Álemge asta-tók baylyghymen tanylghan Qazaqstannyng Tәuelsiz el atanghanyna shiyrek ghasyr bolyp qaldy. Sodan beri  ne ózgerdi, ne úttyq? Áriyne, auyzymyzdy qu shóppen sýrtuge bolmas, qol jetkizgen jetistikterimiz bar, ony bizden eshkim tartyp ta almas. Dey túrghanmen ómirding tәlkegine bәriniz de kuәsizder, azap-tozaptyng bәri ishterinizde sayrap túr desem artyq aitpaghan bolarmyn. Qarandarshy, býkil qazaq elining óndiretin múnay-gazynyng 80-90%   batys oblystardyng ýlesinde. Al endi atalmysh payyzdyq kórsetkishimizge odan әri ýniletin bolsaq, kórsetilgen kólemdegi «qara altynnyn» 70% Manghystau men Atyrau ólkelerining enshisinde. Búl endi ne bildiredi, kórsetilgen aimaqtar jaynap túruy kerek degendi bildiredi. Al, bizde bәri kerisinshe. BAQ-qa kóz jýgirtsek, batys aimaqtar, yaghny múnay-gaz óndirushi oblystar, elimizdegi óndiriletin «qara altynnyn» tabysynyng tek 1 payyzyn ghana mise tútady eken. Jogharydaghy kórsetilgen baylyqtyng ýles salmaghyna qarasaq, mandayymyzgha qanday orasan mol baylyq bitken dep tanghalamyz. Sondaghy, býtkil tabystan kórip otyrghan paydamyz 1% mólsherinde. Búl  jerde men, biylik qara halyqty taza qorlap otyr dep tike aita alamyn. Bizder osynday kólemdegi baylyqtyng ýstinde otyryp nege itarshy ómir sýruimiz kerek? Tәuelsiz el atanyp, óz biyligimizdi óz qolymyzgha alghan jiyrma ýsh jyldyng ishinde bir milliard 100 mln. tonna múnay óndirippiz (búl endi búltartpas fakt). Osy az baylyq pa? Búl kólemdegi «qara altynymyz» әlemdik naryqtaghy baghamen eseptegende trillion AQSh dollaryn qúraytyn qarajat (songhy jyldary múnaydyng baghasy túraqtap, bir barreli 110 dollardy ainalshyqtap túr, tek keyingi kezde azdap syr bere bastady). Búl degen qanday sheksiz mol tabys, týsterinizge kirmey me? Shyndyghynda osynday kól-kósir baylyqtyng tabysynyng jemisin   qara halyq kórip otyr ma? Nege biz, óz mýddelerimizdi, kerek desender, ýlesterimizdi ayaq-asty etemiz?! Búl ne degen enjarlyq? Búl baylyq alashtyng jerinen shyghyp jatqan qazaqtyng baylyghy emes pe? Álde, kóringen kelimsekke búiyrghan mayshelpek pe? Trillion dollar degen tabys óte kóp qarjy, birtalay dýniyeni bylghaydy (búl aqiqatty eshkim joqqa shyghara almas). Tap osy jerde aitar edim, bizding tas bauyr biylikting qiyndyqqa tap boldyq, qarjy tapshy, batys elderinde krizis bolyp jatyr degen jeleuleri, bizding el ýshin, mynanday qarjymen, bos sandyraq. Dúrysy óz elin, óz halqyn tonaudy toqtatu kerek, bar bolghany osy ghana. Eldegi 17 mln-gha jeter-jetpes halyqty jogharydaghy kórsetilgen qomaqty qarjymen úshpaqqa shygharugha bolmaytyn ba edi? Kim qarsy uәj aitady búghan aityndarshy? Búl mol qarjynyng esep-qisaby qayda? Qayda sinip jatyr, súrauy qayda? Ne degen әdiletsizdik? Ne degen tensizdik? Búnday adam tózgisiz әdiletsizdikti kórip otyryp, qalay qaqsap aitpaymyn, mening Manghystauym tonalyp jatyr dep. Áriyne, maghan qarsy uәj aitatyndarda tabylar, búl mol qarjynyng ishinde investisiya qúiyp jatqan sheteldik investorlardyng ýlesi bar, múnay-gaz óndirisine ketetin týrli baghyttaghy shyghyndar, taghysyn taghy bar dep. Sonda da az aqsha emes-au (tipti trillion dollardyng jartysy ketse de-Q.B.). Bir derekterde, 1995 jyldan beri elimizge qúiylghan, sheteldik investisiyanyng jalpy kólemi 184 mlrd. dollar qúraghan kórinedi. Al Bas prokuraturanyng mәlimetinshe, tek songhy on jylda, elimizden 140 mldr. dollar shetel asqan (offshorlyq aimaq degen toyymsyz jalmauyzgha tap boldyq-Q.B.). Endi búghan deyingi jyldarda atyshuly kók qaghazdyng qansha mlrd-nyng shetelge jóneltilgenin bir qúdaydyng ózi biledi. Osy shetel asqan mol qarjylar qanday jolmen, qanday zandy túlghalardyng shotyna, naqty kimderding qaltasyna ketti ol jaghy bizding biylikke belgisiz kórinedi (al, búl jerdegi, yaghni, offshorlyq aimaqtardaghy týrli aila-tәsilderdi ýkimettegiler bilmeydi degenge kim senedi). Sonda búl ýkimet ne baghyp otyr, syrtqa aghyp jatqan kapitaldy auyzdyqtamaghanda? Mysaly, sheteldik jurnalistik úiymdardyng biri 2013 jylghy offshorda tirkelegen kәsipkerlerding tizimin jariyalaghanda 64 qazaqstandyqtyng bar bolghany әshkerlengen. Búl tizimde bizding búrynghy ministirimiz N.Qapparov, eks-әkim I.Adyrbekovtar jayghasqan. Osy tizimning kólenkesinde qalghandar qansha ma? Bizding shendi-shekpendilerding bәri millioner bolyp bolghan-au deymin (әriyne dollarmen–Q.B.). Býidep qalay aitpaysyn. BAQ-da ministirlerimiz E.Dosaev, N.Qapparovtardyng baylyghy jariyalanyp-aq jatady. Bir derekterde 110 mln. dollar dep kórsetse, ekinshi bireuinde 115 mln. dollar dep ósirip qoyady. Búl jәittar neni bildiredi, týsingen adamgha memlekettik qyzmetting arqasynda mayshelpekke әbden keneluge bolady degen aqiqat. Sóitip bizding elde memlekettik qyzmet pen biznesting aralas-qúralas bolyp ketkeni sonshalyq, aram tabystyng qúdayy berdi. Qalay bolghanda da, kýngirt jolmen týsip jatqan tabys, kapital deymiz be, әiteuir, tolassyz shetel asyp jatyr. Osy jerde belgili ekonomist A.Alibaevtyng elimizdegi ekonomikanyng 40 % kólenkeli sipatqa kóshti degeni dúrys-au deymin. Qarap otyrsaq, azghana uaqyt ishinde, memleketimiz ýshinshi ret qarjy amnistiyasyn ótkizgeli otyr. Búl neghylghan sheti joq jarylghaushylyq. Búnyng arjaghynda qanday sayasat bar dep ýnilsek, sol bayaghy, úrlyq-qarlyqpen  shetel asqan kapitaldy zandastyru, elge qaytaru. Osylaysha, bizding biylik kólenkeli ekonomikadaghy kýngirt kapitaldy jaryqqa shygharyp jatyrmyz dep jahangha jar salady. Jaqsy, 2001 jyly birinshi ret qarjy amnistiyasyn ótkizgenin týsinistikpen qarayyq. Kezinde, biylikting qaqsap qoymaghan ótpeli kezeninen ótip, etek-jenimizdi jinap degendey, shalys ketken qarjylarymyzdy qaytarghanymyz, yaghny zandastyrghanymyz dúrysta bolar (búl aksiya nauqanynda-500 mln. dollardy budjetke týsirdik dep jalaulatty ghoy bizding sheneunikter). Áriyne kapitaldy zandastyru degen qaghida әlemdik tәjiriybede bar ýrdis. Bar eken dep, búl әdisti qayta-qayta qoldana beruimiz, úrlyq aqshanyn, elimizden shetel asyp tolastamay túrghanyn bildirmey me (osy jerde óz artymyzdy, ózimiz ashyp otyrghan joqpyz ba?-Q.B). 2006 jyly osynday aram kapitaldy ekinshi ret zandastyryp taghy da qaryq boldyq. Búl joly jospardy artyghymen oryndap 5 mlrd. dollardy qazynagha týsirdik (ýshinshi ret qyrkýiekte bastalghaly otyrghan kezekti qarjy amnistiyasynda biyliktegiler 12 mlrd. dollar týsedi dep qoldaryn ysqylap otyr-Q.B.). Sonda deymin-au, búlar, keyin qaytatyn úrlyq aqshanyng kólemin qalay boljap eseptep otyr-kýmәn kóp. Álde ózderining «raschettary» bar ma? Ertengi kýni, osy aksiyanyng qorytyndysynda kórsetilgen kólemdegi qarjy keyin elimizge oralatyn da bolar. Soghan qaraghanda, tәuelsiz ekonomist Aydar zamandasymyz aitqanday, bizding eldegi kólenkeli ekonomika 40% emes-au, әrirek asyrynqyrap ketkendey kórinedi maghan. Osylaysha elimizden qashyp-pysyp ketken aram qarjyny qorqytyp-ýrkitip elge qaytara beretin bolsaq, qanday oy týiuge bolady halqym-au. Mening oiyma, bizderding jasyraq kezimizdegi «Italiyalyq mafiya» (komissar Kataniyding mafiyamen kýrestegi jankeshti әreketteri) atty shuly habardy teledidardan jii kóretinimiz esime týsip otyr. Atalmysh eldegi ekonomikalyq qylmystardyng órshigeni sonshalyq, týieni týgimen jep jatqanday әser qaldyratyn edi, bizderge. Sol aitqanday, bizding elde osynday alayaq jolgha týsip ketken joq pa dep qorqam.Taghy da qaytalaymyn. Ótken jiyrma ýsh jylda 1 milliard 100 mln. tonna múnay óndirip, nege kýizeliske týsemiz? Osy súraq mening oiymnan ketpeydi. Sodan da «mafiya» degen pәlening esime týsip otyrghany. 2001 jyldan bastap «qara altynnyn» baghasy eselep ósti, tipti bir jyldary múnaydyng bir barreli 147 dollargha deyin kóterildi (búnday baghamen trillion dollar tabysty qalay tappaysyn). Songhy jyldary múnaydyng baghasy jýz dollardan tómen týsken joq (tek býgingi kýni, qyrkýiek aiynan bastap dollar tómendedi). Múnaydyng ainalasynda ýlken sayasat bar ekenin de týsinemiz. Sonda da deymin-au, bizge qara halyqqa, joghardaghy kórsetilgen týiitkildi mәselelerdi nege týsindirmeske. Halyqtyng basyn ainaldyrudyng reti de, sheti bar emes pe? Búnday qiytúrqy әreketterge qashanghy tózuge bolady? Beleng alghan kelensizdikterdi kórip otyryp, bilip otyryp, Manghystauymnyng joghyn nege joqtamaymyn. Kóterilgen mәselelerdi men, 15 jylgha juyq uaqyt qozghap kelemin. Búl qalay dep elendegen júrtymdy, hәm jerlesterimdi kóre almadym. Kýizeliske týsip qorlanghasyn (qarandarshy, ótken 53 jylda, kiyeli jerimnen 550 mln. tonna múnay óndirildi, qyzyghyn kim kórip otyr-aytyndarshy?-Q.B.), «Qor bolghan Manghystauym» atty maqalamdy jariya ettim. Qalay býidep aitpaymyn, búl imansyz biylik kózimdi baqyraytyp qoyyp tonap jatsa. Shyndyghymdy aitsam, Manghystauymnyng halqyna, júmyssyz qan jútyp jýrgen jerlesterime qarnym ashty. Egerde turasyn aitatyn bolsam, býgingi tanda, qazaq elinde júmyssyzdyq órship túr. Keybir derekterge ýnilsek, auyldyq jerlerde túratyn halyqtyn, jalpy qazaqtardyng 60 payyzy ózin-ózi asyraytyn «Samozanyatyi»  degen topty qúraytyn kórinedi. Osylardyng kópshiligi resmy statistikagha kirmeytin kórinedi (jalpy osy «samozanyatyi» degen shyraqtar qay zanmen qorghalghan?-Q.B.). Zanmen qorghalmasa olardy kimder deuge bolady? Endi kelip osy topty júmyssyz qataryna qosyp jibersek, elimizdegi júmyssyzdyqtyng kórsetkishi 40 % -gha jetip jyghylatyn týri bar (al resmy derekte, bizding elde bar bolghany 600-700 myng adamday júmyssyz kórinedi). Ras bolsa, búnday kórsetkish degen masqara emes pe? Manghystau oblystyq júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmasynyng mәlimeti boyynsha, songhy jyldary júmyssyzdyq aimaghymyzda 8 payyzdan 7,2 payyzgha deyin tómendegen dep kórsetilgen. Búdan ne týsinuge bolady? Búdan týsinetinimiz: ólkemizde 76 myng adamnyng shamasynda júmyssyz bar degen sóz. Júmbaqtamay, nege birden 76 myng dep kórsetpeymiz. Osy júmyssyzdardyng sanyn payyzdap kórsetu taza kózboyaushylyq әreket, yaghny halyqpen jasyrynbaq oinaudyng bir týri. Kórsetilgen mәlimette 2013 jyly barlyghy 15500 adam júmys izdep habarlasqan, olardyng 8 mynnan astamy jergilikti budjetting esebinen júmysqa qamtylghan. Al endi habarlaspaghany qansha ma? Jýni jyghylyp, «habarlasqannan ne payda» dep taryghyp jýrgender qansha ma? Sonymen búnday kórsetkishtermen kimdi aldarqatady, men osyghan týsinbeymin. Osy júmyssyzdyq jóninde men aitar edim, auyldyq jerdegi әrbir ýsh ýiding bireuinde júmyssyz sorly men múndalap túr dep. Búl ómir shyndyghy. Songhy jyldary Janaózen qalasy men Múnayly audanynda halyqtyng sany kýrt ósip otyr. Atalghan eki qalamyzda halyq sany 150 myngha jetse, irgemizdegi audanda 120 myng túrghyndy qusyryp qaldy. Jogharydaghy mәlimettegi oblys boyynsha kórsetilgen 76 myng júmyssyzdy, alysqa barmay-aq, tek osy eki әkimshilik aumaqtan bastarynan shertip túryp tabugha әbden bolady. Egerde biylikting olargha júmys tauyp beretin mýmkindigi bolsa. Mysaly, Janaózen qalasyn alayyqshy, «Ózenmúnaygazdan» basqa, búl shaharda ne bar kózge ilinetin, yaghny túrghyndardy auqymdy júmyspen qamtitynday?.. Áriyne, budjettik mekemelerdegi qyzmetkerler bar, oqityn oqushylar, studentter bar, balabaqshadaghy býldirshinder, zeynetkerler t.b. deyik, sonda da alaqanday qaladaghy 150 myng túrghyn óte kóp jan. Búl atyshuly qalada júmyssyzdardyng jetip-artylatynyna da shek keltirmeymiz. Osy júmyssyzdyqpen qatar, múnaygha belshesinen batqan qazaq elinde kedeyshilik degen kórsetkish taghy bar. Bir derekterde, elimizdegi 17 mln-gha juyq halyqtyng 60% kedeyshilikke úrynghan dep kórsetiledi. Naqty úrynyp jýrgender de joq emes-au. Býl endi ýkimetti oilandyratyn mәsele. Biylik bolsa, 2014 jyldyng ekinshi toqsanyna arnalghan kedeyshilik shegi dep 7986 tengeni bekitken. Búl somany bir aidyng әr kýnine shaqsaq 266 tengeden keledi eken. Sonda deymin-au, myna aqshamen kim jarylghaydy, búl ne tirlik? Búnday tirlikpen qalay el bolamyz? Men tipti týsinbedim. Bizding qazaq memleketin ainalamyzdaghy kórshiles elder múnay-gazgha kenelip otyr dep, qyzygha da, qyzghana qaraydy. Búl endi taza shyndyq. Osy shyndyqty kózge shúqshityp aitsam, múnay-gazgha bay memeleket bolsaq ta, jetisip otyrghanymyz joq. Býginderi balalardyng mektepke baratyn qyrkýiek aiy bastalyp, múghalimderdi mәpelep- madaqtap, olargha gýl úsynyp, әiteuir jyl sayynghy әdetimizshe olardy qolpashtap jatyrmyz. Odanda,  múghalimderding mardymsyz jalaqylaryn kóterip, nege jarylghamaymyz? Olardyng júmysyn kim jenil dep aita alady? Alatyn ortasha ailyghy 50 myng tengening ainalasynda, tipti iship-jeuine jetpeydi. Al ústazdardyng әleumettik jaghdaylaryn sheshetin, yaghny enbekterin baghalaytyn ministrlerimiz bolsa, taltandap jýrip 600 myng tenge tabys tabady (múghalimderdi aldarqatyp, uәdeni ýiip-tógetin deputattarymyzdyng da jalaqysy osynday kólemde). Osy jerde aita ketu kerek, ministr myrzalardyng jalaqysy taghy da kóterilgen-au deymin, sebebi parlament qabyrghasynda búl qalay degen deputattarymyzdyng ókpe-nazdary kórinip qalyp jatyr. Búl sarbazdardy oqytyp-toqytyp, tәlim-tәrbiyesin berip, azamattyq kelbetin qalyptastyryp, olardy mekteptegi altyn úyasynan jan-jaqqa úshyryp jiberetin, osy múghalimder emes pe? Nege olar ózderining sýiikti ústazdarynyng enbegin baghalamaydy? Búl shendi-shekpendiler, onsyz da kýisiz emes, uystaryndaghy «tender» degen mayshelpekti armansyz soryp jatqan joq pa? Búl jerde deputattar aituy mýmkin, bizderding tenderge ne qatysymyz bar dep, olardyng da biznesterining qatysy baryna eshkim kýmәn tudyrmas. Búl elde deputat bolu tek qaltalylardyng mandayyna bitkenin júrtshylyq jaqsy biledi.

Jalpy bizding biyliktegiler halyqty aldarqatugha sheber. Tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy, yaghny 2000-gha deyingi aralyqty, búl mezgil ótpeli kezen, shyday túryndar, bәri dúrys bolady dep bizding dinsiz biylik júrtshylyqty ilandyryp keldi. Biz soghan senip moynymyz salbyrap jýre berippiz. Sóitip alday keledi de 2001 j. alghashqy qarjy amnistiyasyn ótkizip 500 mln dollardy qazynagha týsiredi.

Sonda búl qayyrsyz biylik, qaydaghy ótpeli kezendi aityp otyr, tap sol kezendegi úrlyq-qarlyqpen qoldy bolghan qarjylardy raqymshylyq jasap keyin qaytaryp otyrsa. Men aitar edim, sol kezen, taza «prihvatizasiya» dәuiri boldy dep (kerek desender, eldi tonau, talan-tarajgha salu uaqyty boldy). Tap sol toqsanynshy jyldardyng ayaghynda ghoy, múnayshylardyng jalaqymyz nege keshiktirilip jatyr degen aiqay-shuy oryn alghany. «Manghystaumúnaygaz» múnayshylary ofisterining aldyndaghy qalamyzdaghy jalghyz danghaldy jauap tastap, kólik jýrisin toqtatyp, әreket etti (sonda, qazynagha qaytarylghan 500 mln dollar qarjy qayda tyghylghan, yaghni, múnayshylargha jetpey jatqan?). Manghystau múnayshylary qomaqty enbek aqy talap etip bas qossa, olardy kýshpen túnshyqtyryp, búl dәrmensiz biylik, basqa problemalar joqtay, Janaózen qalasynyng atauyn ózgertuge әlek. Yaghni, «Beket-ata» shaharyna ózgertemiz dep júrtshylyqty aldarqatyp, olardyng kónil-kýilerin basqa jaqqa  audarady (әiteuir, halyqtyng qarsylyghynan keyin búl mәsele basylyp qaldy). Biraqta qasiyetti atamyzdyng atyn ótken jyly jýk tasymaldaytyn kemege berip jiberdi (kýnderding – kýninde «Jaman aitpay jaqsy joq» degendey, búl keme su aidynynda apatqa úshyrap, janar-jagharmayy tógilip kók tenizdi býldirse qaytemiz?) Sóitip, habar-oshar býkil әlemdi sharlaydy emespe? «Beket-ata» kemesindegi janarmay tógilip aiday aidyn býlinip jatyr degen jýziqaralyqqa tap bolmaymyzba? Onsyzda Astanadaghy atamyzdyng atyndaghy eleusizdeu kóshe, janbyr jaughan sayyn sugha batyp jatady. Búnday kýieli aghashtan atamyzdyng abyroyyn qorghay bileyik aghayyn.

Jogharyda múghalimderding enbek aqysynyng mardymsyzdyghyn kórsetkenimdey, jalpy qazaq elindegi ortasha ailyq jalaqygha keletin bolsaq -700 dollardy qúraydy eken, al ortasha zeynetaqy-250dollar. Endi bizding memleketimiz qúsaghan múnay óndirushi Norvegiya eline qarandarshy, olarda ortasha ailyq-5500 dollar, al ortasha zeynetaqy-2800 dollar. Kórdinizder me, «qara altynnyn» qyzyghyn kórip otyrghan halyq dep osylardy aitugha bolady. Ormannan basqa aitarlyqtay baylyghy joq, múnayy taghy joq, Finlyandiya elinde ortasha zeynetaqy 2,5-3 myn  eurogha deyingi aralyqty qamtidy. Qanday qamqorlyq! Qazaq elindegi eng tómengi kýnkóris mólsheri 20 736 tenge (114 dollar) al euroodaq memleketterinde – 1200 euronyng tónireginde, arjaghyn ózdering bizding aqshamen salystyryndar. Mine janashyrlyq!  Al endi, kezinde bir odaqta bolghan, yaghny búrynnan aralas-qúralas memleketterding әleumettik jetistikterine nazar audarayyq. Búlarda bizden ozyp túr. Bizding eldegi balalargha tólenetin jәrdemaqyny, olardikimen salystyrmaly týrde alyp kórelik. Býlikshildermen jaghalasyp jatqan Ukraina-1,5 ese, múnay-gazdan ada Belarusi-2ese, kórshimiz Resey-5 ese bizdikinen jәrdemaqyny artyq tóleydi eken. Reseyde sonymen qatar, «analyq kapital» degen jobamen qomaqty kómek taghy da kórsetiledi (búl azuy alty qarys alpauyt elmen Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa birikkeli jatyrmyz, jútylyp ketpesek bolar edi). Búl jәrdem, anau-mynau emes, 10 myng dollar kóleminde. Mine, memlekettik kózqaras dep osyndayda aitady. Bizding el bolsa jylyna 80 mln. tonna múnay óndirip otyryp, eng bolmaghanda balalardyng jәrdemaqylaryn tolyqqandy jetetindey etip ósire almaydy, basqasyn aitpay-aq qoyayyq. Búl degen naghyz masqarashylyq ghoy. Taghy bir kýlkili jәit, egemendi bolghan 23 jylda 1 mlrd. 100 mln. tonna múnay óndirip otyryp janar-jagharmaygha tapshymyz (songhy uaqytta, elimizde, jyl sayyn 80 mln tonnadan kem múnay óndirilip otyrylghan joq). Búny qalay týsinuge bolady? Búl degen shekten shyqqan bassyzdyq, búl endi arsyz biylikting betperdesining kórinisi. Basqa sózding retin taba almay otyrmyn. Múnaydy bylay qoyghanda, Qazaq eli, jalpy qazba baylyqtarynyng qory boyynsha dýniyejýzinde 6-shy orynda. Qazaqstannyng jer qoynauynda «Mendeleev kestesindegi» (yaghni, himiyalyq elementter tablisasyndaghy) 110 elementting 99-y bar eken. Miyneraldyq-shikazattyq bazasy 5004 kenorynnan túrady, al baghasy shamamen 46 trln. AQSh dollaryn qúraydy dep kórsetedi keybir derek kózder. Endi ne aitugha bolady, halqym-au. Mening Manghystauym bolsa, taghyda qaytalaymyn, ótken 53 jylda 550 mln. tonna múnay óndirip (250 mln. tonnasy Kenes odaghy kezinde óndirildi-Q.B.) ne jetistikke jetti-aytyndarshy? Kópshilik halqymyz uayym-qayghydan basqa eshtene kórip otyrghan joq. Birikken Arab Ámirlikterine baryp qarandarshy, 20-30 jylda múnaydyng arqasynda qanday dәrejege jetkenin (ghajayyp jetistikterge jetip, shalqyp ómir sýrip otyr desem, artyq aitpaghan bolarmyn). Mysaly búl elde sәbiylerding ómirge keluin qúshaq jayyp qarsy alady, bir arab tuylsa memleket oghan esepshot ashyp 40 myng AQSh dollar salady. Búl aqsha, jyl sayynghy týrli әleumettik baghdarlamalar boyynsha eselenip otyrady. 18-jasqa kelgenshe qansha qarjy bolady? El ishinen janashyr azamattar tabylyp, BAÁ-ne baryp, búl júmaq aimaqtyng bar jetistigin kózben kórip, ony derekti materialdar qylyp jinap alyp kelip, bizding elding jaghdayymen salystyryp halyqqa pash etse ghoy shirkin (osy arab әmirlikterine taltandap baryp qydyrystap, mәz-mayram bop jýrgen jerlestirimiz eki jaqtyng tirshiligin salystyryp qaramayma eken, búl qalay dep?). Sol uaqytta bәrinizding tasqaranghy kózderiniz jarq etip ashylar edi. Sonda ghana, bizding eldegi әdettegidey biyik tribunalardan qaqsap aitylatyn «qúlpyryp jatyrmyz», «gýldenip kelemiz» degen jel sózderding bәri bos úrandar ekenin (kerek desender, bos sandyraq ekenin) anyq týsinesizder. Sóitip «qara altyngha» bay eki eldegi, eki týrli tirlik, bar shyndyqty ajyratyp, aq pen qarany kózge úryp túryp kórsetetini anyq aqiqat. Qarsy uәj aitatyndargha men dayynmyn. Sonymen eldi tonap, jer baylyghynyng nesibesin ózine búiyrtpau degen qogham aldynda, halyqtyng aldynda, kerek desender, tarih aldynda keshirilmeytin qylmys.

Qamysbay Besinbergenúly,

zanger, Aqtau qalasy 

Abai.kz