«Qys artynda kóktem bar» atty búl kitap HH ghasyrdyng 60-shy jyldary Qytayda bolghan mәdeny revolusiya kezinde qúqyqtyq túrghydan eshqanday negizsiz sýrginge úshyraghan, sóitip jiyrma jasynda týrmege týsip, ómirining 17 jylyn abaqtyda ótkizgen qazaq jigiti Júmabek Óserúlynyng ayanyshty taghdyryn bayandaytyn ómirderektik estelik.

Kitapty oqy otyryp ótken ghasyrda otarlyq búghaudaghy qazaq halqynyng basynan keshirgen qasiretti tarihtyng kuәsi bolyp, Kenester Odaghy qúramyndaghy Qazaqstan jerinde jәne Qytay Halyq Respublikasynyng Shynjang ólkesinde oryn alghan qandy oqighalardyng ortasynda jýrgendey әser alasyz.

Respondentting әke-sheshesi aghayyn-tughandarymen birge Shyghys Qazaqstannyng Zaysan audanynan 1928 jyly Kenestik biylik tarapynan kórsetilgen kýshtep újymdastyru kezindegi zorlyq-zombylyqqa shyday almay, kórshi Qytay eline bas saughalay qashady. Shekaradan óterde kóptegen tuystarynan jәne barlyq maldarynan aiyrylady. Aman qalghandary Qytay qazaqtarynyng arasyna baryp panalaydy. 1939 jyly 7-shi qarashada Júmabek Óserúly ómirge keledi.

1949 jyly bastauysh mektepke baryp, ony bitirgen song Altay qalasynda orta mektepte bilimin jalghastyrady. Kózi ashyq jigit jergilikti halyq ýkimeti mekemesinde qyzmet istey jýrip, ózindey oqyghan ziyaly jastarmen pikirles bolyp, mәdeny revolusiya әkelgen kelensizdikterding saldarynan elding basyna týsken auyrtpalyqtardy jenildetu ýshin ýn kóterip, jergilikti biylikti synap, jogharygha aryz jazady. búl kezde mәdeny revolusiya tudyrghan zor sekiris sayasaty saldarynan Qytayda ashtyq bolyp, el ekonomikasy kýizeliske úshyraghan halde boldy. Bir kezderi әke-sheshesi qashyp qútylmaq bolghan 1928 jylghy kenes elindegi solaqay sayasat tudyrghan zúlmat 1958 jyly Qytay Halyq Respubliksynda asqan jauyzdyqpen qaytalanyp, 1962 jyly erkin oily Júmabek Óserúly bir auyz sózi ýshin onyng qúrbany bolady.

Mal-mýlki talanyp, ózderining basyna qauip tóngen Qaba audanynyng 500-ge juyq qazaqtary 1958-62 jyldary kóteriliske shyghady. Biraq kóterilis ayausyz basyp janshylady. Óltirgenin óltirip, tiri qalghandaryn týrmege jabady.

Júmabek Óserúly búl kóteriliske qatyspasa da әdiletsizdikke qarsy kózqarasta bolady.  Ol ózining tergeu kezinde bergen jauabynda: «Men bolashaqqa senemin, últtar yntymaghyn sýiemin. Últaralyq arazdyqtyng basty sebebi bir últtyng bir últty kemsitui bolyp tabylady. Al, óz últym, qazaq halqy turaly aitar bolsam, onyng birtútas Respublika bolu armany meninshe eshkimdi tandandyrmaugha tiyisti», – dep ashyq pikir bildiredi. Osy sózi ýshin 1962 jyly aiypty dep tanylyp, abaqtygha attandyrylady. 1972 jyldyng qazanynda sayasattaghy jylymyq әserinen partiyalyq raqymshylyq jariyalanyp týrmeden shartty týrde syrtqa shygharylady. Mal baghyp, egin egip enbekpen jazasyn óteydi. Qúqyghy shektelip, aidauda bolady. 1979 jyly mýldem bosap shyghady. Sóitip ol ýshin qughyn-sýrgin 1981 jyly aqtalady. Osydan keyin el qatarly ómir sýrip, ýilenip bala sýiip, ústazdyq qyzmetin jalghastyrady. 2000 jyly atajúrt Qazaqstangha keledi. Tәuelsiz Otangha oralghan sәtindegi kónil-kýiin ol: «Úrpaghyndy alyp keldim, atameken!», – degen bir auyz sózben bildiredi.

Osynyng bәri Júmabek Óserúlynyng asqaq ruhty, jigeri jasymaghan, elin, jerin sýigen últjandy adam ekendigin anghartsa kerek. Ol sonymen birge abaqty azabynyng san qily qorlyghyna moyymay, adamy qasiyetterin joghaltpay, neshe týrli erlik ýlgisin kórsetken úighyr, dýngen, qytay, orys dostarynyng qanday bolghandyghyn, internasionalistik kózqaraspen sipattap beredi.

Kitap Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining janyndaghy «Aytylghan tariyh» ghylymiy-zertteu ortalyghynda dayarlandy. Júmabek Óserúlynan súhbat alghan ortalyqtyng ghylymy qyzmetkeri Áliya Bolathan, Júmekenning magistranttarmen kezdesuin úiymdastyrghan t.gh.k Shәmek Tileubaev.

«Aytylghan tariyh» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng jetekshisi, t.gh.d., M.Q.Qoygeldiyev

Abai.kz