...Tabanym Almaty topyraghyna tiyisimen birden Gerolid Karlovichting pәterine telefon shaldym. Telefon tútqasyn әiel adam kóterdi. Men ózimning Soltýstik Qazaqstan oblysynan kelgenimdi aityp, mýmkin bolsa, Gerolid Karlovichti telefongha shaqyruyn súradym.

 Sәlden song «IYә, tyndap túrmyn» degen Gerolid Karlovichting qarlyghynqy dauysy estildi. «Sәlemetsiz be?». «Amanbyz, búl kim boldy eken?». «Sizding jerlesinizbin. Oblys әkimining tapsyrmasymen kelip edim». «Ol kisi jaqynda meni qúttyqtap edi ghoy». «Jyly lebizding artyqtyghy bolmaydy ghoy». «IYә, iyә, dúrys aitasyn. Biraq, bizding ýy tolghan qonaq, múndayda ózing bilesing ghoy, biri kirip, biri shyghyp jatyr degendey, onyng ýstine Bishkekten baldyzdarym kelip edi, sizge qolayly bola qoyar ma eken? Búl mәseleni qalay sheshsek eken?..». «Gerolid Karlovich, men kóp uaqytynyzdy almaymyn, kirip qana shyghamyn. Aytpaqshy, mýmkindik bolyp jatsa, sizge qoysam degen bir-eki saualym da bar edi». «Saual deysing be, men songhy kezde súhbat berip jýrgen joqpyn». «Jerlesterinizding kónilin qaytarmaytyn shygharsyz?!». «Jaraydy, onyng bir jóni bolar, aldymen tabaldyryqtan attap alsayshy, kóp sózding toqeteri – saghat ýshte bizding ýige kele qal, bizding qayda túratynymyzdy bilesing be?». «Bilemin».

Beligerding jazghandaryn oqymau mýmkin emes. Men de kózime týskenderin qalt jibermeymin. Sodan da, onymen búghan deyin bir-aq ret kezdessem de, minez-qúlqyna, ómir daghdylaryna qanyq bolmasam da, biraz jaydan habarym bar, әsirese, onyng uaqytty qatty qadirleytinin bilemin. Demek, aitylghan uaqyttan keshiguge bolmaydy. Sóitip, saghat tili ýshke bes miynót qalghanda Beligerler pәterining aldynda túrdym. Esikti Gerolid Karlovichting ózi ashty. Amandyq-saulyq súrasqannan keyin «Joghary shyq, kabiynetke barayyq» dep iltipat bildirdi. Kabiyneti shaghyn ghana bólme eken: kireberiske jazu ýstelin qoyypty, ong jaqta shkaf túr, oghan qarsy qoyylghan divangha jayghastyq. «Mine, mening kóp uaqytym osynda ótedi, búrynghyday emes, ýstel basynda kóp otyra almaymyn, keyde jatyp jazamyn, – dedi de, qolyna qalamyn alyp, aldynda ashyq jatqan dәpterge shúqshidy. – Aldymen meni 219-shy bolyp 80 jasqa toluymmen qúttyqtaghan adamnyng aty-jónin myna aragha jazyp qoyayyn, Sýleymenov Jarasbay, Soltýstik Qazaqstan oblystyq gazetining bas redaktory. Al endi sóiley ber, el aman, júrt tiysh pa?». «Bәri jaqsy, ózinizdi tanityndar sәlem aityp jatyr. Oblys әkimining qúttyqtauy men syilyghyn әkeldim». «Erik Hamzaúlyn bilemin ghoy, kezinde ekeumiz birge deputat bolghamyz, elge oralghany jaqsy bolghan eken». «Soltýstikqazaqstandyqtar da quanyp jatyr. Mynau sizge joldaghan syilyghy – kompiuterding songhy ýlgisi». «Mening qaruym qalam ghoy, kompiuter degenning ne ekenin bilmey ótip baramyn, bәrin qolmen jazamyn… Mynau taghy ne nәrse?». «Búl Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Qúrmetti azamatynyng kuәligi, oblys әkimining úsynysyn qoldaghan oblystyq mәslihattyng deputattary osynday sheshim qabyldady. Qútty bolsyn!». «Rahmet! Búl mine, men ýshin óte ýlken syilyq. Qúdaygha shýkir, mende biraz nagradalar bar, kezinde olargha da quanghan shygharmyn. Al myna qúrmetke keremettey tolqyp otyrmyn. Oblys basshylaryna da, deputattargha da, barlyq jerlesterime de mening zor alghysymdy jetkiziniz». Onyng quanyshynda jasandylyq joq edi. «Raya, Raya» – dep as ýide jýrgen joldasyn shaqyrdy. – Mine, kórding be, maghan jerlesterim Qúrmetti azamat degen ataq beripti. Áyeli jaraysyng degendey sәl jymiyp, qútty bolsyn dedi de, óz júmysymen ainalysyp ketti.

Alghash tabaldyryqtan attaghanda ýy iyesining jýzi synyq siyaqty edi. Elding habaryn estigennen keyin kónili sәl de bolsa kóterilip, janaryna úshqyn úyalaghanday kórindi maghan. Osy sәtti paydalanyp qalayyn degen oimen Gerolid Karlovichti әngimege tarttym.

– Gerolid Karlovich, men Qyzyl­jar­dan poyyzben keldim, jol boyy, shirkin-ay, orayy kelip, ózinizge bir-eki súraq qoysam degen ýmitimdi ayalaumen boldym.

– Men qazir jurnalisterge súhbat berudi siyrettim dep aitym ghoy, onyng birneshe sebebi bar, birinshiden, osyghan deyin biraz mәselelerge qatysty oilarymdy bildirdim, men kózqarasymdy kýnde ózgertetin adam emespin. Ekinshiden, mende densaulyq degen joq, qazir sau otyrmyn dey almaymyn. Alayda, sening jóning bólek, alystan, mening ósip-óngen jerimnen kelip otyrsyn. Ózing qay audannan bolasyn?

– Men de Shal aqyn audanynyng tumasymyn, Baluan degen auyldy estuiniz bar ma?

– Estigende qanday, jas kezimde birneshe ret bolghamyn. Onda Aqbastyng Núrghaliy degen kisi túrdy, sol aqsaqaldyng Erjan, Eslәm, Shәmshiya degen balalarymen kóp aralastym. Tipti, jaqyn bolyp shyqtyq qoy. Onda qúlaghym sende, súraghyndy qoya ber.

– Songhy jyldary auylgha at-izin salmay kettiniz ghoy.

– Ras, mening auyl jaqqa barmaghanyma edәuir uaqyt bolyp qaldy. Keybireuler oilaytyn da shyghar, búl Beliger auyldy úmytty dep. Úmytqan joqpyn. Bәri kýni keshegidey kóz aldymda. Saghynamyn. Biraq jete almay jatyrmyn. Óitkeni, songhy kezde jýregim auyrady, densaulyghym nasharlap ketti. Men ózim bes infarkt, bir insulit alghan adammyn. Osy kýnge deyin tiri jýrgenime ózim de tanghalamyn. Dәrigerlerding aitularyna qaraghanda, jýregimning 20 payyzy ghana isteydi eken. Qazir ýiden kóp shygha qoymaymyn. Auylgha baruymdy siyretip aluymnyng basty sebebi osy ghoy deymin. Onyng ýstine mening biluimshe bayaghy auyl joq, bәri ózgergen. Auyldyng ajary da, túrghyndary da mýlde basqa. Bayaghy qazaqtar joq. Men bolghanda ol jerding qazaqtary býgingiden ózgeshe bolatyn. Kenpeyil, jomart, bilimi azdau bolsa da keremet edi ghoy. Qazirgilerding bilimi bar, kompiuterdi iygergen bәrin biledi. Biraq bayaghy qazaqtay emes. Yaghni, qazaqtyng jana týri payda bolghanday. Maghan sonau bala kezimdegi qazaqtar jaqyn, ystyq. Qazirgi qazaqtardy, onyng ishinde jastardy týsinbeytin halge jettim. Mýmkin basqa zamannyng adamy bolghan song da solay oilaytyn shygharmyn. Bilmeymin, әiteuir qazirgi auyl meni bauramaydy.

Men Soltýstik Qazaqstan oblysyna 1941 jyly keldim. Sodan beri 73 jyl artta qaldy ghoy. Osy uaqyt ishinde qazaq­tar kóp jaqsy qasiyetterinen aiyrylyp qaldy. Osylay degenime renjimes, ishke syimaghan song aityp otyrmyn.

Seksen degen әjeptәuir jas. Ybyraev auylynyng manyndaghy Janajol, Jana­talap, Kókterek, Alqaaghash, Qaratal, Janasu, Qarasu, Órnek, Mektep, Baluan, Sosial degen auyldardyng bәri maghan tanys. Olar maghan erekshe ystyq. Týsim­de solardy kóremin, oilaghanda solar­dy oilaymyn. Qazir qarap otyrsam, auyldardyng bәri ózgergen. Estuimshe, ósken auylymda әli kýnge dúrys qúdyq ta joq eken. Demek, halyq auyz sugha jarymay otyr. Osyghan ishim uday ashidy. Mening Sәlim Qúrmanghojin degen dosym bar. Osynda túrady. Sol osydan bir-eki jyl búryn auylyna baryp edi, airan taba almapty. Masqara ghoy! Mal ústamaghan song auylda túryp ne keregi bar?! Bayaghy apalarymyz kýmpildetip pisip jatatyn qymyz, may-qaymaq qayda? Ár ýiding shoshalasynda jayylyp túratyn qúrt qayda? Men múny óz tamaghymdy oilaghandyqtan aityp otyrghan joqpyn, auyldaghy aghayynnyng jaghdayy jaqsarsa eken degen tilek qoy meniki.

Bayqaymyn, songhy kezde auyldardyng jaghdayy, әsirese, teriskeyde tómendep ketti. Men jas kezimde Jambyl obly­synyng Bayqadam degen jerinde júmys istegem. Sol siyaqty, Ontýstik Qazaqstan, Taldyqorghan, Almaty oblystaryn da talay ret aralagham. Olardan habarym bar. Olardyng túrmysy bizding jaqtyng tirligimen salystyrghanda bir saty joghary siyaqty kórinedi maghan. Bizder kenje qalyp qoydyq. Sol jaghy meni úyaltady, qynjyltady. Osylay jalghasa berse, qazaqtardyng keleshegi ne bolady dep oigha qalatyn kezderim de bar. Mýmkin, men qatelesetin de shygharmyn. Sebebi, auylgha barmaghaly kóp jyl boldy. Ósken auyldyng ortasynda jýrgen joqpyn ghoy. Ol jaqta jýrsem, mýmkin oilarym ózgerer me edi?!

– Kóptegen auyldardyng jýdep qalghany ras. Biraq jaghday barlyq jerde birdey emes, naryqqa beyimdelip, kýnkóristi týzep alghandar da bar. Mysaly, songhy jyldary Ybyraev auylynyng dәl irgesindegi Mektepten bir ýy kóshken joq. Qora-qora mal ústap, basy artyq ónimderin satyp kýn kórip otyr. Qaratal da solay. Soghan qaraghanda birte-birte auyl da kóteriletin siyaqty.

– Auzyna may. Kóterilsin. Auyl qazaq­tyng altyn besigi ghoy. Býgingi auyldyng jaghdayyn әrkim әrtýrli týsindirip jatyr ghoy. Kim ne dese de men ýshin auyldyng qazirgi jaghdayy qiyn. Men ózimning azamat retinde qalyptasuyma ýsh jaghday – ata-anam, auylym jәne kitap әser etkenin údayy aityp jýremin.

– Kitap demekshi, qazirgi jastar kompiutermen tym әuestenip, әdeby shygharmalardy qoldaryna almaytyn boldy. Osyghan ne aitasyz?

– Ne aitamyn. Dúrys emes múnyng bәri. Kompiuter kitapty almastyra almaydy.

– Sizding kýndelik jazugha kóp kónil bóletininizdi bilemiz. Kólemi birazgha baryp qalghan shyghar?

– Mening әkem Karl Fridrihovich te kýndelik jazghan. Al men kýndelikti ekinshi synypta oqyp jýrgende me, әlde ýshinshi synypta ma, jaza bastadym. Sodan beri búl әdetimnen tayghan emespin. Dúrys aitasyn, kólemi biraz bar-qazirding ózinde 50 baspa tabaqtan asyp ketti bilem. Áriyne, kýndelikterimdegilerding bәri altyn emes. Arasynda adamnyng kýlkisin keltiretin, eshkimdi, tipti mening ózimdi de qyzyqtyrmaytyn sózder jeterlik. Degenmen, dәpterge týskenderdi oy eleginen ótkizip, kәdimgidey súryptasam, mening ghana emes, ósken ortamnyng kórinisteri qylang beretinine, tútas bir dәuirding kóz aldyma keletinine kýmәnim joq. Densaulyq bolsa, búl ispen de ainalyspaq oiym bar. Bolashaq enbegimning atyn da oilap qoydym. «Ótken kýnder elesi» dep atasam deymin. Keyde osynyng bәri kimge kerek dep oilaytyn kezderim de bolady. Alayda, úly Abaydyng On besinshi qara sózindegi: «Egerde esti kisilerding qatarynda bolghyng kelse, kýninde bir mәrtebe, bolmasa júmasynda bir, eng bolmasa aiynda bir, ózinnen ózing esep al! Sol aldynghy esep alghannan bergi ómirdi qalay ótkizding eken, ne bilimge, ne ahiyretke, ne dýniyege jaramdy, kýninde ózing ókinbestey qylyqpen ótkizippisin? Joq, bolmasa, ne qylyp ótkizgenindi ózing de  bilmey qalyppysyn?» degen sózderi oralady da, taghy da jalghastyryp әketemin.

– Sizdi qazirgi qazaq әdebiyetindegi jaghday qyzyqtyratyn bolar?

– Qyzyqtyrghanda qanday. Biraq osy taqyrypqa terendep barmay-aq qoyayyq­shy. Jaqsy jaqtaryn atay oty­ryp, kemshiligine de kóz júma almay­myn. Al qazaq «tura sóilegen tuysy­na da jaqpaydy» deydi, bireulerdi ren­jitip alarmyz. Kezinde dosym, mar­qúm Dýkenbay Dosjannyng bir shyghar­masyndaghy sәtsizdikti tilge tiyek etkenim bar. Ony Dýkeng kóniline aldy ma, al­mady ma, bilmeymin. Biraq sonym beker boldy-au dep әli kýnge ókinemin. Men Dý­kenbaydyng biraz shygharmalaryn orys tiline audarsam, ol da mening birsypyra dýniyelerimdi qazaq tilinde sóiletken qarymdy qalamger edi. Men ony jaqsy kórushi, qatty syilaushy edim. Dýkenning de, júbayy Sәulening de bizge degen kónili erekshe bolatyn. Biraq, bir jaghynan oilaymyn, dosymnyng kemshiligin men aitpasam, kim aitady?!

Al shynymdy aitsam, әdebiyet jayly әngimeden qashqaqtauymnyng basqa da sebepteri tolyp jatyr. Býginde әdebiyet te tómendegen, әdebiyetshilerding ózderine de kónilim tolmaydy. Biylik әdebiyetke nemqúraydy qaraytyn siyaqty. Búl arada jazushylardyng ózderi de kinәli ekenin aitpay ketuge bolmaydy. Olar úsaqtalyp barady, bedeli tómendep ketti. Bayaghyday iri sóileytinder shamalanyp qaldy. Basylymdardyng taralymy az. Kitaptyng baghasy qymbat. Kitapty oqityndar sanynyng azayyp ketuining bir sebebin osydan da izdegen jón shyghar. Men songhy kezde әdebiyet turaly sóileudi qoydym.

– Sizdi jaqsy biletinder kýni-týni júmystan bas almaydy deydi.

– Kýni-týni degenderi әsirelep aitqandary shyghar, bir kýnimdi bosqa ótkizbeuge tyrysatynym ras. Sonyng nәtiyjesi bolar, býgingi kýnge deyin 74 kitap shyghardym. Songhy kitap Gonkong qalasynda «Tandamaly» degen atpen shyqqaly jatyr, әdemi bezendirilgen, kólemi 500 bet. Sol kitapqa mening biraz shygharmalarym endi. Kitaptyng qúrastyrushysy jәne alghysózin jazghan Ermek Túrsynov deytin azamat. Kitap sol kisining arqasynda shyqqaly jatyr. Tayauda kitaptyng tanystyrylymy ótedi. Men songhy 14 jyl ishinde «Pletenie chepuhiy» deytin aidarmen oilarymdy jazyp jýrdim. Adamnyng basyna ne bir oy kelmeydi. Sonyng bәrin týrtip jazghanym gazet betinde shyghyp túrdy. Onyng kólemi 4 tom boldy. Ol tórt tom da týbinde dalada qalmaydy dep oilaymyn.

Jastargha arnalghan bir kitabym da әli jaryq kórgen joq. Býginde 74 kitabym shyqsa әli de beseu-altauy qoljazba kýiinde jatyr. «Parasat» degen jurnalda mening kýndeligim shyghady. «Diaset» degen basylym da materialdarymdy ýzbey jariyalap keledi.

– Óziniz densaulyghynyzdyng syr bere bastaghanyn aityp otyrsyz. Soghan qaramay kýnde jazamyn, otyra almasam, jatyp jazamyn deysiz...

– Onyng týsinbeytin týgi joq. Men beynettin, auyryp-syrqaudyng ne ekenin bala kýnimde-aq sezingem. Auyldyng ýlkenderi meni «jelayaq» deytin. Bilmeymin, kóz tiydi me, әiteuir, qúlyn-tayday oinaqtap jýrgen kezimde, atqa minemin dep mertigip qaldym. Odan keyin sozylmaly aurugha shaldyqtym. Jogharyda aittym ghoy, birneshe ret infarkt aldym, insulit aldym dep. Mine, osylay ómir boyy aurumen arpalysyp kelemin. Berilmeuge tyrysamyn. Keyde qatty qaljyrap ketetin kezderim de bolady. Sondayda ózimning sýiikti «sýrleuime» týsip, Shoqan eskertkishine barushy edim. Bir kýni sol arada kezdesip qalghan jasy egde tartqan qazaq әieli, mening jaghdayymnan habardar boluy kerek, qoshtasarda: «Saspa, qazaqtyng aruaghy seni alyp shyghady», dedi. Osy sózder maghan qatty әser etti. Oilanyp qaldym. Sóitip, túiyqtan meni enbek qana alyp shyghady, manday terimdi ayamay tóguim kerek, ólispey berispeymin degen sheshimge keldim. Osydan keyin birneshe roman jazdym, kóptegen kitaptarym jaryq kórdi. Senesiz be, senbeysiz be, enbek meni tyghyryqtan alyp shyqty. Tәube, mine, seksenge de keldim. Osydan keyin qalay men enbekten qol ýzuim kerek. Enbek – mening ómirim! Keybireuler oilaytyn, aitatyn shyghar «Osy Beligerge ne jetpeydi, otyrmay ma ýiinde janyn qinamay» dep. Joq. Men eki qolymdy tizeme salyp, bos otyra almaymyn. Mening aldyma qoyghan maqsattarym bar. Solardyng bәrin oryndauym kerek.

– Qazirgi jastar osyny oilamaytyn siyaqty. Bolmashy qiyndyqqa shy­day almay bәrinen shettep qalady. Bor­ke­mik. Áljuaz. Solargha ne aqyl aitasyz.

– Óz ómirimnen týigenim – adamnyng ómiri tek qana quanyshtardan túrmaydy. Ómir – kýres dep bekerge aitylmaghan. Sýrinesin, qúlaysyn… Osynday syn saghattarda salyng sugha ketpesin, jigersizdik tanytpa, qayghy-múngha berilip, bәrin taghdyrgha jauyp, әreketsiz otyrma. Kýres. Taghdyryng ýshin, bolashaghyng ýshin kýres. Sonda jenis ózinen ózi keledi.

Tabysqa da jetting delik. Oghan basyng ainalmasyn. Tekke masayrama. Quanyshtyng ghúmyry tym qysqa. Qas-qaghym sәt. Kózdi ashyp júmghansha taghy da sәtsizdik ayaqtan shalady. Osynday kezde men barynsha júmysqa jegilemin. Basqa jol, basqa tandau joq. Demek, júmys – men ýshin em, ómir! Osyndayda ataqty avtogonshiktin: qauipti búrylystarda neshe týrli oqighalar bolyp jatady, bireuler saqtyq jasap jyldamdyqty azaytsa, endi bireuler rulge ie bola almay apatqa úshyraydy, al men osynday kezde jyldamdyqty barynsha arttyryp, jeniske úmtylamyn degen sózderi oigha oralady. Men de basyma qiyndyq týsken sayyn shirygha týsemin. Qamshyny basamyn, namysymdy qayraymyn. Osylay basqa týsken qiyndyqtarmen alysyp-júlysyp jýrip tabysqa jaqyndaymyn.

– Gerolid Karlovich, sizdi qazaqtar jaqsy kóredi. Siz de qazaqtardy jaqsy kóresiz dep oilaymyn. Biraq qazaq­tardyng jaqsylyghyn jazyp otyryp, olardyng boyyndaghy kem­shilik­terdi de úmytpaysyz? Tipti, shaghyp-shaghyp alatyn, batyryp jiberetin kezderiniz de bolady.

– Ony ózim de bilemin. Biraq osy kýn­ge deyin maghan renjigen qazaq joq. Ras, keybir tayyz oilaytyn aghayyndar osynyng «qazaqta ne júmysy bar, ózining nemisin jazbay ma?» deytin de shyghar-au. Biraq negizinen qazaqtar maghan ókpeli emes. Óitkeni, mening ittik minezim joq. Aram niyetim joq. Men eshkimning ornyna talaspaymyn. Maghan deyin qazaqqa aitatyn sózding bәrin úly Abay aityp ketken joq pa? Onyng janynda mening aitqanym jay ghana ainalayyn degenmen birdey.

Men Qazaqstangha jeti jasymda keldim dep aittym ghoy. Qazaq auylynda óstim, qazaq balalarymen oinadym, qazaq mektebinde oqydym… Demek, men kimmin? Naghyz qazaqstandyqtyng ózi bolyp shyqpaymyn ba?! Ol da az. Qazaqpyn desem de bolady. Óitkeni, mening býkil ghúmyrym, shygharmashylyghym Qazaq elimen, Qazaq jerimen tyghyz baylanysty. Sodan da shyghar, qazaqqa qatysty mәselelerge nemqúraydy qaray almaymyn, keyde ózimning nemis ekenimdi úmytyp ketetin kezderim bolady. Maghan Resey nemisterining qayghyly taghdyry jaqsy mәlim. Olardy qazaqtarmen salystyrsam, kóp sәikestikter tabamyn. Jogharyda ózim tipti ósken auyldyng qazaqtary turaly aittym ghoy, jalpy, qazaqtardyng basqalar da, ózderi de bayqay bermeytin jaqsy qasiyetteri kóp. Solardyng bәri olardyng boyyna tili, mәdeniyeti, taghy basqa últtyq qúndylyqtary arqyly singen. Qazaqtyng dili myqty dep oilaymyn. Soghan qaraghanda búl últtyng bolashaghy jarqyn bolugha tiyis. Inshalla! Solay bolsyn.

Solay desek te, bayaghy qazaqtar joq, qazaq ózgerip bara jatyr dedim ghoy. Ol ras. Búl neden kórinis berip otyr? Tughan tiline nemketti qaraytyn qazaqtar kóp. Til әli de bolsa últty úiystyrushy tetikke ainala almay otyr. Múny qalay aitpaysyn?! Men údayy jazyp ta, aityp ta kele jatyrmyn, qazaqtar aitalyq, amerikalyq, aghylshyn nemese fransuz, tipti irgedegi orys bolugha úmtylmaulary kerek. Qazaq bolyp qalu jaghyn kóbirek oilau kerek. Eger múny istemesen, tughan tilinnen, tarihynnan, mәdeniyetinnen, dilinnen birjolata aiyrylyp, dýbәra kýige týsesin. El-júrtqa kýlki, mazaq bolasyn. Alla taghala qazaqtargha niyetine qaray Tәuelsizdikti syilady. Júrt qatarly el bolu mýmkindigin berdi. Kóbi osyny týsinbeydi. Múny bir deniz. Ekinshiden, «dos jylatyp aitady» demey me, osynyng bәrin qazaqqa janym ashyghan song aitamyn.

Men qazaqtargha rizamyn. Basyma qayghynyng qara búlty ýiirilgende olar meni óz balasynday bauyryna basyp, azamat bolyp qalyptasuyma jol ashty. Men osyny qalay úmytamyn?! Úmytpaymyn!

– Jana bir sózinizde qazaqtardyng ózderi tughan tilderin tóbelerine kótere almay otyrghanyn aittynyz. Osy tilding tynysy qashan ashylar eken?

– Sóz joq, tynysy ashylady, ashylyp keledi. Ilgerileu bar. Biraq oghan toqmeyilsuge jәne bolmaydy. Taghy bir aitatyn jaghday, memlekettik tildi damytu mәselesin qauly-qararlarmen, zandardyng kýshimen sheshem deu bos әureshilik. Sanada silkinis bolmay eshtene shyqpaydy. Aldymen múny qazaqtardyng ózderi týsinuleri kerek. Qazaqtar ýide de, týzde de óz tilderinde sóilese, seng qozghalar edi. Ókinishke qaray, olay bolmay otyr. Bir ghana mysal, bizdi ýiding qasynda qazaq mektebi bar. Osy aramen balalar ersili-qarsyly ótip jatady. Solardyng bәri oryssha sóileydi. Tyndap túryp qorlanamyn. Keyde shyday almaghan son, әlgilerdi toqtatyp, úrsa bastaymyn. Balalardy mektepten әketuge әke-shesheleri, ata-әjeleri keledi. Olar da balalarymen oryssha shýl­dir­lesip bara jatady. Osyghan ne deysin. Ábden sýiekterine sinip ketken. Kerek qyl­maydy-au, kerek qylmaydy! Múndaylar nemis­terding arasynda da bar. Olardy da, óz tilinen jeringen qazaqtardy da únat­paymyn. Únatpaghany sol – jek kóremin.

Osy qalagha auyldan kelgen qazaqtyng qyzdary da oryssha sóilegendi sәn kóretin siyaqty. Al olar bolashaq analar ghoy. Otbasyn, tildi, últtyq qún­dy­lyq­tardy saq­taytyn analar besik jyryn bil­me­gennen keyin balalardyng kýni ne bol­maq. Múnyng ayaghy jaqsylyqqa aparmay­dy.

– Osy tyghyryqtan shyghu ýshin ne isteuimiz kerek?

– Mende onyng dayyn resebi joq. Úlylardyng múrasyna jýgingen artyq bolmas edi.

– Mysaly?

– Mysaly, Abay bәrin aityp ketti ghoy. Sony bizding jastarymyz bile me? Ýlken kýmәnim bar. Jastardy aitamyz, ghalymdardyng ózderi Abaydy týsinuden qalyp barady. Men abaytanugha qatysty enbekterdi jinap jýremin. Solardy oqyp otyrsam, Abaydy qazaq qoghamynyng sanasyna siniru dalada qalghan, qayta jyldan-jylgha odan alshaqtap baramyz. Basqalargha qatysty da osyny aitugha bolady. Qúr úranday beru dúrys emes. Úlylardyng sózi, úlylardyng oiy – ýlken qazyna, býgingi úrpaq ýshin baghdarsham ispetti. Sony mengerip, paydalanu arqyly da biraz jerge barugha bolady dep oilaymyn.

– Basynda bir-eki súraq dep qolqalap edim, búl qazaqqa shylbyrdyng úshyn bersen, týbine jarmasady dep oilap otyrghan shygharsyz, sizge kóp rahmet. Auyrmanyz.

– Bәri Allanyng qolynda ghoy.

– Siz dinge senesiz be?

– Men ateister otbasynda óstim, ateistik zamanda azamat bolyp qalyp­tastym. Mening biletinim – adam adal, arly bolugha tiyis. Birazdan beri men ózimdi Tәnirining erkin jýzege asyrushy retinde sezine bastadym. Ol maghan ne nәrseni qashan qolgha alu kerektigin kórsetip oty­rady. Men onyng erkine baghynyp, onyng nús­qaularyn búljytpay oryndaugha tyry­samyn. Men ýshin dinge senim degen, mine, osy.

Ángimelesken

Jarasbay SÝLEYMENOV, jurnalist