyn  «Núrly jol» – bolashaqqa bastar jol»  atty biylghy jylghy Joldauyn el arasynda nasihattau ýshin qalamyzgha ýlken minberde shahardyng bolashaghyna alandap, qala taghdyryn kótergen  A.Rau, Mәjilis deputaty A.Qojahmetov, oblys әkimining orynbasary S.Karpluk bastaghan aqparattyq-nasihat toby keldi. Joldau ayasynda aldaghy besjyldyqta tauar ainalymyn jaqsartu ýshin «Astana – Qorghaljyng – Arqalyq – Aqtóbe» kólik dәlizderin damytu keshendi jobasy qolgha alynatyny, «Úlytau – Arqalyq – Jarqayyn» avtomobili jolynyng jobalyq-smetalyq qújaty dayarlanyp jatqanyn aitty. Aldaghy uaqytta Arqalyq aimaghynan «Propant» ónimin óndiru isi bir jýiege kelse, temir jol salasy – 450, «Qús fabrikasy» – 200 adamdy jana júmyspen qamtymaq. Búl–qalanyng saqtalyp qaluyna, әleumettik-ekonomikalyq infraqúrylymynyng damuyna kepil.

Endeshe, boksit qory tausylghanymen aldaghy jyldarda Arqalyqtyng ayaghynan nyq túryp ketuge mýmkindigi bar. Boksit qory bitkenimen Arqalyqtay qala borday tozbauy kerek. Ol ýshin qalanyng basshylyq tizginin ústap otyrghan azamat ýlken jauapkershilikpen iske kirisui kerek shyghar.   

Eldos  TOQTARBAY

Abai.kz