Qazirgidey tasqyn ómirge yumormen qaray alatyn jandar siyrek bolyp bara jatyr. Satirik Qanaghat Ábilqayyrmen az-kem til qatysqan adam basyndaghy kýlli mәseleni úmytyp, ezui jiylmay, yrza bolyp túrghanyn ózi de bayqamas-au. Búl jigit «Qaghaz qala» atty túnghysh jinaghynda bizding qoghamnyng betin әbden-aq shymshylady. «Mening atym – Timberleyk», «Jýz otyzynshy ataman», «Q-nyng qasireti», «Bәrin Basekem biledi», «Shrekting qayynjúrty», «Qútipash pen Saqysh», «Rezume», t.b. satiralyq әngimeleri oqyrmannyng joghary baghasyn aldy. «Úmyt meni» dep atalatyn ekinshi jinaghyna Qanaghat әngimelerin, satiralyq jazbalaryn qosty. Ótken aptada «Reyting» oqyrmandary Qanaghattyng shygharmashylyghymen azdap bolsa da tanysty. Ómirge kýlip qaraytyn jazushymen әngimemizding formasyn basqashalau qúrdyq.

Reyting: Myna ómirge ne bolyp ketti, Qaqa?

Qanaghat Ábilqayyr: Ómirge eshtene bolghan joq. Kýn shyghystan shyghyp, batysqa batyp jýr ghoy. Al adamdargha anyq birdene boldy. Qysqasy, rahat qazir! Shynyndy aitsan, senbeydi. Ótirik aitsan, auzy ashylady. Týie úrlaghan aqtalady, iyne úrlaghan sottalady. Qasyng – dosyna, dosyng qasyna ainala salady. Adamdar úsaq, kirshil, tyzetpe, «namysqoy». Óz atyn mýnkigen kýresinning arasynan da aqtap ala alady. Adaldyq, senim, jauapkershilik, dostyq «Qyzyl kitapqa» kirip, satqyndyq, aldap-arbau, opasyzdyq qamaudan shyqty.

Reyting: Satqyndyq pen onyng dostary abaqtydan shyqqan zaman qanday eken?

Qanaghat Ábilqayyr: Ol zaman rahat qoy. Basynda eshqanday jauapkershilik joq. Aytqanyndy aitpaghan ghyp shyghara saludan onay eshtene joq. Qalay aldaudy, qalay satyp ketudi, bireuge jalany qalay jabudy ýirenip alsang boldy. Al ony ýiretetinder ainalada óte kóp. Esesine, «Mә-ә, úyat boldy-au», «Qoy, dostyqqa syzat týsedi», «Men oghan adalmyn» degen sózderge ishek-sileng qatqansha bir kýlip alasyn. Kerisinshe, aqshasyn syilau – adaldyq, baylyqqa ólermendene úmtylu – maqsattardyng shyny, bolyp-tolghasyn eshkimdi tanymay ketu «trend» bolyp túr.

Reyting: Óziniz әli sol «Qaghaz qalada» túryp jatyrsyz ba?

Qanaghat Ábilqayyr: Bayaghyda «men Qaghaz qalada túramyn» dep ótirik aittym. Maqtanghym keldi. Qalay bayyp ketkenin ózi de bilmey qalghandardyn, basy istemese de jogharyda otyra beretinderding janynda bolghym keldi. Negizi, ol jaqta túrmaymyn. Qaghaz da bolsa ol qala meni ózine manaylatpady. Qaghaz qalada Qaghaz qalany jasaghandar túryp jatyr. Tәttini de ózderi jeydi, jylyny da ózderi kiyedi, qymbattyng bәri solarda.

Reyting: Timberleyk aqsaqal nemeresi Ketrindi úzatqan toyynda boldynyz ba?

Qanaghat Ábilqayyr: Oi, sol toyda Bayjúma degen eskirip ketken atyn Bleyk dep ózgertken dosym ekeumiz «Jazda apamnyng auylynda» degen әndi hiyp-hop hәm rok-n-roll ýlgisinde aityp, oghan Timberleyk aqsaqaldyng tughan qúdasy Astana men qúdaghiy Janeta sekirip biyledi. Taghy bir qatty esimde qalghany, toy ortasynda qalyndyq, әkesi, anasy, atasy, әjesi jәne ózge tuystary bәri qatar-qatar túra qalyp, lambada sәnnen qalypty, men atyn bilmeytin bir biydi jartylay jalanash birge biyledi. Bәrimiz aiyzymyz qana riza boldyq. Endi ózimiz de kishi nemerening toyyna sonday tosyn syy dayyndap jatyrmyz. Bizding basty ereksheligimiz, birjola jalanash shyqsaq pa degen oy bar.

Reyting: Áli de jýz otyzynshy atamansyz ba?

Qanaghat Ábilqayyr: «Jiyrma bes qayta ainalyp kelmes saghan» dep, bayaghyda bir halyq aitypty ghoy. Sol aitqanday, 130-atamandyq qazir qayda maghan? Tansyq kórip әrkimdi bir shaqyryp aldyq. Ózining kim ekenin úmytyp bara jatqandardyng da qoltyghyna su býrkip jýrip, kýshine mingizdik. Qazir olardyng qay-qaysysymen birge-bir shyqsang da jabylyp ketedi. Qúryghanda «bratandary» bar. Eng qyzyghy, bizding «bratan» da solardyng sózin sóileydi. Sondyqtan qazir men 130 emes, sonynan sanaghanda birinshi atamanmyn.

Reyting: Siz osy Q әrpinen nege tútygha beresiz?

Qanaghat Ábilqayyr: Bilmeymin, әiteuir tilim kelmeydi soghan. O basta q, gh, ng әripterine qaryndastarymnyng ghana tili kelmedi. Kelmedi bolghanda, kelip jýrip kelmey qaldy. Keshe ózinmen auyldan birge kelgen qyz betine qaraydy da, aidyn-kýnning amanynda «menin gana», «senin gana», «koyshy» dep túrady. Bir ret eskertesin, eki ret. Sosyn bir kýni ózing әleumettik jelilerde kózindi júmyp alyp «koysan koy, bir eshkindy soy. Magan baribiyr» dep, q-nyng jaqyn tuystarymen aitysyp otyrasyn...

Reyting: Áli de Basekenizge bas úrasyz ba?

Qanaghat Ábilqayyr: Bizge qaratyp oq atsa da, qymbatymyzdy tartyp alsa da, baylyghymyzdy syrtqa tasysa da, óz tilin syilamasa da, elin sýimese de, ishkiyimsiz qaldyrsa da – ol mening Basekem! Eng bastysy, «bәri sonyng arqasy» degen oy mening sanama úya salyp alghan. Kóre almaytyn bireuler kózimdi ashqysy kelse de tars júmyp alyp otyrmyn onasha. Men ýshin adam tendiginen góri ózimdi qúrban qylatyn tynyshtyq artyq. «Ózge elderdi qarashy. Osyghan tәuba!»

Reyting: Shrekting qayynjúrty qalay?

Qanaghat Ábilqayyr: Shrekting qayynjúrty qazir «gýldenip» ketken. «Damyghan elu elding qataryna kiremiz» dep túra jýgirip edik, az ghana uaqytta kirdik te kettik. Endigi maqsat – otyz elding qataryna enu. Shyndasaq, ol da az jylda iske aspaq. Biraq, olardyng da qataryna kirip alghan song ne isteymiz? Meni sol alandatady. Kiretin jer taba almay qalyp, bәrin qaytadan basynan bastap jýrmesek bolghany. Múny negizi Shrekting janynan bir eli shyqpaytyn, barlyq jerge ózining aghayyndaryn otyrghyzyp qoyghan, tórt dýniyesi týgel Esekten súrau kerek-au...

Reyting: Qútipash, Saqyshtarmen әli aralasyp túrasyz ba?

Qanaghat Ábilqayyr: Bizding auyldyng qyzdary ózi ekige bólinedi. O basta Qútipash ta jap-jaqsy qyz edi. Keyin aqshasy barlarmen, Dubaygha baratyndarmen, yahtasy barlarmen esep kónilmen ghana ómir sýretin boldy. Taghy bir qyzdar bar. Qara nandy qanaghat tútqan, bala-shaghanyng qamyn oilaghan, nәpsini emes, ardy oilaghan. Biraq, olarmen kóbinese aralasa bermeymin. Mening oiym – alghashqylar azayyp, keyingiler kóbeyse ghoy.

Reyting: Qazir ne jazyp jýrsiz ózi?

Qanaghat Ábilqayyr: Ne ekenin ózim de bilmeymin, әiteuir, qolymnan kelgenin shimaylap jazyp jatyrmyn. Kózi ashyqty kýldirsem, kýldire otyryp jylatsam dep qoyam. Biraq, onyng qanshalyqty jýzege asyp jatqanyn menen góri sizder bilesizder ghoy. Mening jazghanym jaqsy bolmasa da, elde bәri jaqsy bolsa eken deymin. Satirikter «kýlki qylar» eshtene taba almay, lirikter kóbeyse keremet emes pe?..

Týpnúsqadaghy taqyryp: Qanaghat ÁBILQAYYR, satiriyk-jazushy: «QAZIR SONYNAN SANAGhANDA BIRINShI ATAMANMYN»

Súhbattasqan Esey Jenisúly

ESTAFETA

Qar erip, arna tolyp, kemerinen asqan su bógetti búzyp aqty. Jolyndaghynyng bәrin shayyp, әbden kýshine mingen tasqyn etekte otyrghan auyldy da jalmay ketti. Typ-tipyl.

– Búl jerde bóget bar ekenin bilmeppin, – dedi oblystaghy әr nysangha, әr iske «jauapty» basshy.

– Sudyng jolyna otyryp alghan elding ózi kinәli, – dedi tótenshe bastyq.

«100 ýy emes, 10 ýi, 500 adam emes, 5 adam ghana sugha ketti. Mal-mýlik olarda mýlde bolghan emes» dep ýkimet basshysyna esep berildi. Al ýkimet basshysynyng basshysy búl jayly bilgen de joq.

Jadyrap jaz shyqty. Kókoray shalghyn kóz arbap, egin biyl da bitik shyqty. «Pah!» desti sharualar. Kóp úzamay qarapayym júrt qatty qauip qylghan, qansha aitylsa da sheneunikterdi selt etkizbegen shegirtkeler jetti.

– Osy shegirtkeler-aq týbime jetetin boldy, – dep kýiindi «biyl bәlen million tonna astyq alamyz» dep esep berip, bólingen aqshany asap qoyyp, ózi ózgelerding týbine jetip jýrgen auylsharuashylyq ministri.

Yrysy men berekesin ertip qonyr kýz de keldi. Tyshqan ekesh tyshqan inine dәn tasydy. An-qús jatpay-túrmay qystyng qamyna kiristi. Al shegirtkeden artylghan astyq alghashqy qardyng astynda qaldy.

– Bәrine aua rayy kinәli. Áytpese biz saqaday say edik, – dedi basshylyq.

Osy jyly qys qylyshyn sýiretpey-aq keldi. May tonghysyz qys. Esesine qar tym qalyng týsti. Auyl-aymaqty qoyshy, olar úmytylghaly qashan?.. Alyp qalalarda qozghalys toqtady.

– Eshqanday qar jazgha deyin jatyp alghan emes, eriydi, – dedi qala basshysy úiqyly-oyau.

P.S: Bi-i-i-ir jaqta bir el bar. Qyzyq el ózi. Ol elding qarjygha jauapty adamynyng ózi elde devalivasiya bolghanyn ózgelerden estiydi.

– Kelesi jyly osynyng bәrinen bir qorytyndy shygharyndar! – dedi ýkimet basshysy osymen mynynshy ret. Estafeta bәribir jalghasyp jatyr...

Qanaghat Ábilqayyr

Derekkózi: rgmedia.kz