Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 6435 0 pikir 10 Qarasha, 2014 saghat 10:11

SAPARBAEVTA «UAZiyK» JOQ PA?

Basqany qaydam, әiteuir bizding shyghysqazaqstandyqtar Parlament degende, Parlamentting deputaty degende ózgelerden góri eng aldymen Núrtay SABILIYaNOVtyng esimin esterine týsiredi. Óitkeni bәri biledi, bú kisi zang shygharushy organnyng kýndelikti qaghazbastylyghynan qoly bosay qalsa boldy, el jaghdayatyna alandap, el aralap jýre beruden sharshamaydy. Erikkennen emes әriyne, ózine ýmit artyp, «jyrtyghymyzdy jamap, tesigimizdi týgendep» beredi» dep kýpti kónilmen kózderi jәutendep ózin kýtip otyrghan saylaushylaryna asyghady. Saylaushylary osylay oilaydy. Biz de osylay oilaymyz, әlbette. Óitkeni halyq qalaulylarynyng kópshiligi «tesken tau asyp», shet elderde shirene demalyp jatqan kezde NÚRTAY deputat kóbinese el aralap jýredi jәne eldi jәy aralap jýrmeydi, saylaushylarynyng kókirekterinen kýrsine-kýrsine shyghyp jatatyn ózekti de ózekti mәselelerdi «qoyyn dәpterine» týrtip alyp jýredi. Jay ghana týrtip alyp jýrmeydi, onday-ondaylardyng úsaq-týiekterin ynghayy kelse taban astynda sheship tastap jýredi. Kesek-kesekterine keleshekte kómek beretinin aityp, kópshilikting kónilin demdep te jýredi.

Parlament mәjilisining deputaty, «Núr Otan» partiyasy parlamenttik fraksiyasynyng mýshesi bolyp sanalatyn osy kisi biylghy demalysynda taghy da (jyldaghyday degenimiz ghoy) el aralap qaytty. Jay aralamady, «salmaghy tonna-tonna tartatyn» tabany kýrektey on tórt kezdesu ótkizip qaytty. Ayagóz, Ýrjar audandarynyng ayaq jeter jerdegi birqatar eldi mekenderinde qarashamen kezdesuler ótkizgen mәjilismen el ishinde kezek kýttirmey sheshudi qajet etetin manyzdy mәselelerding kóp ekenine biylghy jyly da kezekti mәrte kóz jetkizdi. Búlardyng ishinen jergilikti túrghyndardy júmyspen qamtu, auyl sharuashylyghy ónimderin óndeytin zamanauy kәsiporyndar qúru, eng tómengi zeynetaqy men jәrdemaqy dengeyin kóteru, auyldyq jerlerdegi avtojoldardy qalpyna keltiru siyaqty aghymdaghy mәselelerdi bóle-jara atap ótken lәzim. NEGE?

Mәselen, mәjilismen «mashinamen әren-әreng jetken» Ýrjar audanyna qarasty bir ghana Qarabúta men Aqshoqy auyldaryn alyp qarayyq: Ýrjar audanynyng ortalyghynan Qytay memleketine qaray qayqaya tartylghan asfalittalghan avtojol shamamen alpys shaqyrymnan keyin ekige aiyrylady. Túp-tura tartylghan asfalit avtojol sol qalpymen, yaghny jyltyraghan asfalittalghan qalpymen otyz-qyryq shaqyrymnan keyin «Baqty» keden beketin basyp ótip, «zuyldaghannan zuyldap otyryp «kommunister basqaryp otyrghan qytekenderdin» territoriyasyna sýngip ketetin bolsa, solgha qaray búrylghan avtojol bes-alty shaqyrymnan keyin kәdimgi oiqy-shoyqy tas jolgha ainalady. Kenes zamanynda ataghy aspangha shapshyghan ataqty millioner sovhozdardyng birinen sanalghan Qarabúta men Aqshoqy auyldaryna býgingi kýni oligarhtar mingen «Djipter» men fermerler «ertoqym salghan» bayaghy «Uazikter» ghana bara alady. At arba, motosikl, velosiyped degenderiniz eseptelmeydi, óitkeni adamdar sanasyn ghalamtor men sandy tehnologiya jaulap alghan qazirgi órkeniyet zamanynda qalanyz týgili, aidaladaghy auyl adamdary da «matasekl, belsebed» degenderinizdi onsha-múnsha mensine bermeydi. Mine, osynday da osynday mәseleler NÚRTAY deputattyng «qoyyn dәpterine qonaq bolyp» biyl da jayghasty, al endi mәselelerding mәnisi qalay sheshiledi – ol endi aldaghy uaqyttyng enshisinde. Nege deseniz, qyryna shyqsanyz, kórshiles elding qytaylary kórinip túratyn Qarabúta men Aqshoqy siyaqty auyldardyng ózekti mәseleleri auyl, audan týgili, oblys basshylyghyn da onsha oilandyra qoymaytyn siyaqty. Al sonda avtojoldary qiqy-jiqy bolyp jatqan atalmysh auyldargha mәjilismenning ayaghy jetkende... әkimderding respublikalyq reytingterinde «bәigening basyn» bermeytin Berdibek SAPARBAEVtyng ayaghy jete almay jatyr ma? Álde... oblys әkiminde «Djiyp», tipti bolmaghanda qoyshylardyng kәdimgi «Uaziygi» joq pa? Búl súraqtardyng jauaptaryn bizder әzirge taba almadyq.

AL OSY KEZDE... osy әkimning tóraghalyq etuimen oblys әkimdiginde selektorlyq rejimdegi keneytilgen mәjilis bolyp ótti. IYә, bәrimiz bilemiz, keneytilgen mәjilis degenimiz eki kýnning birinde yldym-jyldym bolyp, qas pen kózding arasynda ótip jatatyn sany bar da, sapasy joq qaptaghan kóp «planerkalardyn» biri emes. Sondyqtan bolar, selektorlyq rejimdegi keneytilgen mәjiliske ýlkendi-kishili әkimder men úzyndy-qysqaly basqarma basshylary kәdimgidey-aq dayyndalypty. Barlyghy da kompiuter bolmasa, anau-mynau adam balasynyng aqyl-esinde onsha saqtala qoymaytyn kóptegen sifrlar men atau-esimderdi qarday boratyp, janbyrday sorghalatty. Basqalaryn bilmeymin, mәselen, myna mәseleni óz basym onsha týsine qoymadym: mysaly, adam týsinbeytin ataular men qúmyrsqaday qaptaghan qúrghaq sifrlardyng keneytilgen mәjiliste kóterile qoyatynday qajeti bar ma edi? Minbeden oqylyp, avtomat oghynday pytyrlaghan qaptaghan qúrghaq sifrlardyng dúrysy qaysy, búrysy qaysy – adam týsinip bolmaydy, shynyn aitu kerek. Mәselen, oblystyq Energetika jәne kommunaldyq sharuashylyq basqarmasynyng basshysy Aytqazy ShERUBAEV myrzanyng mәlimdegenine senetin (óz basym onsha sene qoygham joq) bolsaq, «Aqbúlaq» baghdarlamasy boyynsha 2011 jәne 2013 jyldar aralyghynda 20 million tengening qarjysy iygerilipti. Osy uaqyt ishinde elu bes eldi mekende úzyndyqqa shaqqanda 685 shaqyrymgha juyq bolatyn su qúbyrlary tóselipti. Oblystyng 32 myng túrghyny taza auyz sumen qamtamasyz etilipti. Sherubaevtyng aituyna qaraghanda, «Auyz su» baghdarlamasy boyynsha býgingi kýnge deyin ayaqsyz qalghan, әli de bolsa qolgha alyna qoymaghan segiz joba bar eken. Áytse de qazirgi kezde olar boyynsha tiyisti júmystar, sot prosesteri jýrgizilip jatqan kórinedi. Alayda olardyng qanday «tiyisti júmystar», qanday sot prosesteri ekeni mәjilis barysynda aitylghan joq, sirә, soghan  qaraghanda basqarma basshysynyng ózi de ol mәseleden onshalyqty habardar emes siyaqty. Endi biz osy tústa qarapayym ghana qarabayyr esepting shotyn qaghyp kóreyik: mysaly, Sherubaev basqaryp otyrghan basqarma eki jyldyng ishinde 685 shaqyrymgha pәlenbay qúbyr tósep, soghan qatysty 20 million tengeni iygerip tastapty. Mening oiymsha, atalmysh sifrlar adam kóniline onshalyqty qona qoymaydy, dәl býgingi kýni 20 million tenge degeniniz týk emes! Jiyrma million tenge  degeniniz dәl býgingi kýni anau-mynau әkim-qaralarymyz «erttep minip» alghan bir ghana «Mersedes» nemese «Djiptin» qúny ghana. Sony sezdi me eken, әlde basqa da bir sebebi boldy ma, AYTQAZY myrza әngimesin ayaqtaghan kezde Berdibek Saparbaev oghan qadala qarap túryp, bylay dedi: «... «Auyz su» baghdarlamasy ayasynda jobalyq-smetalyq qújattardy әzirleuge az qarjy bólingen joq. Biraq sol qújattardyng birazy әli dayyndalu ýstinde. Búghan kim jauapty? «Olar boyynsha sot prosesteri jýrip jatyr» deysizder, qashangha deyin sozylmaq búl ister? Atalmysh kelensizdikter eng aldymen tiyisti baqylaudyng joqtyghynan oryn alyp otyr. Salada tәrtip joq. «Júmys jýrip jatyr» degen jattandy tirkesti qaytalaumen kelesizder. Bizge naqty nәtiyje kerek...»

Jattap alghan sifrlaryn janbyrsha sorghalatqan Sherubaevqa oblys әkimi osylay dedi. Ayqaylap aitqan joq. Qaghyp alatyn kónili bolsa, retin keltire otyryp renishpen aitty. Al Ekonomika jәne budjettik josparlau basqarmasynyng basshysy Elena YaSINSKAYa hanymgha Berdibek Mәshbekúly jyl ayaghynda  monoqalalargha bólingen qarjynyng esebi jýrgiziletinin eskertti.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini: halyqtyng ishinen shyghyp, sol halyqtyng qalaulysy bolyp ýlgergen mәjilismen Núrtay Sabiliyanov qalyng búqaranyng qyjylyn tyndap, qazaqtyng qayran dalasynda shashylyp jatqan eldi mekenderding sheshimin tappay jatqan shym-shytyryq problemalarymen ainalysyp jýrgende Berdibek Saparbaev әkimdikting keneytilgen mәjilisinde әkim-qaralar men basqarma basshylarynyn, әlde mәndi, әlde mәnsiz, mәlimetterin tyndap otyrdy.

«Balapandy kýzde sanaydy deushi edi», Berdeke, mine sol kýzimiz de keldi. Al sonda keneytilgen mәjilis qorytyndysy qolymyzgha qashan tiyer eken?

Marat MADALIMOV

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394