Talghat TEMENOV,Qazaqstannyng halyq әrtisi, Q.Quanyshbaev atyndaghy memlekettik akademiyalyq Qazaq muzykalyq drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi

Qazaq drama teatrynyng qayda ekenin bilmeytin deputattar, ministrler bar

– Juyrda Aqtaugha Orta Aziya elderining V halyqaralyq festivaline baryp, eki birdey olja alyp qaytypsyzdar. Qútty bolsyn!

– Rahmet! Rasynda, búl halyqaralyq teatrlar festivali joghary dengeyde ótti. Oghan Qyrghyzstannan, Ózbekstannan, Tәjikstannan, Bashqúrtstannan, Reseyden tea­tr  újymdary kelip qatysty. Qazaqstannyng atynan Astananyng Jas­tar teatry, Q.Quanyshbaev atyndaghy akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatry, Manghystaudaghy N.Jantórin atyndaghy akademiyalyq drama teatr, Almatydaghy Óner akademiyasynyng studentteri óner kórsetti. Osy ýlken dodada QR enbek sinirgen qayratkeri Álimbek Orazbekov qoyghan «Jalyn jútqan Janna D`ark» atty dramasymen Qalleky teatry bas jýldege ie boldy. Sonymen qatar, eng ýzdik әiel beynesin somdaghany ýshin Aynúr Bekmaghambetova jýldeli boldy. Búl – osy teatrdyng tarihynda qalatyn ýlken abyroy, zor quanysh.

– Atalghan festivalige 9 shygharmashylyq újymy, úzyn sany 200-den astam әrtis qatysqan eken. Festivaliden keyin ne týidiniz? Teatr óneri qayda bara jatyr eken?

– Býgingi kýni ónerding basqa salalarymen, mysaly, baletpen, arhiytekturamen, beyneleu ónerimen, muzyka salasymen, sonyng ishinde klassikalyq muzyka ónerimen salystyrghanda qazaq drama teatry kenjeleu kele jatyr eken.

– Onyng sebebi nede dep oilaysyz?

– Óitkeni, osy uaqytqa deyin drama óneri tek qana últtyq dýnie dep esepteldi. Ekinshi jaghynan, búl sala ónerding ekinshi sorty dep qaraldy. Qazirge deyin teatrgha ýlken sheneunikter kelmeydi. Astanada túryp qazaq drama teatrynyng qayda ekenin bilmeytin deputattar, ministrler bar. Búl – elimizdegi osy bir óner salasyna nemqúrayly qaraushylyqtyng bir kórsetkishi. Al teatrgha osy kýnge deyin bir ghimarat salyp bermey, ýlken óner újymyn quyqtay jerde ústap otyrghanymyzdy aitudyng ózi úyat. Alayda, juyrda Parlament qabyrghasynda ýlken óner qayratkerleri – Áshirbek Syghaydy, Esmúhan Obaevty, sol sekildi kino maytalmany Rashid Núghmanovty shaqyryp alyp, bizding deputattarymyzdyng olarmen kәsiby maman retinde súhbattasuy  býgingi osy teatrgha degen kózqarastyng ózgere bastaghany shyghar dep oilaymyn. Búl turaly osydan bir jyl búryn Mәjilisting әleumettik mәdeny damu komiytetin basqarghan Darigha Nazarbaevanyng da jiyn ótkizgeni esimizde. Múnyng bәri uaqyt talaby ekeni týsinikti. Nege deseniz, býgingi kýni teatrdyng problemalary jetkilikti.

– Atap aitqanda…

– Eng aldymen, teatrlarda zamanauy dramaturgiyalardyng azdyghy bayqalady. Ekinshiden, teatrlargha jana buyn, jas rejisserlerding barghysy kelmeydi. Ásirese, jas mamandar oblystargha, aimaqtargha barugha qúlyqty emes. Kezinde rejisser mamandyghyn bitirgenderding barlyghy oblystargha jiberiletin. Sonda biraz enbek sinirip, talantyn úshtap, óz kәsiby kelbetin qalyptastyryp bas­taytyn edi. Mysaly, Janat Hadjiyev alghashqy qadamyn Arqalyq teatrynda jasady. Álimbek Orazbekov Taldyqorghan teatrynda, Ersayyn Tәpenov Qaraghandy, sodan keyin Pavlodardaghy Maman Bayserkenov, Qyzylordadaghy Esmúhan Obaev Semey qalasyndaghy teatrda qyzmet etti. Solardyng barlyghy óz kezinde oblystyq teatrlardyng dengeyin kóterdi. Ári ózderi de sonda sheberligin shyndady. Al býgingi kýni  jas rejisserlerding barlyghy Almaty men Astanany manaylaydy. Onyng da ózindik sebepteri bar. Birinshiden, búl eki qalada aqparat qúraldary, telearnalar bar, tanylu onay. Ekinshi jaghynan, oblystarda búrynghyday baspanamen qamtamasyz etip, jas mamandargha qaraylasyp jatqan eshkim joq. Akterlargha, rejisserlargha qamqor bolyp, teatr qyzmetkerlerine jaghday jasau qazir úmytylyp ketti. Oblys әkimdikterinde ózderining teatrlarynda kimder qyzmet etip, qoyylymdarynda qanday akterler oinaytynyn da bilmeytin qyzmetkerler otyr. Sondyqtan, jalpy kózqarasty ózgertu kerek. Óner adamdaryn kózden tasa qylmaugha tyrysuymyz qajet. Biz el bolamyz desek, ónerdi, sonyng bir salasy teatrdy kóteruge tiyispiz. Óitkeni, Chehov aitqanday, «tobyrdan halyq jasaytyn – teatr». Al Ghabeng búl jayynda «qas súludyng kóz jasynday móldir óner» deydi. Sol móldir óner – teatrgha biz qazir alakózben qarap otyrmyz. 

Teatr-besikke ómir baqy bólenedi

– Juyrda әleumettik jelilerde bәzbireuding «gazet óledi» degen sózi ýshin jurnalister qauymy shynymenen shamdanyp, tipti pikir talastyryp, ekige jarylyp jatty. Alayda, velosiypedten keyin neshe týrli kólik, poyyz, tipti úshaq  payda bolsa da, alghashqy kólik qúraldary qoldanystan ketpegeni barshagha mәlim. Tipti, Astanada songhy jyldary velosiypedpen jýretinder qatary kóbeyip kele jatqanyn eshkim joqqa shyghara almaydy…

– Kezinde kino óneri payda bolghanda «teatr endi bolmaydy» dep mingirlegender bolghan. Keyin televiydenie damyp, keng tarala bastaghanda kinony da óledi dep sәuegeysigender tabyldy… Biraq qazaqta sóz bar: «Isanyng joly bir basqa, Músanyng joly bir basqa». Adamnyng qolyndaghy on sausaqtyng әrqaysysynyng ózining orny, óz qyzmeti bolatyny sekildi, ónerding de әr salasynyng óz joly, óz qyzmeti bar.  Tabighat óler, adam da óler, biraq óner ólmeydi. Óitkeni, óner – halyqtyng ruhaniyaty, halyqtyng jany, halyqtyng jady.

– Dulat Isabekovting bir shygharmasyn Angliyanyng teatry sahnalamaq bolghanda «Aktrisa» piesasy úsynylghan eken. Biraq piesadaghy «qazaq teatrynyng bolashaghy joq», «qazaq  teatrynyng eng songhy kórermeni bolsa, soghan spektakli qoyyp beretin eng songhy akter men bolamyn» dep keletin joldary ýshin aghylshyn teatry búl qoyylymdy sahnalaudy dúrys dep tappapty. «Búl spektaklide qazaqtyng últtyq mәselesi qozghalypty, ony bizding kórsetkenimiz jón emes» dese kerek. Súrayyn degenim, osy shynymen qazaqtyng ghana últtyq mәselesi me? Teatrdyng bolashaghy turaly qauip qazaqqa ghana tәn be?

– Teatr – tek qana óner ordasy, óner oshaghy emes.  Búl tek qana qoyylymyn tamashalap, kónildi sergitip, dem alyp ketetin jer emes. Teatr – búl besik. Ásirese, jastardyng ruhaniyat besigi. Kәdimgi besikke sәby bir jasqa deyin ghana bólenetin bolsa, teatr-besikke ómir baqy bólenedi. Teatr adamdy ómir baqy tәrbiyeleydi.  Ómir baqy adamdy komediyamen kýldirip, tragediyamen jylatady. Teatr meshit siyaqty. Adam meshitke barghan kezde ruhany tazaryp shyghatyn bolsa, teatrda da tazarady. Yaghni, búl serpiletin, tazaratyn, janaratyn oryn. Sonymen qatar, ol – sayasat orny. Teatr – iydeo­logiya. Ondaghy qoyylymdar arqyly halyqtyng taghdyry, minez-qúlqy, obrazy, jaghdayy tanylady. Belgili bir halyq turaly, el turaly pikir qalyptasady.  Biraq biz osy jaghyn qazir úmytyp jýrmiz.

– Sayasat demekshi, songhy jyldary qazaq teatrlarynda tarihy dramalar jii qoyylyp jýr. Týrkistandaghy teatr qoyghan «Han Kenening songhy kýnderi», Almatydaghy M.Áuezov teatry sahnalaghan «Qazaqtar», Quanyshbaev teatrynda  sahnala­nyp jýrgen «Kenesary-Kýnimjan», «Abylay hannyng armany», taghy basqa el asygha kýtetin tuyndylardy ataugha bolady. Osy jayly ne deysiz?

– Búl janaghy sózimning jalghasy dep týsininiz. Teatr – tarihty janghyrtatyn, kórermendi, әsirese jastardy últtyq sezimge baulityn, patriotizmge tәrbiyeleytin jer.  Qazir kópshilik kitap oqymaydy. Bayaghyday úzaq-úzaq romandar oqyp, epos jattap jýrgen jastardy kórmeysin. Jurnalistika, әdebiyet, til salasynyng mamandary bolmasa, kópshilikting jalpy kitap oqityn uaqyty da shekteuli. Alayda, «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» men «Lәili- Mәjnýndi», «Qobylandy» men «Alpamys batyrdy», «Er Targhyn» men «Edigeni» oqymay, «Qyryq  ótirikti» bilmey, Qojanasyr men Aldarkóseni, Sýgir Ahmetti bilmey, jastardyng últjandy azamat boluy neghaybyl. Al teatr osy dýniyelerdi az uaqyttyng ishinde kópting sanasyna sinire alady. Teatr sol jetispey túrghan bilim men tanymnyng ornyn toltyrady. Býgingi muzykanyn, sahnany bezendiru tәsilderinin, әrtýrli tehnikalyq әrleu men montajdau qúraldarynyng arqasynda janaghy úmytylyp bara jatqan últtyq qúndylyqtarymyzdy qaytadan halyqpen qauyshtyrady. Sondyqtan, teatrlardyng tarihy taqyryptargha baruy – zandylyq. Álemde óz tarihyn, óz mәdeniyetin, óz әdebiyetin bilmegen últ últ bolyp qalyptasa almaydy. Biz әlemning damyghan otyz memleketining qataryna kiremiz desek, mindetti týrde tarihymyzdy janghyrtyp, ony teatr arqyly da nasihattay týsuimiz qajet. Jalpy, mening oiymsha, bizding ekonomikamyz, bizding baylyghymyz mәdeniyetimiz ben ónerimizben qatar damuy kerek. Alda «EKSPO-2017» kórmesin ótkizemiz dep otyrmyz, sol sharada shet elderden kelgen qonaqtargha ózimizding últtyq qúndylyqtarymyzdy kórsetuimiz kerek.

Qolymda eki tarihy filimning ssenariyi túr

– Siz «Kóshpendiler» filimi týsirilip jatqanda: «Bolashaqta qazaq kinosynyng tarihy «Kóshpendilerge» deyin jәne «Kóshpendilerden» keyin bolyp bólinedi. Men soghan senimdimin» degen ediniz.

– Ol ras. «Kóshpendiler» týsirilgenge deyin kino týsiruding jaghdayy bizde basqasha bolatyn. Týsiru alanyndaghy adamdargha jaghday jasau, olargha dúrys tamaq beru mәselesin eshkim oilamaytyn. Sonda qalanyng syrtyndaghy kino týsiru alanyna baratyn 200-300 adam tanerteng ózining bir qúty airany men nanyn ala jýretin edi. Áytpese keshke deyin ash qalatyn. Al, býgin olay emes. Árbir kino týsiru alanynda týski asy, keshki asy, kýndizgi tiskebasary – bәri qamtamasyz etilip jýr. Odan basqa «Kóshpendilerge» deyin «Qazaqfilimnin» týsiru apparattary basqasha bolsa, býgingi kýni bәri sifrgha kóshken. Órkeniyetti elder sekildi barlyq kino týsiru alanynda jaqsy jaghday  jasalghan. Endi solay bolyp qalady. Demek, mening sol tústaghy aitqanym keldi.

– Demek, siz әlgi sózinizdi materialdyq, әleumettik mәselege qarata aittynyz ba?

– IYә, әleumettik jaghynan osylay bolyp otyr. Ekinshi jaghy akterler qauymyna búryn nemqúrayly qaraytyn. Qazir olay emes. Ártisterge arnayy kólik dayyndap, qoshemettep alyp jýrudi ýirendik. Tipti, «Kóshpendiler» týsirilip jatqanda akterlerding betine kýn týspesin dep, janynda qolshatyr ústap jýrgender boldy. Osy akterge degen qúrmet, akterge degen qoshemet qazir jalghasyp otyr.

– Osy iygilikter ónerding damuyna septigin tiygize aldy ma?

– Áriyne. Qazirgi kýni sol «Kóshpendilerdin» arqasynda ghana «Jaujýrek myng bala» dýniyege keldi. «Birjan sal» týsirilip bitti. Doshan Joljaqsynov endi «Qúnanbaydy» týsirudi qolgha alyp otyr. Búl da bizding tarihymyzgha, keshegi ótken túlghalarymyzgha basqasha kózqaras. Osy uaqytqa deyin, mysaly Qúnanbaygha bay-feodaldyq taptyng ókili retinde ghana qarap keldik. Qazir qazaq qoghamyna ýlken órkeniyet, oqu-bilim, mәdeniyet alyp kelgen túlgha, aghartushy retinde qarap otyrmyz. Búl da sol «Kóshpendilerden» keyingi jetistik.

– Elbasy tarihy filimder týsirudi tapsyryp otyr. Sizding qolynyzgha erik berse, ne ister ediniz?

– Qazir mening qolymda «Tomiriys» jәne «Zarina patshayym» degen eki ssenariy túr. Áriyne, qarajat mәselesi sheshilse, men býgin-aq sol kinony týsirer edim. Jalpy men kez kelgen kezde dayynmyn. Óitkeni, ol ssenariyler óz qalamymnan tughan jәne olardyng dengeyi biyik ekenine ózim senimdimin.

– «Bizde tarihy filim týsirilse, joq jongharmen shabysyp jatamyz» dep synap jýrgeli biraz boldy. Siz ne deysiz?

– Ol kino taqyrybyna baylanysty. Biz ýsh ghasyrgha deyin jonghar imperiyasynyng tabanynda, solardyng ezgisinde boldyq. «Aqtaban shúbyryndy» oqighasy sol tústa ótti. Qazaq handyghy da sonday qiyn kezende qúryldy. Bizding talay batyrlarymyz sol tústa qalyptasty. Talay túlghalar sol kýres ýstinde tanyldy. Al sol túlghalar, batyrlarymyz bolmasa biz Altaydan Atyraugha deyingi osynau keng -baytaq jerdi alyp qala alar ma edik? Al sol erlik, sol jauyngerlik bolmasa biz 10 million ghana halqymyzben osylay memleket bola alar ma edik? Jer betinde 40 million halqy bar, biraq óz memleketi joq, óz tuy, óz әnúrany, óz erki joq, bodan halyqtar az emes qoy. Biz býgin sol erlikti, ata-babalarymyzdyng artyqshylyqtaryn baghalay biluimiz kerek. Sonda ghana ertenge nyq senimmen qaraytyn bolamyz.

– Jana teatrdyng da aghartushy­lyq, iydeologiyalyq qyzmeti baryn aittyq qoy. Al kino arqyly ruhty kóteruge bola ma?

– Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy toylanghaly otyr. Jәnibek pen Kerey qazaqtyng alghashqy handary bolghanyn, «Jeti jarghy» bizding ata zanymyz bolghanyn aiqyndap, әlemge pash etuimiz kerek. Áytpese, osy uaqytqa deyin «qazaq memleketi bolmaghan, qazaq el bolmaghan, handyghy bolmaghan» degen qaueset taratugha tyrysyp jýrgender bar. Eger qazaq búrynnan el bolmasa, biz qaydan payda boldyq? Fizika zany boyynsha: «bar zat joghalmaydy, joqtan payda bolmaydy». Endeshe, biz sonau saq dәuirinen kele jatqan úly úrpaqtyng ókilimiz. Ghúndar men saqtardyng úrpaghymyz. Osy jerdi mekendegen, osy jerde әdebiyeti men mәdeniyeti qalyptasqan elmiz biz. Sony kýlli әlemge jetkizuimiz kerek. Onyng birden-bir joly – kino óneri.

– Qazaq kinosy toqyraudan bas kóterip keledi. Biraq qazirgi izdenis, qalyptasu kezeni qansha uaqytqa deyin sozyluy mýmkin?

– Kino óneri ótken ghasyrdyng 90-shy jlydarynan keyin toqyrap qalghan bolatyn. Qarjynyng jetispeui, júmysshylargha jalaqy berilmeui saldarynan «baytal týgil bas qayghy» bolyp, kino jetimsirep qaldy. Býgin biraq ensemiz kóterildi. Sondyqtan EKSPO kórmesi aldynda tarihy filimderimizdi, serialdarymyzdy kóptep shygharuymyz qajet bolyp otyr. Oghan býgingi tehnikalyq, shygharmashylyq mýmkindigimiz jetedi. Bizge tek әreket qana kerek.

Menen myqty ministr bola alatyndar tabylady, biraq ol ministrler men týsiretin filimderdi týsire almaydy

– Sizding «Qayyrly tan», «Gýlnәz», «Oy jasyn» atty povester jazghanynyz kópshilikke mәlim. Biraq siz ylghy da ózinizdi «jazushymyn dep eseptemeymin» deysiz. Nege?

– Jazushy bolu ýshin basqa mamandyqty qoyyp, jazushylyqpen ainalysu kerek. Ras, men osy rejissuragha kelgenge deyin poeziya, proza jazdym. Qazir de ara-túra qolyma qalam alyp, óleng jazyp túramyn. Biraq kino men prozanyng aiyrmashylyghyn baghalay kelgende, kino – óte auqymdy, qanaty keng óner. Kinony býgin týsirsen, ony erteng býkil әlemge kórsete alasyn. Al proza janry – iynemen qúdyq qazghanday dýniye. Qanday qúrbandyqtargha baryp, kóz mayyndy tauysyp, shygharmandy jazghanmenen ony shygharyp, taratu onay sharua emes. Baspadan jaryq kórui ýshin qarajatyn tabasyn.  Ony basqa tilge audaru odan da ýlken enbekti, uaqytty, shyghyndy talap etedi. Odan da bólek mәsele, býgingi Jazushylar odaghynda jeti jýzden astam jazushy bar. Olar mensiz de qazaq ruhaniyatyna óz ýlesin qosyp, mensiz de qazaq әdebiyetin damytyp jatyr. Al men jazushy bolmasam da qazaq ónerine, qazaq ruhaniyaty men mәdeniyetine ózindik ýlesimdi qosyp jýrmin dep oilaymyn. Jәne solay ekeni haq. Óitkeni, mening býgingi baqqan malym da, ekken eginim de, kәsibim de, nәsibim de – óner. Sonyng ishindegi kino jәne teatr óneri.

– Siz rektor da boldynyz. Diyrektor da boldynyz. Óner ordalaryn basqardynyz. Shygharmashylyq újymdy basqarghan únay ma, әlde taza shygharmashylyqpen ainalysqan únay ma?

– Áriyne, taza shygharmashylyqpen ainalysqangha ne jetsin?! Óitkeni, diyrektorlardy, kórkemdik  jetekshilerdi bylay qoyghannyng ózinde, oblystarda, basqa jerlerde qyzmet etken ýlken-ýlken sheneunikterdi el úmytady. Óitkeni, ol krannan aqqan su siyaqty. Býgin bar, erteng joq. Biraq әkimning ózining basqaru qabiletine, talantyna, halyqqa etken qyzmetine qaray óz abyroyy, óz baghasy beriledi. Áriyne, әkimderde de әkim bar. Aqyndarda da aqyn bar.  Sol sekildi, men de 90-shy jyldary, qiyn-qystau kezenderde Óner akademiyasynda rektor boldym. Sol tústa búryn Qazaqstanda bolmaghan on ýsh mamandyqty ashtym. Býgingi kýngi kinooperatorlar, kinorejisserlar, dybys operatorlary, grimmerler, kino synshy mamandyghy – osynyng bәri búryn Qazaqstanda dayarlanbaghan mamandyqtar. Olardy búryn Mәskeude, sosyn Leningradta ghana dayyndaytyn. Sondyqtan, men sol qiyn kezde býgingi kýnmen shektelmey, ertendi oiladym. Erteng kino órkendeydi, qazaq kinosy da kóshke ilesetin bolady, sol kezde mamandar tapshylyghy tumasyn dep ashqan mamandyqtardyng býginde el jemisin jep jatyr. Qazir Qazaqstanda qanshama telearnalar bar, solardyng bәrinde daryndy jastar qyzmet etip jýr. Sondyqtan, men ózim basshylyqta bolghanda da qazaq eline qyzmet ettim dep bilemin.

Áriyne, shygharmashylyqpen ainalysu, ol – baqyt. Onyng quanyshy da, jauapkershiligi de basqasha. Biraq kýnde bәige bola bermeytini, kýnde shaba bermeytining sekildi, kýnde  kino týsirile bermeydi. Ol – qarjygha tireletin mәsele. Sondyqtan, men kino týsiruding ortasynda újymdardy basqardym. Qay basshylyqta otyrsam da, kýirep qalghan mekemeni týzep, kýizeliske týsken shygharmashylyq újymynyng ensesin kóteruge tyrys­tym. Mysaly, Ghabit Mýsirepov atyndaghy jastar jәne jasóspirimder teatryn toghyz jylday basqardym. Sonda syrtqa shyqpaghan, shet elderge gastrolige baryp kórmegen teatr újymyn Mәskeu qalasyna, Týrkmenstangha, Týrkiyagha, Koreyagha, Qyrghyzstangha apardym.  Sonymen birge, elimizding barlyq jerin aralattym. Búl kerek nәrse bolatyn. Óitkeni, әrtisterding kókjiyegi keneyedi. Ári qazaq ónerin el-júrtqa tanystyru bolatyn.

– Keybir aghalarymyz sheneunik bolghanda jazudy sayabyrsytady. Keyde shygharmashylyq bos kezde ghana ainalysatyn ermegimiz siyaqtanady. Búl әdebiyetke adaldyq sanalmaytyn siyaqty. Al siz ýshin shygharmashylyq birinshi kezekti me?

– Birinshi kezekte.

– Býgin, mysaly, ministrlikting portfelin úsynar bolsa…

– Joq, barmaymyn. Nege deseniz, menen de jaqsy ministr bolatyn, menen de daryndy, menen de ýlken qúlshynyspen qyzmet ete alatyn adam tabylady. Biraq men týsiretin kinolardy ol ministrler týsire almaydy. Áriyne, mening aldymda túrghan birinshi mәsele – ol tek qana shygharmashylyq. Men osy júmystyng ýstinde otyryp, ózimning ssenariylerimdi jazyp otyrmyn. Osy júmys ýstinde otyryp, bolashaq qoyylatyn spektakliderimning qalay bolaryn oilastyryp otyrmyn. Men tek qana shygharmashylyqpen ainalysqanda ghana ómir sýremin. Óitkeni, shygharmashylyq elding ruhaniyatyna, elding kóniline, elding ómirine arnalghan dýniye. Qúdaydyng kez kelgen adamgha talant bermeytini anyq bolsa, kez kelgen qabilet iyesi boyyndaghyny sarqyp, eline júmsaugha mindetti. Olardyng missiyasy da sonday.

– Astananyng teatryna kórkemdik jetekshi bolyp kelgeninizge kóp bolghan joq. Eng ýlken maqsatynyz qanday?

– Maqsatym emes, armanym shyghar: osy jerden qazaq teatryna jana ghimarattyng irgetasy qalansa, sol teatrda alghashqylardyng biri bolyp spektakli qoysam deymin. Odan keyin osy teatrdy Qazaqstandaghy ghana emes, Euraziyalyq kenistiktegi eng aldynghy teatrgha ainaldyrsam deymin.

Týpnúqsqadaghy taqyryp: «BAQQAN MALYM DA, EKKEN EGINIM DE, KÁSIBIM DE, NÁSIBIM DE – ÓNER»

 Ángimelesken: Nәzira BAYYRBEK

«Astana aqshamy» №132 (3189). 20 qarasha. 2014 jyl