(Alash seriyasymen)

 Astana qalasy Tilderdi damytu basqarmasynyng basshysy, Alashtanushy Erbol  Tileshov myrzamen (surette) súhbatymyzdyng jalghasyn berip otyrmyz. Súhbat barysynda Erbol Erdembekúly  Batys ýshin jas memleketterding tym memleketshil, últshyl boluynyng qajeti shamaly ekendigin aita otyryp, Jýsipbek Aymauytovtyng (surette) últshyl júrttyng balasy ghana «últym» dep ósetinin mysal etedi.  

Altay Búqarbaev: Ereke, ótken joly Álihan Bókeyhan atamyz turaly súhbattasqan edik. Endi sol әngimemizdi jalghastyra týselik. Osy rette  jalpy últshyldyq turaly ne aitasyz? Últshyldyqtan nege qorqamyz?

Erbol Tileshov: Qazirgi qoghamdyq sanada «Últshyldyq» úghymy jaghymsyz renge ie bolyp, ol jóninde aityla qalsa, oiymyz tipti nasizmge deyin әldebir súryqsyz, túrpayy qúbylysty beyneleytin dengeyge jetken. HH ghasyrda nasizmdi basynan keshirgen adamzat balasy últshyldyqtan ýreylenetin dәrejege jetip, ony qabyldaghysy kelmeytindey synay tanytuda. Sonymen birge, postkenestik jas memleketterde kenestik iydeologiyanyng últshyldyqqa tanghan eskirgen úghymdary әli de saqtaluda. Dәl osy arada biz Fransiyany, Germaniyany, Reseydi, Ýndistandy, Irandy taghy da býginde quatty memleketterge ainalghan elderding tarihy damu satysynda últshyldyq kezeninen ótkendigin, eger onday kezeng bolmasa atalghan memleketter birtútas sayasiy-qoghamdyq qúrylym bola almaytyndyghyn ne eskergimiz kelmeydi, nege olar jóninde biletinimiz kóp emes. Jogharyda atalghan memleketter sol eldegi barlyq últtardy memleketqúraushy últtyng tóniregine toptastyra bildi. Onday toptastyrudyng amaldary birde jan-jaqty qarastyrylghan sayasatpen, birde mindetteumen sheshilgeni de tarihtan mәlim.

Altay Búqarbaev: Jýsipbek Aymauytov: «Últshyl júrttar ghana órkendeydi» -depti. Búghan qalay qaraysyz?

Erbol Tileshov: Ony Alash ziyalylarynyng bilgendigi.  Jýsipbek Aymauytovtyn: «Últyn shyn sýiip, ayanbay qyzmet qylghan azamaty kóp júrt kýshti, ónerli, bilimdi júrt bolyp, kýreste teng týsip, basqalargha ózin eletip otyr. Últy ýshin qúrmet qylmay, bas qamyn oilap jýrgen azamattardyng eli artta qalyp otyr. Últshyl júrttar, әne, Germaniya, Yaponiya, Angliya, Týrkiyalar, olardyng balasy jasynan «últym» dep ósedi. Eseygen song bar bilimin, kýshin óz júrtynyng kýshengine júmsaydy. Olardyng әr adamy – memleketting keregi, qyzmetkeri» degeninen angharylady. Kezinde bәlenbay shaghyn últtyq birlestikterden qúrylghan Italiya memleketi jóninde osy memleketting túnghysh Premier-Ministri Kamillo Kavurdyn: «Biz Italiyany jasadyq, endi italiyandyqtardy jasayyq» degeninde birqatar europalyq memleketterding qalyptasuyna tәn tezis jatyr.

Altay Búqarbaev: Qazaq ózin últ retinde basqa últtargha qaraghanda basqasha týsinetin synayly. Mysaly, Reseydegi altaylar, telengitter, Ózbekstandaghy ózbekter Kenestik sayasattyng sebebimen últ bolyp jasaldy. Al, shyndyghynda, altaylar islam dinin qabyldap ýlgermegen qazaqtar da, hakastar  qyrghyzdar edi.

Erbol Tileshov: Ózining tarihi, geografiyalyq, mәdeni, ekonomikalyq, diny erekshelikterine baylanysty әrbir halyqtyng últtanu, tútasu ýrdisi әrqalay jýredi. Aytalyq,  HÝIII ghasyrdan bastalyp HH ghasyrdyng basyna deyin jalghasqan Europa memleketterining últtanu ýderisinen beri ghasyrdan astam uaqyt ótti desek te, búl ýderiste memleketterding qalyptasu dәuiri bolghandyghyn eskergenimiz abzal-aq. Memleketterding qalyptasuynda keybir jaghdaylarda olardyng dәuirine qaramastan úqsastyqtar bola beredi. Ásirese, әlgindey úqsastyqtar sayasi, ekonomikalyq erekshelikterimen birge sol memleketterding tildik tútastyghynan, mәdeny birliginen asa jarqynyraq bayqalady. Tarihtyng әlgindey sabaghy bizge de jat emes. Bizding oiymyzsha, últtar men úlystardy sinirip jibergen Europanyng otarshyl memleketterine qaraghanda, qazaq últy HIÝ-HÝ ghasyrlardan bastap derbes halyq retinde meylinshe alansyz qalyptasty. Onyng jarqyn mysaly alyp qazaq dalasyndaghy din birligi, til birligi, dәstýr birligi. Yaghni, biz sonau handyq memleket túsynda qazaq ekendigimizdi qalay sezinsek, osy kýnde solay týisinemiz.

Altay Búqarbaev: Qazir Batys elderinde jәne jahandanudyng jappay bet qoyghan halyqtyrdyng bir bólimi últsyzdyqty dәriptey bastady. Últshyldyqtan qashty. Negizi últshyldyq últtyng quatyn arttyryp, damuyna kýsh qosatyn sekildi. Siz qalay oilaysyz?

Erbol Tileshov: Áriyne, býkil әlemge, keshe ózine baghynghan halyqtargha әli kýnge deyin imperiyalyq kózqaraspen qaraytyn Europa, orys tarihshylarynyn, sayasattanushylarynyng nemese basqa da jazarmandarynyng últshyldyqtan ýrkituining yqpalyna enudin, tarihy damu joly basqa bizder ýshin olardy basshylyqqa aludyng qajeti shamaly. Batystyq óktem sayasat ýshin jas memleketterding tym memleketshil, últshyl boluynyng qajeti shamaly. Bolyp tolghan el kezinde bola almaghan, endi bolghysy keletin eldi týsine almaydy. «Toq bala ash balamen oinamaydynyn...» keri. Sondyqtan sol Europanyzdaghy býgingi myqty memleketterding sayasi, әskeri, mәdeny quatyn jasaghan últshyldyqtyng ýlgisi nemese Resey imperiyasynyng kýshti iydeologiyasy bolghan orys últshyldyghynyng qanday tarihy manyzy, ózinen keyingi dәuirlerge qanshalyqty yqpaly bolsa, qazaq últshyldyghynyng da sonday әseri de, dәstýri de bolmaghy qajet. Qanday memleket bolsyn sol elge atau bergen últtyng tóniregine toptaspaghy jón. Múnday toptasu әrtarapty boluy mýmkin, biraq újymdaspay, tuystaspay bolmaydy. Qazaqstan da osynday bolugha tiyisti tabighy ýderisten shet qala almaydy. Búl últ ómir sýruinin, memleket qalyptasuynyn, sóitip әlemdik qauymdastyqtan ózining dara kelbetimen layyqty oryn aluynyng tabighy da berik kepili. Álem birtektiligimen emes, kópboyauly boluymen anaghúrlym qyzghylyqty. Jaratqan iyemiz bizdi әr últtyn, әr dinnin, әr tilding ókili etipti. Endeshe, әrqaysysymyz tabighy tumysymyzgha, shynayy bolmysymyzgha say bolmaghymyz shart.

(Jalghasy bar)

Abai.kz