Senbi, 23 Qarasha 2024
Danghyl 4986 0 pikir 17 Qarasha, 2014 saghat 16:34

JOLDAUDYNG TÝIINI - ALYSTY JAQYN ETU

Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev biylghy jyldyng 11 qarashasynda Qazaqstan halqyna joldauynda Astanadan barlyq baghyttargha avtokólik, temir jol jәne әue magistralidary taraytynday kólik jelisi qúrylatynyn mәlimdedi. «Tek jol qúrylysy arqyly ghana janadan 200 júmys orny ashylady. Búl halyqtyng júmyspen qamtyluyn jәne tabystarynyng ósuin bildiredi. «Núrly jol» sement, metall, tehnika, bitum, jabdyqtar óndiru men soghan sәikes qyzmetter siyaqty ekonomikanyng basqa da salalaryna mulitiplikativti әser etedi. Joldar – Qazaqstan ýshin ómir jelisi. Bizding ken-baytaq jerimizde joldar boyynda әrkezde de ómir payda bolghan jәne damyp otyrghan»,- dedi Elbasy jana joldauynda.

Memleket basshysy kóliktik-logistikalyq infraqúrylymdardy damytu makroónirlerdi habtar qaghidaty boyynsha qalyptastyru ayasynda jýzege asyrylatynyn aitty. Infraqúrylymdyq qanqa Astana men makroónirlerdi magistralidy avtokólik, temir jol jәne әue joldarymen shúghyla qaghidaty boyynsha ózara baylanystyrady. Sonyng ishinde, birinshi kezekte negizgi avtokólik joldary jobasy iske asyrylady. Atap aitqanda, Batys Qytay – Batys Europa, Astana – Almaty, Astana – Óskemen, Astana – Aqtóbe – Atyrau, Almaty – Óskemen, Qaraghandy – Jezqazghan – Qyzylorda, Atyrau – Astrahani.

Mәselen, «Batys Qytay – Batys Europa» halyqaralyq avtodәlizining qazaqstandyq bóligining qúrylysy 2015 jyly ayaqtalady dep josparlanghan. Naqtyraq aitsaq, elimizding aumaghy arqyly ótetin úzyndyghy 2787 shaqyrymdy qúraytyn alyp dәlizding býginge deyin 1728 shaqyrymy salynyp bitken. Búl turaly Investisiyalar jәne damu ministrligining avtokólik joldary komiytetining basshylary habarlady. Komiytet tóraghasynyng orynbasary Amangeldi Bekovtyng aituynsha, 2014 jyldyng sonyna deyin Shymkentten Resey Federasiyasynyng shekarasyna deyingi uchaske paydalanugha beriledi. «Alyp joldyng qúrylysy elimizding tórt oblysynyng – Qyzylorda, Ontýstik Qazaqstan, Jambyl jәne Almaty aumaghynda jýrip jatyr. 2015 jyldyng sonynda biz osy kólik dәlizining qazaqstandyq barlyq bóligin salyp bitirudi josparlap otyrmyz. Alayda, Qytay Halyq Respublikasynyng shekarasynda ótkizu nýktesin ashu qajet bolghandyqtan, ýlken tas joldyng qazaqstandyq bóligi tolyqtay 2017 jyly paydalanugha beriledi»,- dedi A. Bekov Primeminister.kz saytyna bergen súhbatynda.

Eng bastysy, Elbasymyzdyng tikeley bastamasymen iske asyrylghan «ghajayyp joba» jýk tasymalynyng uaqytyn birneshe esege deyin qysqartady. Salystyryp qarayyq, eger Qytaydyng Lyaniunigan portynan Reseyding Sankt-Peterboryna jóneltilgen jýk Sues kanaly arqyly jýrse – 45 kýnde, Transsibir magistralimen jýrse – 12-15 kýnde, al Batys Qytay – Batys Europa avtodәlizimen jýrse – 8-9 kýnde jetedi eken. Demek, alyp avtokólik jolynyng tranzittik әleueti úshan-teniz. Sodan keyin, búl dәliz Qazaqstannyng halqy tyghyz qonystanghan bes ónirining – Aqtóbe, Qyzylorda, Ontýstik Qazaqstan, Jambyl jәne Almaty oblystarynyng ýstimen ótedi. Yaghni, Elbasymyz aitqanday, kýre joldyng boyyndaghy tirshilik qyz-qyz qaynap, aimaqtar arasyndaghy ózara baylanys arta týsedi.

Sonymen qatar, Núrsúltan Nazarbaev elimizding batysynda teniz infraqúrylymyn qúru jalghasatynyn mәlim etti. Eksporttyq әleuetimizdi arttyru ýshin Qúryq portynan auqymdy paromdyq ótkel salynatynyn jetkizdi. Qazirding ózinde Elbasynyng tapsyrmasymen Manghystau oblysyndaghy Qúryq portyna aparatyn Ersay-Borjaqty temir jol jelisin salu júmystary bastalyp ketipti. Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetindegi brifingte Manghystau oblysynyng әkimi Alik Aydarbaev osylay mәlimdedi. Onyng aituynsha, Qúryqtaghy paromdyq keshendi salugha naqty tapsyrma berilgen. «Nelikten búl jerde paromdyq keshen boy kóteredi? Sebebi, Qúryq porty osy keshenning kómegimen damityn bolady. Óitkeni, qazirgi kezde kemeler ayaldaytyn bir ghana ailaghy bar Aqtau porty jýk tasymalyna shamasy kelmey jatyr. Oghan qosa, Jezqazghan-Beyneu temir jol jelisining ashyluy kóptegen mýmkindikter tughyzuda. Ásirese, jýk tasymalynyng aghyny úlghayatyn bolady. Sondyqtan, Qúryq portyndaghy paromdyq keshen kóp úzamay boy týzeydi»,- dedi A. Aydarbaev.

 

Ámirlan Álimjan.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377