Qazaq telejurnalistikasynda elge etene tanymal ózindik aty men zaty bar kәsipqoy mamandardyng biregeyi – Jayna Slambek. 90-jyldarghy naghyz «Habardyn» «shiynelinen shyqqan», keyinnen bir ózi bir arna bolghan Jayna-jurnalisting ekrandaghy ekpini de, erkeligi de erekshe әlem. Onyng telejәshikti tolghatatyn, týisigi bardy tolghantatyn, kórermenin terbetetin de, tenseltetin de baghdarlamasy әdette oily júrtqa arnalatyn.

Birer jyl kógildir ekrannan kórinbey ketip, songhy uaqytta «men aitamyn» dep, «Astana» arnasynan tepsine shyqqan talantty telejurnalispen «Beysenbidegi betpe-bet» aidary ayasynda qysqa-núsqa tildesuding sәti týsken edi. Ózgeler turaly ózegi jaryla sóileytin qyz ózi jәne óz kәsibi jóninde ne aitty eken – tómenge nazar salynyz.

–Jayna hanym, birer jyl telearnadan qol ýzip ketip, ózinizding sýiikti kәsipke qayta oralghan sәtte jurnalistika sizdi jatyrqap qalmap pa?

– Jurnalistikanyng «Jayna bala baghyp otyr ghoy, bala tәrbiyesimen ainalysyp jatyr ghoy» dep, «jýrisin» ayandatpaytynyn bilsem de, balam әngimening «parqyn» týsingenshe qasynda otyrdym. Sebebi «ol kim, búl ne?» degen saualdardy qoyghyzbay týsindiru, asyqpay týsindiru (júmystan sharshap kelip, bir-eki auyz sózben emes) manyzdy dep oilaymyn... Al demalystan shyqqan son, júmysqa asa bir qúlshynyspen kiristim. Saghynghasyn. Óitkeni jurnalistika – meniki. Men mamandyghymdy qadirleymin jәne ony ózimning kónilim tolatynday etip isteuge barymdy salamyn. Sondyqtan jurnalistikanyng – meni, mening – jurnalistikany «jatyrqap» qaluym mýmkin emes.

– Kezinde «Habar» arnasy dýrkirep túrgan kezde sizben birge elge tanylghan әriptes qúrbylarynyzdyng birazy tele-bastyq bolyp ketti (Lәzzat Tanysbay, Biybigýl Jeksenbay), endi bireulerin ekrannan kóre almay jýrmiz (Dana Núrjigit). Olardyng ekrandaghy ornyn әrtister men shoumender basyp jatyr. Sizge osy jaghday qanshalyqty olqy kórinedi?

– Men uaqytymdy qadirleymin jәne midy «qoqyr-soqyrmen» toltyrmaugha tyrysamyn... Áriyne, shou-baghdarlamalardyng kórermeni bar. «Talghamgha talas joq» degenmen, meni titirkendiretini – týk te kýlkili emes, maghynadan da, mәdeniyetten de júrday baghdarlamalardy tesile kórip otyratyn adamdardyng kóptigi. Telearnalardan kórsetilse, otyra qarap, tamashalaytyndardyng yrza bolyp kýlip otyratyny. Búl jalpyhalyqtyq dengey emes shyghar, biraq jaqsy tendensiya emes. Al әriptesterge keler bolsaq, әrkimning ózindik tandaghan joly bolady...

– Búryndary jurnalistika kez kelgenge qol jetpes arman bolsa, qazir ekining biri jurnalist bolyp jýr. Aqyly oqumen diplom alu – bazardan bәlish satyp alumen para-par boldy. Búl jaghday osy kәsipting tym arzandap ketkenin bildirmey me?

– Myqty jurnalist bolu ýshin, jurnalist boludy armandau jәne jurnalistika fakulitetin bitiru jetkiliksiz. Myqty jurnalist – qorshaghan ortasynan bastap, qoghamdaghy, memlekettegi, әlemdegi tendensiyalardyng qalay damyp jatqanyn, nege «solay» damyp jatqanyn biluge úmtylatyn, zerttep, zerdeleytin adam. Ol ýnemi oqityn, izdep jýrip oqityn, taldau qabiletin damytatyn adam. Áriyne, bazalyq elementteri de myqty boluy kerek: ata-anasynyng qanday adamdar ekeni, alghan tәrbiyesi, mektepte jәne uniyversiytette berilgen bilim konsepsiyalaryn qalay qabyldaghany, ómirdegi pozisiyalary men prinsipterining qanday ekeni – múnyng barlyghy jurnalisting myqty nemese orta, tipti nashar boluyna yqpal etetin manyzdy faktorlar. Al qarapayym qaghidalardan maqúrym jurnalisterding kóbeyip bara jatqany ras. Pop-kulituranyng eng tómengi satysy bar ghoy: sol siyaqty pop-jurnalistika payda boldy.

– Belgili telejurnalist retinde aitynyzshy: býgingi telejәshikke kelip jatqan shiyki jurnalisterding kesirinen qazaqtyng tiline núqsan kelip jatqan joq pa? Mәselen, teledidardy milliondar kóretin jәne tyndaytyn qúdiret iyesi desek, onyng tildik ortagha keri әseri boluy zandylyq emes pe?

– Núqsan kelip jatqany anyq. Bir mysal: songhy uaqytta «kóretin bolasyzdar», «estiytin bolasyzdar», «tyndaytyn bolasyzdar», tipti «kýtetin bolamyz» degen qaptaghan «bolady» shyqty. Ashu tughyzatyn múnday mysal kóp. Telearnalarda jurnalisterding materialdaryn, jýrgizushilerding mәtinderin qarap, redaksiyalap beretin myqty redaktor otyrsa, dúrys bolar edi.

Professor Temirbek Qojakeevting sózimen aitqanda, «bolmaghan Belinskiyler men tolmaghan Tolstoylardy» azaytu ýshin, sol «belinskiy, tolstoylardyn» «tamasha teksterin» taldap, oqyrmany kóp basylymdar (portaldar) maqalalar jariyalauy kerek shyghar.

– Býginde telehabar jýrgizip jýrgen halyqqa tanymal bir әnshimiz: «Jurnalisterding týri әdemi bolmasa, ayaghy qisyq bolsa, oghan biz kinәli emespiz» degen eken. Sonda telejýrgizushilikte adamnyng týri manyzdy bolghany ma? Osyghan siz qanday uәj aitasyz?

– Adamdardyng tanymy, mәdeniyeti, bilimi, dengeyi jәne talghamy әrtýrli. Adam óz dengeyine say, ózining ishki súranysyn qanaghattandyratyn baghdarlama kóredi. Mysaly, týnde shyghatyn «Pozner» habaryn kim kóredi? Tanerteng júmys ekenin oilasa da, úiqysyn qiyatyn intellektisi joghary adam kóredi. Ol Poznerding jaltyraghan taqyrbasyna qaray ma? Joq. Sondyqtan «týr-súr» degen әngime men ýshin talqylaytyn mәsele emes.

– «Kók jәshikti» jekeshelendirip alghan әnshiler men shoumenderge kózqarasynyz kanday?

– Men әnshiler men shoumender jýrgizetin baghdarlamalardy qaramaymyn. Sebebin jogharyda týsindirdim.

– Sizding býgingi beyiminiz – saraptamalyq baghdarlamalar. Sol arqyly kópshilik kórermenge tanyssyz. Degenmen, tok-shou, shou-duman baghdarlamalar jýrgizetinderding tanymaldyghy saliqaly, salmaqty habarlar jasaytyn jurnalisterden artyp bara jatqanyn qalay týsindiresiz? Búl jenil dýniyege beyim júrtshylyqtyng qalauyn óteu me, joq әlde qazaqstandyq telejurnalistika «jenil jýristi» tendensiyagha den qoyghan ba?

– «Qazaqstandyq jurnalistika «jenil jýristi» tendensiyagha den qoyghan ba?» – deysiz, al dәl sonyng aldynda óziniz jauap berip túrsyz – «jenil dýniyege beyim júrtshylyqtyng qalauyn óteu» dep. Ókinishke qaray, súranystyng tok-shou, oiyn-dumangha artqany ras. Eger terenirek ýnilsek, kýiki tirshilikten sharshap jýrgen adamdardy týsinesing – qarqyldap-synghyrlap kýlip alghysy keledi. «Batpaq» tirlikti úmytqysy keledi. Biraq batpaq tirlikting balshyghy «baqa» baghdarlamalardy kórgennen juylmaydy... Ekinshi jaghynan, saraptamalyq baghdarlama qalyng kópshilik kóretin dýnie emes. Jana ghana Poznerdi mysalgha keltirdim...

– Saraptamalyq baghdarlamagha den qoyamyn dep, ózinizdi qajytyp almadynyz ba?

– Midyng әrbir jýikesine salmaq týsetini ras. Biraq bir baghdarlamany ayaqtaghasyn kelesi baghdarlamany jasaugha qaytadan qúlshynyp túramyn...

– Ózge әriptesteriniz sekildi jurnalist dayarlaytyn jeke studiya ashu oiynyzda joq pa?

– Bilgenimdi ýiretkim keledi. Onda da ózim synaqtan ótkizgen talapkerlerge ghana. Óitkeni tayauda kәsiptik taqyrypta seminar ótkizuge bir studiya shaqyrghan. Barsam, kóz toqtatyp, «әngime» aitatyn adam tappadym. Týrlerin aitpaymyn – kileng kórikti. Alayda kәsibiylik qughysy keletin talapkerge arnap, dayyndap barghan konspektimdi «armany diktor bolghysy keletin» qyz-kelinshekterge oqyghym kelmedi. Ondaylargha dәris qonbaydy... «Ol kim, búl ne?» degen «bala» saualdargha jauap berip, oiyn jetkize almaytyn, eki sózding basyn qúrap jaza almaytyn әdemi qyzdardyng búl ómirdegi missiyasy ne eken osy» dep, oigha ózim batqanym bar... Dәl qazir studiya ashu josparymda joq.

– Sizding jurnalistik qadamynyz bastalghan Almatyny saghynbaysyz ba? Astananyng temir men әinekten qalanghan arhiytekturasy auyldyng nesibesin jep jatyr degen pikirge ne aitasyz?

– Almatynyng orny bólek. Albyrt shaq Almatyda ótti. Alghashqyda qatty saghynatynmyn. Biraq sabyrgha týskeli de biraz jyl. Astana mening ómirimning mәni, maghynasy Altay dýniyege kelgen jer...

Aymaqtargha da qomaqty qarjy bólinedi. Budjetti sauatty josparlap, úqsatyp júmsay almaymyz. Biliksizdikke jemqorlyqty qosynyz. Auyz suy joq, mektebi qúlaghaly túrghan, joly oiqy-shoyqy auyldardyng nesibesin Astana emes, biliksiz, jemqor, qayyrymsyz, toghyshar sheneunikter jep jatyr.

– Kelteleu bolsa da, kesekteu oi-pikir bildirgen iltipatynyzgha rahmet, Jayna hanym! Jaynaday jaynaghan jurnalist qyz-kelinshekterimiz kóp bolsyn!

Súhbattasqan –

Jansaya ERTAY,

«D»

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Qarapayym qaghidadan maqúrym POP-JURNALISTER kóbeyip barady»

 «Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 42 (266) ot 20 noyabrya 2014 g.