Qazaqstan tәuelsizdik alghaly beri tórtkýl dýniyege esigin aiqara ashty. Búryn da, qazir de shiykizat kózi bolyp otyrghan elding tabighy baylyghy alpauyt memleketter ýshin janalyq bolmay shyqty. Olardyng barlau ortalyqtary bizding baylyghymyzdy әldeqashan «barlap» qoysa kerek, tәuelsizdikpen birge elimizge investisiya salynyp, әlemdik iri kompaniyalar qazba baylyqtarymyzdy iygere bastady. Oghan Qazaqstannyng syrtqy sayasatynyng ontayly boluy da әserin tiygizdi. Europa qúrlyghynda qazaq tiline qyzyghushylyqtyng ózindik tarihy bar. Europalyq ghalymdardyng qazaq mәdeniyetimen, muzykasymen, tilimen, salt-dәstýrimen tanysuy óte erteden bastalady. Mysaly, HIH ghasyrdaghy fransuz ghalymy G.Klaport qazaq tili turaly materialdardy 1806 jyldary Zaysan ónirinen jinaghany belgili. Ekspedisiya Ertis ózenining jogharghy salasynan Zaysan kóline deyingi jerlerdi basyp ótken bolatyn. Al 2-ekspedisiyasynda ol Aral, Týrkistan, Shymkent, Búhara, Qoqand, Hiua tónireginde júmys istep, ondaghy qazaqtardyng til erekshelikterin zerttegen. Nәtiyjesinde G. Klaport eng alghashqy bolyp «Fransuz – Qazaq sózdigin» jaryqqa shyghardy. Al ekspedisiya qorytyndysy sol kezde Parijde shyghyp túrghan «Aziya» jurnalynda jariyalanghan.

Qazaqstan tәuelsizdik alghaly beri tórtkýl dýniyege esigin aiqara ashty. Búryn da, qazir de shiykizat kózi bolyp otyrghan elding tabighy baylyghy alpauyt memleketter ýshin janalyq bolmay shyqty. Olardyng barlau ortalyqtary bizding baylyghymyzdy әldeqashan «barlap» qoysa kerek, tәuelsizdikpen birge elimizge investisiya salynyp, әlemdik iri kompaniyalar qazba baylyqtarymyzdy iygere bastady. Oghan Qazaqstannyng syrtqy sayasatynyng ontayly boluy da әserin tiygizdi. Europa qúrlyghynda qazaq tiline qyzyghushylyqtyng ózindik tarihy bar. Europalyq ghalymdardyng qazaq mәdeniyetimen, muzykasymen, tilimen, salt-dәstýrimen tanysuy óte erteden bastalady. Mysaly, HIH ghasyrdaghy fransuz ghalymy G.Klaport qazaq tili turaly materialdardy 1806 jyldary Zaysan ónirinen jinaghany belgili. Ekspedisiya Ertis ózenining jogharghy salasynan Zaysan kóline deyingi jerlerdi basyp ótken bolatyn. Al 2-ekspedisiyasynda ol Aral, Týrkistan, Shymkent, Búhara, Qoqand, Hiua tónireginde júmys istep, ondaghy qazaqtardyng til erekshelikterin zerttegen. Nәtiyjesinde G. Klaport eng alghashqy bolyp «Fransuz – Qazaq sózdigin» jaryqqa shyghardy. Al ekspedisiya qorytyndysy sol kezde Parijde shyghyp túrghan «Aziya» jurnalynda jariyalanghan.
Postkenestik elderding arasyn¬da tek qazaq últy ghana til jeni¬li¬sine úshyrap otyr. Ashyq bәsekede «memlekettik til» ataghy bar qazaq tili búrynnan yqpaly mol orys tiline jol berip aldy. Sebebi búl sú¬raqtardyng sheshilui tek Qazaq¬stan ghana bolatyndyqtan, onyng ekonomiy¬kasynyng órley bastauy¬men birge, Ýkimette til mәselesining tәuelsiz¬dik¬pen tyghyz baylanysta ekenin mo¬yynday bastaghan synay¬ly. Ýkimet tarapynan bayqalghan jy¬lymyqtyng astarynda belgisiz mýddelerding qú¬laghy qyltiyp túrmasa, qoghamnyng betalasy qazaq tili ýstem bolatyn¬day jaghdaygha qaray búrylady dep aitugha tolyq negiz bar.
Osy orayda sayasattanshuy Rasul Júmaly bylay deydi:
– Álemde de qazaq tilining mә¬selesi iri memleketterding mýddesi¬men tyghyz baylanysty ekenin atap ótuimiz kerek. Qazir óz yqpalyn jýrgizuge, ýstemdik etuge úmtylyp otyrghan birneshe sayasy ortalyqtar bar. Olar: Qytay, AQSh, EuroOdaq jәne Resey dep aitamyz. Olardyng qataryna jaqyn bolashaqta Ýn¬distan men Shyghys Aziya elderi qo¬syluy mýmkin. Búl elder men sayasy birlestikter Qazaqstangha, sonyng ishinde onyng memlekettik tiline de qatysty әrtýrli sayasat ústanyp otyrghany aqiqat. Qazaqstanmen tóte baylanys ornatyp, oghan óz yqpalyn jýrgizuge óte mýddeli AQSh memleketi, bizdegi memle¬ket¬tik til – qazaq tilining ýstem bo¬luyn qalaydy. Onyng sebepteri belgili: oghan Qazaqstannyng qogham ómirining barlyq salasynda (til mәselesinde de) óz pozisiyasy bol¬ghany qajet. Qazaqstan ekonomiy¬ka¬lyq, sayasy tәuelsizdikpen birge, til tәuelsizdigine de qol jetkizui tiyis. Sol arqyly ghana qazaqtar ke¬nestik mentaliytetten birte-birte arylyp, Resey yqpalynan alshaq¬tay bastamaq. AQSh-qa da eng keregi osy, – deydi sayasattanushy.
Rasul Júmaly búghan dәlel retinde qazaq tilin shet tilderi qa¬tarynda oqytylatyn uniyversiytet¬terining sany jaghynan AQSh al¬dynghy orynda ekendigin aitady. Olar:
– Indiana shtaty. Bluming¬ton uniyversiyteti.
Kaliforniya shtaty. Los And¬jeles uniyversiyteti.
– Kentukki, Leksington uniy¬ver¬siyteti.
– Ames, Lova uniyversiyteti
– Vashington, Sietl uniyver¬siyteti
– Medison, Viskonsin uniyver¬siyteti.
– Arizona shtatynyng uniyver¬siyteti.
AQSh-ta Qazaqstangha kelu oiy bar azamattar ýshin qay ónirge, qansha uaqytqa baratynyna bay¬la¬nysty til ýiretu, mәdeniyet-salt-dәstýrlermen tanystyru qyzmetin kórsetetin arnayy aqyly mekemeler de bar ekendigi belgili. Osylaysha Amerikada qazaq tilin oqytu negizderi birtindep qalanyp keledi. Jәne beyresmy derek kóz¬deri AQSh-ta Aq ýidegi basshylyq Ortalyq Aziya, sonyng ishinde qa¬zaq, ózbek elderine barudan ýmitti mamandaryn sol elding tilin men¬ger¬gen mamandarynyng ishinen irik¬tep alyp, jiberu turaly sheshim qa¬byldaghan kórinedi. Jәne de ózara baylanys artqan sayyn, onday kafedralardyn, fakulitet¬ter¬ding sany arta beretini jәne oghan Batystyng barynsha mýddeli bo¬la¬ty¬ny anyq. Búl ýrdis bizdegi qa¬zaq tilining jaghdayyna tikeley bay¬lanys¬ty emes, degenmen elimizge kelgen amerikalyq azamat qazaqy til ortasyna tap bolyp jatsa – ol barlyq jaghynan alghanda әdiletti, әri dúrys bolar edi.
Biraq...
Sayasattanushy Ázimbay Ghaliy¬dyng payymdauynsha, Euroodaq elderi osy mәselege qatysty óz pozisiyasyn birjaqty anyqtaghan joq. Búrynghy Ózara ekonomika¬lyq kómek (SEV) elderi dәstýrli qatynas boyynsha, qatynas qúra¬ly retinde orys tilin qoldana be¬redi. Olar Qazaqstanda osynday jaghday әli de saqtala beredi dep sanaydy. Sondyqtan ol elderde qa¬zaq tilin ýirenu mәselesi kýn tәr¬tibine qoyylmaghan dese de bolady. Biraq soghan qaramastan, seng qozghala bastaghanday.
– Batys Europa elderinde, әsi¬rese, AQSh-tyng yqpalyndaghy el¬der¬de qazaq tili mәselesi kóterile bas¬taghanyna on shaqty jyldyng jýzi boldy. Olardyng aldynghy qa¬tarynda Fransiya, Germaniya, An¬gliya túr. Múnyng sebebin «euro¬sentristik» kózqaras әlsirey bas¬taghanymen de týsindiruge bolady. Mәdeny damudyng «shynyna shyq¬tyq» dep sanaytyn «kәri qúrlyq» túrghyndary ózderining týp tamyry Ortalyq Aziyamen, әsirese, qazaq¬tar¬men baylanysy bar ekenin mo¬yynday bastady. Europalyqtar¬dyng Aziya mәdeniyetine degen kóz¬qarasy qayta qúru ýrdisin bastan keship jatyr. Qytay memleketi ýshin qazaq tilin oqytu mәselesi tarihy túrghydan qalyptasqan. Óitkeni ol elde bir millionnan as¬tam qazaqtar túryp jatyr. Son¬dyqtan elding ortalyq uniyversiy¬tet¬terinde qazaq tilinen dәris be¬retin biz tәuelsizdik almay túryp-aq ashyl¬ghan bolatyn. Biraq qazir jaghday ózgeshe. Álem qazir qazaq elining memlekettik tilge qatysty jýrgizip otyrghan sayasatyn kirpik qaqpay qadaghalap otyr. Jan-ja¬ghymyz, tipti Resey de, Ukraina da ana tilderin saqtap qalugha jan¬ta¬lasyp jatyr. Eger tilge qatysty reformany 1990 jyldardaghy qar¬qyn¬men algha jyljyta almasaq, er¬teng kesh bolyp qaluy әbden mým¬kin. Álemdik kenistikting qazaq tili¬ne degen kózqarasy qazaqtyng saya¬sy elitasynyng aryna syn. Ishki elitanyng qazaqtyng tiline, memle¬ket¬tik tilge degen qabaghy ong bolsa, әlemdik kenistiktegi kózqaras qa¬zaq tilining paydasyna qaray týp¬ki¬likti týrde bet búrady, – deydi Ázimbay Ghali.
Al Qytay syrtqy sayasatynda qazaq tilin oqytudy mәsele dep qaramaugha beyimdik tanytyp jýr. Qazaqstanda júmys istep jatqan qytaylyqtardyng orys tilin qol¬da¬natynyn, shamasy kelse, orys tiline basymdyq beretinin kózimiz kórip jýr. Birinshiden, bizdegi naqty shyndyq osylay bolyp otyr, ekinshiden, qytay qazaqtary eki el arasyndaghy tildik qatynasty qamtamasyz etip túrghanda – búl mәsele Kýnshyghys elinde asa ma¬nyzdy problema tughyza qoymaydy.
Biraq qazaq elinde memlekettik tilding orys tilining yqpalynan shygha almauy Qytayda qazaq tilin¬de tarap jatqan aqparat qúral¬da¬ryna, qazaq tilinde bilim berip jat¬qan oqu oryndarynyng júmysyna kedergi keltirui әbden mýmkin. Óz elinde tórde emes, esikte otyrghan tilding ózge eldegi jaghdayynyng qan¬day bolaryn tek ishiniz ghana sezedi.
Ázirge, qytaylyqtar Qazaq¬stan qalalarynda qoldanystaghy negizgi til orys tili ekendigin je¬tik biledi. Al strategiyalyq túr¬ghy¬dan oilasaq, qazaq jerine «bir¬tin¬dep enu» taktikasy orys tili ýs¬tem¬dik etip túrsa ghana kedergisiz jýzege asa alady.
– Tili joq halyqta últtyq ór¬shil patriotizm әlsiz bolady. On¬day elderdi «beybit týrde», qar¬sy¬lyqsyz «jaulap aludyn» birshama onay bolatyny tarihta talay dәleldengen nәrse. Qytaydyng qa¬zir¬gi betalysyna qarap orys tili ýs¬temdik jaghdayda bola berui tiyim¬di bolyp otyr dep te aitugha bolady, – deydi Ázimbay Ghali.
Ardager-diplomat Saylau Ba¬tyr¬shanyng payymdauynsha, qazaq elinde ekonomikanyng damuymen birge, til mәselesi qatar sheshilip otyrsa, onda bolashaqta әlemdik ke¬nistikte qazaq tiline degen qy¬zyghushylyq óse beredi dep boljam jasaugha bolady. Sonda ghana qazaq tilin mengeru, ony oqytu mәseleleri Qazaqstanda ghana emes, ózge shet- elderde de ózektiligin eshqashan joghaltpaydy.
– Qolymda biylik bolsa, qazaq¬tyng «Óz-ózindi jattay syila, jat janynan týnilsin» degen qanatty sózin Ýkimet qabyrghalaryna ai¬shyq¬tap túryp jazyp qoyghan bo¬lar edim. Til – kez kelgen últtyng eng әlsiz, eng nәzik túsy.
Álemdik kenistik qazaq tiline qatysty sayasatty baqylap otyr¬gha¬nyn qaperden shygharugha bol¬may¬dy. Osydan ýsh jyl búryn eldegi slavyandyq aghymyndaghy qozgha¬lys¬¬tardyng biri sol kezdegi Resey preziydenti Vladimir Putinge «orys tili memlekettik mәrtebe al¬mayynsha, kýresimizdi jalghastyra beremiz» dep hat jazghan. Al biylik sol ýndeu avtorlaryn «tәit» dep beti¬nen qaytaryp tastaudyn» or¬nyna «mandayynan sipady». Ras, dәl sol mezette emes, keyinirek.
Dәl qazir qazaq elinde tir¬kel¬gen orystildi basylymdardyn, Re¬sey jaghynan qarjylandyrylyp otyrghan úiymdardyng basym kóp¬shi¬ligining qazaq tilining mәrtebesine baghyttalghan kereaghar kózqarasyn Batys kórip-bilip otyr. Jiyrma jyldyng ishinde qazaq elining orys tilinen irgesin bóle almauy, jergi¬lik¬ti últtyng tilin memlekettik den¬gey¬de kótere almauyna músylman әlemi, arab elderi, týrki tektes el¬der tek ókinishpen qaraydy, – deydi Saylau Batyrsha.
Sonymen, әlemdik kenistiktegi qazaq tiline degen kózqaras әzirge әrkelki. Biraq týpting týbinde onyng qazaq tilining mýddesine qarap birjola oiysuy elding memlekettik tilge degen sayasatynyng betaly¬sy¬na tәueldi ekeni aidan anyq.

Gýlbarshyn AYTJANBAYQYZY
«Ayqyn» gazeti, 28 mamyr 2009 jyl