– Búiyrtsa, 30 mamyr kýni Respublika sarayynda shygharmashylyq esep bergeli otyrsyz. Janylyspasam, osydan eki jyl bú¬ryn ótken keshiniz de dәl osy kýni ótken bolatyn. Biyl da solay... Múnyng mәnisi nede?
– Eki jyl búrynghy keshimning qay kýni ótkenin úmytyp ta qalyppyn. Respublika sarayynda ma¬myr aiynyng ishinde osy senbi gha¬na bos eken. Sonymen, úiym¬das¬tyru júmystaryna kirisip ketkenmin. Arada birneshe uaqyt ótkennen keyin, eski múraghattarymdy aqtaryp otyryp, aldynghy konsertting kelisimsharttaryn ta¬uyp aldym. Bastapqyda «әli qújattargha qol qoymaghan siyaqty edik qoy» dep ózim týsinbey qal¬dym. Sóitsem, eki konsert te 30 mamyrgha say kelipti. Búl aldyn ala oilastyrylghan júmys emes, sә¬ti solay týsken siyaqty. Ádeyi is¬temegenim anyq.
– Sizdi produser retinde júrt jaqsy biledi. Talay konsertterdi úiymdastyryp, iygi jaqsylardyng aty úmytylyp, múrasy óship ketpeuine ýlken kýsh salyp jýr¬siz. Degenmen ózinizdikine kelgende, eki ese jýgiretin shygharsyz?

– Búiyrtsa, 30 mamyr kýni Respublika sarayynda shygharmashylyq esep bergeli otyrsyz. Janylyspasam, osydan eki jyl bú¬ryn ótken keshiniz de dәl osy kýni ótken bolatyn. Biyl da solay... Múnyng mәnisi nede?
– Eki jyl búrynghy keshimning qay kýni ótkenin úmytyp ta qalyppyn. Respublika sarayynda ma¬myr aiynyng ishinde osy senbi gha¬na bos eken. Sonymen, úiym¬das¬tyru júmystaryna kirisip ketkenmin. Arada birneshe uaqyt ótkennen keyin, eski múraghattarymdy aqtaryp otyryp, aldynghy konsertting kelisimsharttaryn ta¬uyp aldym. Bastapqyda «әli qújattargha qol qoymaghan siyaqty edik qoy» dep ózim týsinbey qal¬dym. Sóitsem, eki konsert te 30 mamyrgha say kelipti. Búl aldyn ala oilastyrylghan júmys emes, sә¬ti solay týsken siyaqty. Ádeyi is¬temegenim anyq.
– Sizdi produser retinde júrt jaqsy biledi. Talay konsertterdi úiymdastyryp, iygi jaqsylardyng aty úmytylyp, múrasy óship ketpeuine ýlken kýsh salyp jýr¬siz. Degenmen ózinizdikine kelgende, eki ese jýgiretin shygharsyz?
– Men shou ótkizgeli otyrghan joqpyn, búl – mening avtorlyq keshim. Basty maqsatym – óz óne¬rimdi nasihattau. Eger shou re¬tinde qolgha alsam, onda Respub¬lika sarayynyng ishine kól or¬na¬typ, aqqu úshyryp, qaz qondyryp qoyar edim. Ol az deseniz, sirkten týr¬li әrtister men jan-januarlar al¬dyryp, aspannan adam týsirip, it ýrgizip, tauyq shaqyrtyp, arys¬tan-maymyldardy biyletip qoiy¬gha da bolady. Biraq shou bó¬lek, konsert bólek. El siyaqty ata¬qqa úsynylar kezde ghana kon¬sert qoyyp nemese kommersiyalyq maq¬sat ústanbaymyn. Uaqyt de¬gen zymyrap ótip bara jatyr. Qa¬dyr Myrza Álining «Mezgil ótse, mey¬li ghoy, óte bersin, sәtter ótip ba¬rady osy qiyn» degen óleni bar. Árbir sәtimning maghynaly, mәndi ót¬kenin qalaymyn. Biraq bayqap otyr¬sam, songhy jyldary mening kom¬pozitorlyghymdy qoghamdyq, sonday-aq produserlik júmys¬ta¬rym basyp bara jatqan siyaq¬ty. Jaqynda jarnamalyq taq¬ta¬dan suretimdi kórip, bir adam «my¬¬na kisi myqty sayasatker ghoy. Oghan qosa әn jazady eken. Kelip, kó¬¬ru kerek» dep túr deydi. Kóp jer¬¬lerde de mening atymdy bil¬ge¬nimen, shygharma¬shy¬ly¬ghym¬men je¬te tanys emes. Ózimdi kór¬gen¬de «sol әnning avtory siz be edi¬niz?» dep súrauly kózben qaraydy. Son¬¬dyqtan endi jyl sayyn ke¬shim¬di ótkizip túrmaqpyn. Qy¬ryq¬tan asqan kezde óz tuyn¬dy¬laryma tiyanaqpen qaramasam, dú¬rystap na¬sihattamasam, onda óz shy¬ghar¬ma¬shylyghyma selqos qa¬raghanym bolmaq.
– Ádette, siz konsert úiym¬das¬tyrghanda dekorasiyagha kóp kó¬nil bóle bermeysiz. Búl qarjyny ýnem¬degendikten be?
– Men júrttyng nazaryn sah¬na¬gha emes, oryndalatyn әnderge au¬darghym keledi. Osy sebepten de sah¬nany bezendiruge kóp kýsh júm¬say bermeymin. Konsertine ke¬letin adam eshtenege qaramay ke¬ledi. Al kelmeytin adam sahnagha al¬tyn jalatyp, «Shәmshi Qaldaya¬qov tirilip kelip, Qaldybekke ba¬tasyn beredi eken» dese de kel¬meydi. Synaytyn adam bәribir min ta¬bady. «Tyrnaghynnyng astynan kir izdeuge» tyrysady. Ózim¬di¬kin¬de de sahna keremet bolady dep ai¬ta almaymyn. Anau aitqanday, jú¬pyny da bolmaydy. Tek osy jo¬ly «Qaldybek Qúrmanәlining әn keshi» dep jazylyp, ýlken su¬re¬tim ilinedi. Óitkeni birde Shym¬kentte temirjol vokzalynda otyr¬sam, teledidardan mening әn keshim kórsetilip jatyr eken. Birtalay adam tamashalap otyr. Ishinde men de barmyn. Keybireuleri kelip aman¬dasyp jatty. Konsertti kó¬rip, sәlemdesip jatyr eken dep oi¬ladym. Sóitsem, týrim tanys bol¬ghan¬nan keyin eken. Sóilese kele, b¬ireui «jay otyrsyz ba?» dep sú¬rady. Men konsertimdi kórip otyr¬ghanymdy aittym. «Mynau siz¬ding әn keshiniz be? El siyaqty nege su¬¬retinizdi ilip qoymaysyz? Kim¬ning ke¬shi ekeni týsiniksiz. Jýr¬gi¬zu¬shi joq, keshting aty kóriner-kó¬rin¬bes bo¬lyp qalghan. Sizdiki eke¬nin bil¬gende, bastan-ayaq kóretin edim ghoy» dedi. Beytanys adamnyng pi¬kiri me¬ni oilantyp tastady. Su¬retimdi ilip jatqan jalghyz sebebim de – sol. 4-5 myng tengege biylet alyp kelgen tyn¬darman konsert¬ten shyqqan¬nan keyin, kesh jaqsy bol¬sa, ýii¬ne jetkenshe әngime qy¬lady. Tipti kór¬shisine, ertenine jú¬mysyna ba¬ryp talqylauy mýmkin. Al ke¬ri¬sinshe kónildegidey bol¬ma¬sa, bala-sha¬ghasynyng auzynan jy¬ryp, biy¬let¬ke júmsaghan aqshasyna óki¬¬ne¬di. Men elding ókinbey ket¬ke¬nin dú¬rys kóremin.
– Ánshiler «sizding әnderinizdi oryn¬damasaq, basqa konsertterge jo¬latpay qoyady» dep qoryqqannan qa¬tysqaly jatqan joq pa?
– Men әnshilerding basym bó¬li¬gimen qoyan-qoltyq aralasamyn. Bi¬razyn ólerdey jaqsy kóremin, bi¬razy meni «ólerdey» jaqsy kó¬redi. Osy keshke qatysatyn óner iye¬lerining eki-ýsheuimen ghana shý¬yir¬kelesip otyryp, shay ishpeppin. Qal¬ghandarynyng barlyghymen auy¬lymyz aralas, qoyymyz qoralas de¬sem bolady.
Jalpy, manayymda kýni ýshin jýr¬gen adamdardy jaqtyr¬may¬myn. Án úsynghanda da: «Ózine úna¬masa, jasyrma. Odan jýregim ja¬ry¬lyp ketpeydi. Jeke basymdy syi¬lap, kónilime qarap, osy әnin oryn¬day salayynshy, ónerde birge jýr¬miz ghoy degen oy bolmasyn», – dep birden ashyghyn aitamyn. Klip tý¬sirip bermesem de, әrleuin ja¬sau¬gha kómektesemin. «Maghan da әn ber¬mediniz be» dep ókpelep jat¬qan¬dar bar. Olargha aitar uәjim «men keremettey óndirip jazatyn kom¬pozitorlar qataryna qosyl¬may¬myn. Ózimdi qinap, әn jaz¬bay¬myn. Úzyn sany otyz shaqty әnim¬ning oryndaushylary dayyn» dey¬min. Al mening tuyndylarymdy oryn¬daytyn әnshi óz ainalamnan, syilasatyn adam boluy kerek. Al ózim aralaspaytyn әnshige «super¬júl¬dyz» bolsa da, әn bermeymin. Ánimdi aityp, ózimmen aralasp¬ay¬tyn әnshining týkke de keregi joq.
– Jalpy, sizge әnge tapsyrys beretinder bar ma?
– Sodan qútylghanyma alty ai¬day bolghan edi. Keshe týngi saghat 12-den 10 minut ótkende bir qyz «pә¬lenshe degen әnshimin ghoy, ne is¬tep jatyrsyz?» dep habarlasady. Atyn esime týsire almadym. Tura me¬ning jegjat-júraghatym, agha¬yyn-tuy¬sym, ne bolmasa, bal¬dy¬zym siyaq¬ty sóileydi. «Ay¬na¬la¬yyn, ýiin¬de saghat bar ma? Týngi 12-de adam ne isteushi edi, úiyqtap ja¬tyr¬myn. Kýndiz qayda qaldyn? Joq, sening esine keshke týsem be?» – dep әbden úrystym. Men ózime týn ortasynda telefon shalatyn adam¬dardy bilemin. Olar – mening jan dostarym. Keyde telefon sogha sa¬lyp, qol-ayaghymdy jerge tiygiz¬bey, keremettigimdi, myqty kom¬po¬ziy¬tor ekenimdi aityp, sayray jó¬ne¬letinder bar. Tipti, Shәmshining den¬¬geyine deyin jetkizip qoyady. Bir¬¬de sondaylardyng bireui «sizge әn jaz¬dyrtyp, toyynyzda oryn¬day¬myn dep bir kókeme uәde berip, bes myng dollar alyp qoyyp edim. So¬nyng kóp bóligin sizge bereyin. Án jazyp berinizshi» deydi. «Seni ta¬nymaymyn, әnshising be, úry-qa¬ry¬syng ba, bilmeymin. Júmys or¬ny¬ma diskindi әkelip tasta, te¬le¬fo¬nyndy qaldyryp ket» desem, sóz ayaghyn tyndamaydy. Sosyn «men saghan uәde berdim be» dep, ba¬laghattyng toqsan bes týrin ji¬ber¬dim. Aytpaghan sózim joq. Men esh¬qashan tapsyryspen әn jazghan emes¬pin. «Jayyqtyng tolqyndary» de¬gen әnimdi ghana ótinishpen jaz¬ghan¬myn. Ótinish pen tapsyrystyng ara¬sy jer men kóktey. Basynda «ja¬sym birazgha kelip qaldy. Jyn¬dylyqty qoy kerek. Júrttyng bә¬rimen mәdeniyetti sóileseyinshi» dep ózimdi-ózim psihologiyalyq týr¬de dayyndap, elding yghyna jy¬ghyla sóilep, kónilge qarayynshy dep jýrgenmin. Sóitsem, olay bol¬maydy eken. Keyde ózine ty¬nysh¬tyq beru ýshin, janyng qalamaytyn dýn¬iyeden qútylu ýshin, óz ústa¬nymyndy dәleldeu ýshin osylay mi¬nezindi kórsetuge tura keletin kez¬der bar.
– Minez demekshi, psihologtar «adamnyng qoltanbasyna qarap, mi¬nez-qúlqyn biluge bolady» deydi. Siz¬ding jazuynyz taygha tanba bas¬qanday. Al mineziniz kedir-búdyr. Sa¬la mamandarynyng búl tújyrymyn tu¬ra osy jerde joqqa shygharugha bo¬latyn siyaqty...
– Mening ózge týgili, ózim týsinbey qa¬latyn minezderim bar. Psiy¬holog¬tar, joramalshylar qansha bol¬ja¬ghanymen, adamnyng minezi ózimen bir¬ge tuady degenmen, barlyghy bir Al¬lanyng qolynda. Ony Ja¬ra¬tushy biledi. Qoltanbagha kelsek, búl qa¬zir mening jazuymnyng qayta na¬shar¬lap qalghan kezi ghoy. Mektepte jýr¬gende odan da myqty-tyn. Ke¬yin gazetke maqala jaza bastaghan ua¬qytta, әr әripti asyqpay jazyp otyr¬sam, oiymdy úmytyp qalatyn siyaqty, tez-tez sýikey salugha ma¬shyqtandym. Shydamsyzdyqtan da shy¬ghar. Mýmkin, baysaldy bolyp jýr¬gende, basqasha bolar.
– Baysaldy jýrseniz de, sizding mi¬nezinizge kez kelgen adamnyng shy¬dauy qiyn. «Jazyqsyzdan-ja¬zyq¬syz jan balasyn renjitken emes¬pin» dep aita alasyz ba?
– Jaqynda jaqsy kóretin ak¬ter¬¬lerimning biri Bolat Ábdilmanov: «Qal¬dybekpen birinshi kezdesken kez kelgen adam mindetti týrde tý¬si¬nise almay, «syrtynan qarasan, ke¬remet siyaqty. Janyna jolasan, adam emes eken» dep renjip ketedi. Ekin¬shi kelgende, bastapqy kóz¬qa¬rasy ózgerip, jartylay ýirene bas¬taydy, al ýshinshi kezikkende «kete al¬may, bauyr basyp qalady» degen edi. «Óz kemshiligin bilgen adam, bir el¬ge biylik jasay alady» dep әkem mar¬qúm aitatyn. Mende de jetisip túr¬maghan minezder jetkilikti. Jaq¬sy qasiyetterimmen qosa, kem¬shi¬likterim de bar. Adam ghúmyr bo¬yy ýsh nýktening ortasynda ai¬na¬lyp jýredi eken. Birinshi – birin-bi¬ri izdeydi, tabady, sosyn joghal¬ta¬dy. Sol siyaqty, men de izdedim, tap¬tym, joghalttym. Búl bir jaqty ai¬tylghan oy emes. Áke-sheshendi, qiy¬mas dosyndy, sýigen qyzyndy jo¬ghaltuyng mýmkin. Et pen sýiek¬ten jaralghan pende bolghannan ke¬yin, bireudi renjitetining de – aqiy¬qat. Odan adamyn dep aita al¬may¬myn. Bir anadan birge tughan ba¬uyr¬larymmen de keyde jýz shayysyp qa¬lamyn. Osynda suretshi-muli¬tiy¬plikator Ábdiqadyr Hamitov de¬gen klastas dosym bar. Minezi júm¬saq, qoy auzynan shóp alm¬ay¬tyn adam. Biraq men sony bay¬qamay renjitip aldym. Ekeumiz bes jyl¬day aralaspay kettik. Ishtey qa¬telik menen ekenin bilsem de, te¬lefon shalghan joqpyn. Qansha do¬symdy saghynyp, izdep, ótken kýn¬derimizdi oilap jýrsem de, bir qy¬nyr minez soghan jibermedi. Áyt¬pese, birimizding әkemizdi, birimiz she¬she¬mizdi óltirip qoyghan joqpyz ghoy. Qy¬zyq bolghanda, ótkende «Habar» te¬learnasynda bir tý¬sirilimde ekeu¬miz betpe-bet kezdesip qaldyq. Ki¬nәli men ekenine qa¬ramastan, ol ke¬lip qúshaqtay aldy. Rasul Gham¬za¬tovtyng ólenine ja¬zylghan Ayaz Bet¬baev¬tyng termesi bar ghoy:
– Bile bil, dos pen qasyndy,
Anghaldyq jenip jýrmesin.
Artyna saqta ashudy,
Ketpeydi tepseng shyn dosyn.
Jamangha birden joryma,
Bóge túr, sәl-pәl ókpendi.
Kinәsin moyyndaghanda,
Qazbalay berme ótkendi, – de¬gen. Ol maghan qayta kinә artpady, ót¬kendi men de qozghamadym. Sol do¬sym, Alla búiyrtsa, osy keshimning qa¬¬dir¬li qonaghy bolady dep oilay¬myn.
– Dosynyz kóp pe, dúshpanynyz ba¬sym ba?
– Qanday bәigege týssem de, je¬nilip kórgen adam emespin. Son¬dyqtan bolsa kerek, mening aya¬ghym¬nan shalghysy keletinder kóp. Bo¬la¬shaqta odan da kóbeyetin shyghar dep oilaymyn. Kóre almaytyn qyz¬ghanshaqtardyng mayda-shýide әn¬gimesine kónil bóletin uaqytym joq. Tek sonymen ainalysyp otyr¬sam, kóp nәrseden útylghan bo¬lar edim. Olarsyz da ónerimdi, aza¬mat¬tyghymdy, iskerligimdi syilap, sý¬yispenshilikpen, janashyr¬lyq¬pen qaraytyn tileulesterim jetip ar¬tylady. Bir-birimizdi syrttay bi¬lip jýrip, kezdesken sәtte riza¬shy¬ly¬ghyn bildirip, «endi qansha ómir qal¬dy deysin, aralasyp túrayyq» dep jatatyn ziyaly qauym ókilderi de bar. Óz basym ómirde talay sý¬rindim, biraq qúlaghan joqpyn. Sol sәt¬ter de basqa jolgha týsip ketpey, aman qalghanym, osy kýnge jet¬ke¬nim – qoltyghymnan sýiep, demeu ber¬gen qamqor aghalarym, dosta¬rym¬nyng arqasy. Basyma qiyndyq týs¬kende, jalt búrylyp ketken ne¬mese baylyqtyng buy jenip, ta¬ny¬may ketken, dos sanap jýrgen kisi¬le¬rim de boldy. Olardyng ýiine ba¬ryp halyn súrasan, eniregende etegi jas¬qa tolyp, «bankrot bolyp qal¬¬ghanyn, júmysynyng jýrmey jat¬¬qa¬nyn» aityp, jylay jóne¬le¬tin. Sol adam bir apta búryn ghana «200 myng dollargha meyramhana satyp al¬ghanyn, onyng ishi-syrtyna Tash¬kent¬ten dizaynerler әkelip, 100 myng dollargha shyghystyq ýlgide jón¬deu júmystaryn jýrgizgendigin qay¬ta-qayta esime salyp, ólgenshe maq¬tanghan bolatyn. Men olargha qa¬raghanda, әldeqayda baqytty eken¬min. Sebebi aqsham joq bolsa da, qinalyp jýrsem de, ómiri jy¬laghan emespin. Joq bolsa da, bar dep aitqanmyn. «Sender búryn¬ghy¬day emes, basqasha bolyp ketip¬sin¬der» dep, key dostarymyzben ara¬myz osylay alystap ketti. Úzaq jyl¬dan beri basymda qanday jagh¬day bolsa da, janymnan qalmay ke¬le jatqan Bektúrsyn esimdi do¬sym bar. Keybir ýige barsan, das¬tar¬qanynda 45 týrli tamaq túruy mým¬kin. Qarasan, nangha jaghylghan iyk¬ranyng atynan janylyp, týrli ta¬ghamdardan kózing sýrinedi. Biraq eshkimge qayyry joq. Qay zatty qay elden әkelgenin aityp, maq¬tan¬ghanda, jegen asyng tamaghynnan ótp¬ey qalady. Sol ýige barghanyna óki¬nesin. Al Bektúrsynnyng ýiin¬de¬gi jengem qara nan berse de, et je¬gendey bolyp ketemin. Sonday-aq «Yalyan» sauda ýiining diyrektory Jan¬geldi men әri agham, әri dosym Shә¬kizadanyng orny bólek. Kezinde bas¬qa salagha ketpek bolyp jýrge¬nim¬de, Áuezov audanynyng әkimi, ar¬daqty dosym Ádil Nesipbaev: «Qal¬dybek, әleumettik jaghdayyndy kýit¬tep ketsen, sen meni renjitip ala¬syn. Qúday saghan әn jazudy nә¬sip etken, ónerindi saqtap qalugha tiyissin», – dep bir auyz sózimen toq¬tat¬qan edi. Shygharm¬ashy¬lyghym¬nyng shyndaluyna, ónerimning óris¬te¬uine qosqan Múhtar Shahanov agham¬nyng da enbegi zor. Osynday dos¬tarymnyn, qamqor aghala¬rym¬nyng barymen әrqashan maq¬ta¬namyn, olar da ýmitterin aqtay al¬gha¬nym ýshin qazir menimen maq¬ta¬na¬dy.
– Keybir dostarynyz sizdi syr¬tynyzdan «jyndy» dep ataydy. Olar kýlip aita ma, bilip aita ma? Joq, búl sizdi ózimsinip, erke¬let¬ken¬deri me?
– Ony ózim de kórip-bilip, estip jý¬remin. Jarylqasyn degen jiye¬nim úyaly telefonyna mening nó¬mi¬rimdi «jyndy» dep jazyp qoyypty. Ómirde «jyndylyqtyn» da pay¬dasy bolatynyna kózim jetken. Key¬bir adamdardy óz ornyna qoy ýshin «jyndylyq» kórsetu qajet. My¬saly, keybir toygha barghanda, ózing únata bermeytin adamdardyng or¬tasyna týsip qalasyn. Olardyng óz¬derin asqaq ústap, toygha tilek ti¬le¬mey, baylyghyn aityp, lepire bas¬taghandary qityghyma tiyedi. So¬lardyng mysyn basu ýshin, túrpayy әn¬gimelerimdi bastap, keketip, mú¬qa¬typ jiberemin. Qasymdaghylar «qoy¬sanshy, seni jyndy eken dep oi¬lap qalady ghoy» dep basu aitady. Ondayda «oylay bersin, jyndy emes ekenimdi ózim bilemin ghoy» dey¬min. Ózining ómiri bitpeytin kýn¬delikti kýibeng tirligin toyda byq¬syt¬qany ýshin osynday minez kór¬setemin. Al erkeletip aitatyn¬dar¬dy ózim jaqsy kóremin. Maghan ar¬qa sýiep kelgen adamdardyng esh¬qashan betin qaytarmaymyn. Kerek bol¬sa, otbasylyq, qyzmettik mәse¬le¬lerine aralasyp, tanymasam da bas¬tyghyna baryp, júmystaryn bi¬tirip beremin. Sonday kezde «qan¬day jyndysyn» dep tanghalady. Bir adam¬gha osynday paydam tii ýshin men «jyndy» degen ataqqa әrqa¬shan dayynmyn. Maghan dese, «esa¬lan» dep atasyn...
– Sizdi baylyq qyzyqtyrmay ma?
– Osy kezge deyin eshkimning dý¬niyesine, baylyghyna qyzyqqan emes¬pin. Ózimde joq bolghannan ke¬yin, elding shetelden әkelgen jiy¬haz¬dary men suvenirlerine mәn de ber¬meymin. Sherhan aghamyzdyng «bay¬lyq degen tenizding suy siyaqty. Ish¬ken sayyn, shóling qanbaydy. Bi¬raq kóp ishe bersen, bir kýni ishing ke¬uip, ólgenindi bilmey qalasyn» de¬gen әngimesi ýnemi jadymda jý¬redi. Tarihta baylyghymen aty qal¬ghan eshkim joq. Ónerge jaqyn bol¬ghan¬dardyng ghana esimi ardaqtalady. Óit¬keni óner adamdary – Allanyng me¬yirimine bólengen jandar. Mә¬se¬len, osyghan deyin qanshama oblys hat¬shylary boldy. Solardyng bar¬lyghyn birdey el bilmeydi. Nege biz әli kýnge deyin Dinmúhammed Qo¬naev pen Asanbay Asqarovty auzy¬myz¬dan tastamaymyz? Óitkeni olar, shyn mәninde, ónerge jany ashy¬dy. Keshegi ótken arystan jý¬rekti Zamanbek Núrqadilovting sha¬pa¬ghatyn kórmegen jandar kemde-kem. Talay adamgha kottedj salyp ber¬di. Óz auzynan estigen әngimemdi aita keteyin. Sol kisining aldyna bir әnshi qyz ýy súrap barady. Qa¬rasa, kezegi 51-shi eken. «Sen qazir alyp ketsen, aldynda túrghan elu adam renjimey me, kezegindi kýt» dep shy¬gharyp salady. Sóitip, týs mez¬gilinde syrtqa shyqsa, әlgi qyz esi¬gining aldynda jylap túr eken. Na¬zar audarmaghan bolyp, ketip qal¬a¬dy. Keshke jaqyn ýiine qaytar kez¬de taghy sol kórinisti kózi sha¬lady. Tanerteng kelgen әnshi keshke deyin sol ornynan jyljymapty. Shyn jylap túr ma, әrtistik pe, әi¬teuir kóz jasyn tókkenin qoymaghan kó¬rinedi. Sosyn qyzdyng qasyna ba¬ryp, «qaraghym, qazaq qyzynyng jyl¬aghanyna janym shydamaydy. Qa¬zir qayta ber, kóp úzamay ýy ala¬syn» depti. Sol qyzgha ýy beru ýshin, belden basyp, aldyndaghy elu adam¬nyng da baspanaly boluyna mým¬kin¬shilik jasaghan eken. Sondyqtan me¬ning baylyghym da ónerge sinirgen en¬begim bolmaq. Atatýrik bir әn¬gimesinde «biz óner adamdarynyng ta¬lantyna tәnti bolamyz. Ekining biri preziydent boluy mýmkin, biraq óner adamy bola almaydy. Biz sol ýshin de óner adamynyng qolyn sý¬yemiz» degen eken. Qazir bizde óner ada¬my bolu onay bolyp ketti. De¬putattyn, ministrding qolyn sýie¬tin dәrejege jettik.
– Key jaghdayda jarnamadaghy әn¬shiler kesh barysynda tóbe kór¬set¬peydi. Osynday konsertterden ózi¬ning sýiikti әrtisin kóre almaghan ha¬lyq aldanghan balanyng kýiin ke¬ship ketedi...
– Óitkeni bes sausaq birdey emes. Kókelep jýrip, qoltyghyna enip, jon arqannan pyshaq sal¬ghysy keletin әnshiler de bar. Songhy kezde aldyn ala kelisip alyp, kon¬sert taqaghanda, «aqsha tólemeseniz, qa¬tyspaymyz» deytinder kóbeye bas¬tady. Kezinde solardyng sahnagha shy¬¬ghuy¬na bir kisidey kómek¬tes¬ken¬biz. Me¬ning konsertime qatyspasa ólip ke¬ter¬dey bolyp, bedeldi túl¬ghalargha te¬lefon shaldyrtyp, óle¬r¬men¬dik ta¬nytqandar da bar. Solar qa¬zir syrt ainala bere, týrli әngime ai¬¬tatyndy shyghardy. Ónerge jany ashy¬maghan onday әnshilerdi men de kon¬sertime qatystyrmaymyn. Ke¬zinde solardyng bireuinen men aqsha alyppyn ba, tanylyp alghannan ke¬yin, shalqayatynday... Odan da «sa¬pasyz konsertterge qatyspaymyz» dep nege bastama kótermeydi? Aq¬sha tólese, kez kelgen konsertke qa¬tysa bere me sonda? «Dauysym bol¬sa, boldy» dep keude soghatyndar bar. Keshirinizder, dauys búlbúlda da, esekte de bar. Sol adamnyng әnin ai¬typ, tabys tauyp jýrip, avtor¬lyq keshine kelmey qalu degen mas¬qara emes pe? Ónerde jýrgen adam¬nyng isteytin qylyghy ma, búl? Son¬day ary taza әnshi bolsa, onda toy¬dan tapqan aqshasynyng mólsherli pa¬yyzyn aqyn men kompozitorgha ne¬ge bólip bermeydi? Oghan kelgende, ýn¬demeydi. «Ánshiler salyq tóle¬sin» degen kezde birazy dymy joq adam siyaqty jylap qoya berdi. So¬largha qarap, mening de qosylyp jy¬laghym keldi, janym ashyp ketip... Shyn¬dyghynda, olardyng arasynda ký¬nin kóre almay jýrgen eshkim joq.
– Shygharmashylyq keshinizge qay¬ta oralsaq, búrynghy baghdar¬la¬ma¬nyzgha ózgeris endi me? Kimder qa¬ty¬syp, kimder bas tartty degen¬dey...
– Árkimning óz tirshiligi bol¬ghan¬dyqtan, eshkimdi «30 mamyrda Al¬matyda bolasyn» dep qinay al¬may¬myn ghoy. Sol kýngi sharua¬la¬ryna baylanysty qatysa almay¬tyn әnshilerding aldynan ótip, olar¬dyng repertuaryndaghy әnderdi bas¬qalargha berdik. Búryn Hadisha Sha¬labaeva oryndaghan «Shay iship ket¬sen, qaytedi?» degen әnimdi Ta¬ma¬ra Asar shyrqaydy. «Songhy ýmit¬ti» – Jazira men Janbolat, «Sýi¬¬genin ansaudy» – Ádilhan Slam¬¬han men Dana Mahanbaeva, «Qa¬¬riyalar azayyp bara jatyrdy» aq¬t¬óbelik, óte talantty әnshi Eset Sәd¬uaqasov tyndarmandar naza¬ry¬na úsynady. «Shaghalasy Shar¬da¬ranyn» degen jana әnimdi – Jú¬banysh Jeksenúly, «Syr¬da¬riya ja¬ghalauy» әnimdi «Kaspiy» to¬by oryn¬daydy. «Úmytpa, meni ayaulym» de¬gen әnimdi ótken jyly Shym¬kent qa¬lasynda ótken Shәmshi Qaldaya¬qov atyndaghy bay¬qa¬u¬da kom¬po¬ziy¬tor atyndaghy jýl¬de¬ni jenip alghan Er¬tis Aydosúly ja¬nasha sipatta tar¬tu etpek. Án¬derding oryn¬dau¬shylary auys¬qa¬ny әnning jana qy¬ryn ashugha sep¬tigin tiygizetin shyghar dep otyr¬myn. Keshti «Qa¬zaq¬stan» últtyq arnasy týsiredi. Mә¬deniyet jәne aq¬parat ministri Múhtar Qúl¬mú¬ham¬med pen osy miy¬nistr¬lik¬ting Aq¬parat jәne múraghat ko¬miy¬te¬tin¬ing tóraghasy Bauyrjan Omarov ti¬¬keley qoldau kórsetip otyr. Sonday-aq kómek qolyn so¬zudan ja¬¬lyqpaytyn Ómirzaq Sәr¬senov, Amangeldi Ermegiyaev, Qua¬nysh Ay¬tahanov, Berdibek Sa¬par¬baev, Bo¬¬lat Ábilov, Álihan Bәi¬me¬nov, Núr¬tay Sabiliyanov, Izba¬sar Bú¬zaev siyaqty qayratkerler men dos¬taryma sheksiz alghysymdy bil¬diremin. Bayaghyda kesh ót¬kiz¬gende sharshap-shaldyghyp jý¬retinmin. Qazir Qúdaygha shýkir, kó¬nilim toq, úiqym tynysh.
– Eki jyl búrynghy súh¬ba¬tymyzda qazaq valisining koroli Shәm¬shi Qaldayaqovtyng atyn úlyq¬tau maqsatynda birqatar shara¬lar¬dy jýzege asyrsam degen jos¬pa¬rynyz bolghan edi. Sonyng bira¬zy¬nyng jýzege asqanynan kópshilik ha¬bardar. Endi qanday sharualar she¬shimin tappay jatyr?
– Búiyrtsa, kelesi jyly stu¬diya ashpaqpyn. Ol ortalyq Shәmshi Qaldayaqov, Áset Beyseuov, Ábi¬l¬ahat Espaevtyng jәne óz әn¬de¬rime klip týsirumen ainalysady. Qa¬la әkim¬shiligi Shәmshi Qaldayaqov atyn¬daghy diyreksiyagha óz ghiy¬ma¬ra¬tyn túrghyzu ýshin arnayy jer ból¬mek. Búl jýzege assa, shyghar¬ma¬shylyq odaghymyzgha arnap, ghiy¬marat salmaq oiymyz bar. Kelesi jy¬ly Shәmshi Qaldayaqovtyng 80 jyl¬dyq mereytoyy ótedi. Osy sha¬ragha dayyndyqty qazirding ózin¬de bastap kettik. Aldaghy jyldan bas¬tap aqyndardyng jyr mýshәi¬ra¬syn, kompozitor shygharma¬shy¬ly¬ghyna arnalghan ghylymy kon¬fe¬rensiyalar men aqyndar aitysyn, baluandar kýresin ótkizbekpiz. Bú¬dan bólek, oblystarda Shәmshi әn¬de¬rining keshi úiymdastyrylady. Qay¬talanbas óner tarlanyna ar¬nalghan 12 kitaptan túratyn topta¬ma¬nyng túsauyn kespekpiz. 2030 jy¬ly Shәmshi Qaldayaqovtyng 100 jyl¬dyghy YuNESKO kóleminde óte¬tin bolsa, soghan qol jetkize al¬sam, sol kýnge aman-esen ózim jet¬sem, ýlken is tyndyrghan bolar edim. Al men jete almasam, bas¬taghan jú¬my¬symdy әri qaray jal¬ghasty¬ra¬tyn niyettesterim je¬ter¬lik.

Ángimelesken Qanshayym BAYDÁULETOVA
«Ayqyn» gazeti, 28 mamyr 2009 jyl