Júma, 22 Qarasha 2024
Elim-ay 5153 0 pikir 25 Qarasha, 2014 saghat 10:41

BIZ AYTUGhA, QATYSUGhA QAQYLYMYZ

Investisiyalar jәne damu ministri Á.Ó. IYsekeshevke 

QR azamattary, Antigeptil qozghalysynyng belsendilerinen

Hat qabyldau meken jayy: Astana q-sy, Jambyl k-si 38 ýi

 

Qúrmetti Ministr!

XXI  ghasyrda adam densaulyghy men qorshaghan ortany qorghau mәseleleri býkil adamzat ýshin manyzdy sayasy qúqyqtyq qúndylyq bolyp tabylady.

Kóptegen memleketter adamnyng densaulyghy men qorshaghan ortanyng tazalyghyn qamtamasyz etetin qúqyqtardy moyyndap, memleket jýiesin jetildirude.

QR Konstitusiyasyna sәikes, memleket qorshaghan ortany qorghau mindetin atqaryp qana qoymay, sonymen qatar adamnyng densaulyghy men ómirine qauip tóndiretin mәlimetterdi jasyrghan lauazymdy túlghalardyng jauapkershiligin qarastyrady.

QR Ekologiyalyq kodeksinining qabyldanuy, memleketting qorshaghan ortany qorghau men qalpyna keltirudegi әreketterdi jýzege asyruyndaghy manyzdy qadam. Ekologiyalyq kodeks QR qalypty damuyndaghy ekologiyalyq negizderdi belgilep qana qoymay, Qazaqstan azamattarynyng ekologiyalyq qúqyqtaryn da naqtylaghan. Biraq Qazaqstannyng qazirgi jaghdayynda jariyalanghan normalar men olardyng is jýzinde oryndaluy ashyq týrde qaluda.

2013 jyldyng 2 shildesinde Bayqonyr gharysh ailaghynda «Proton» zymyranynyng apatqa úshyrauy,  sol zymyranda qoldanylghan uly «geptiyl» otyny  qorshaghan ortagha keltirilgen zalaldyng manyzdylyghyn kórsetti. 

Qazaqstan Respublikasy «Proton» apaty keltirgen zalaldyng shyghynyn 13  milliard tengege baghalaghan bolatyn, alayda memlekettik lauazymdy túlghalar әli kýnge deyin geptildyng qorshaghan orta men adam densaulyghyna qanshalyqty ziyandy ekendigi turaly súraqtardan qashqalaqtauda. 

Antigeptil belsendileri men qoghamnyng narazylyghyna Últtyq gharysh agenttigining qyzmetkerleri dúrys jauap bere almaghanymen qoymay, sol mekemening basshysy T.Músabaev tipti  Antigeptil belsendilerin qogham aldynda keketip, mazaq etuge deyin bardy.

Antigeptil belsendileri birjarym jyl boyy narazylyqtaryn jalghastyruda. Al  sizding mekemeniz bolsa, Qazaqstannyng basqa da memleketting organdary siyaqty, zandy tilmen aitqanda «әreketsizdikpen» shúghyldanyp keledi. 

Memlekettik organdardyng múnday qoghamdyq bagha aluy Bayqonyr gharysh ailaghynda uly geptil otynynyng әli kýnge deyin toqtausyz qoldanyluyna sebep boluda. 

Memlekettik lauazymdy túlghalar ózderining әreketsizdigin QR men RF arasyndaghy memleketaralyq kelisimderding oryndaluy qajettigimen ghana baylanystyryp otyr.  Búny memlekettik organdardyng uly geptil otynynyng qorshaghan ortany ulaudy toqtatugha degen sharasyzdyghy nemese iykemsizdigi dep týsinuge bolady.

Geptil otynyn qoldanu mәselesi Qazaqstan qoghamynyng nazarynan tys qalmauy qajet, ol әr azamatqa tikeley qatysty mәsele.

Al reseylik әriptestermen jasyryn jýrgizilgen «kelisimder»   jemqorlyq pen Qazaqstannyng últtyq mýddelerin satumen teng bolyp túr.

QR Ekologiyalyq kodeksining 13 babyna sәikes, Qazaqstan azamattary qorshaghan ortagha baylanysty memlekettik organdar qabyldaytyn sheshimderge qatysugha haqyly, jәne de qorshaghan ortany qorghau mәselelerine qatysty qabyldanatyn normativti aktilerdi talqylap, óz pikirlerin aitugha haqyly.

Orhus Konvensiyasynyn  7 babyna sәikes, qoghamnyng әr mýshesi talqylanatyn sheshimder boyynsha óz pikirin jazbasha eskertuler nemese úsynys týrinde bildire alady.

Odan basqa, 6 baptyng 2 jәne 4 tarmaqtaryna sәikes, halyq kez kelgen sheshimderding qabyldanuynan habardar boluy tiyis jәne de sol sheshimderding qabyldanuyna eng basty satysynan bastap qatysuyna haqyly.

Antigeptil qozghalysynyng belsendileri Qazaqstannyng memlekettik organdaryna birneshe ret Bayqonyr GhA boyynsha istep jatqan barlyq júmysshy tobyna  qatysu yntasyn bildirgen bolatyn. Ondaghy maqsat, Antigeptil belsendileri geptildi qoldanudaghy qoghamdyq pikirdi bildirip qana qoymay, sonymen qatar Bayqonyr GhA memleketke jýktelgen  qorshaghan ortany qorghau sharalarynyng qanshalyqty jýzege asyryluy turaly qoghamgha  aqparat beru. 

Sheneunikterding qogham belsendilerin Bayqonyr GhA boyynsha ótken mekemearalyq júmys toptarynyng otyrystaryna jolatpauynyng sebebteri Antigeptil qozghalysynyng úrandary men qatang talap qongynda ghana emes, ol Qazaqstannyng qorshaghan ortany qorghau organdarynyng geptilge baylanysty әreketsizdigi. 

Qazaqstan azamattary, Antigeptil belsendileri, memlekettik organdar qogham mýshelerin Bayqonyr GhA boyynsha júmysqa qatystyrmaghanymen qoymay, geptil otynynyng ziyandylyghy turaly aqparatqa qol jetkizudi shekteudi jalghastyryp jatqanyn mәlimdeydi.

Azamattyq qogham ókilderi, Antigeptil qozghalysy belsendilerining pikiri boyynsha, Ekologiyalyq Kodekstke, Konvensiyada  (Orhus) qorshaghan ortagha qatysty aqparatqa qol jetimdilik, qogham ókilderining sheshimderdi qabyldaugha aralasuy men әdilsotqa qol jetkizu qúqyqtaryn jýzege asyru ýshin, kelesi mehanizmderding qabyldanuyn qajet dep sanaydy:

Zymyranda paydalanylatyn geptil otyny jayly jәne de sol geptildyn  qorshaghan orta men adam densaulyghyna keltiretin ziyandylyghy turaly barlyq aqparatty qalyng búqaragha ashyp beru;

Getil otynynan qorshaghan ortany tazartu jәne qorghau baghdarlamary men josparyn dayyndaudy jýzege asyru maqsatyndy qúzyrly organdar men qogham ókilderining qatysuymen arnayy júmys tobyn qúru.

Qazaqstan Respublikasynyng azamattary, Antigeptil qozghalysynyng belsendileri:

 

Blyalov Bolatbek

Úlan Shamshet

Maksutov Almas

Seitov Askar

Arman Zakariyn

Sanat Urnaliyev

Rafkat Kamanov

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5267