Aqyl aitu, tyndau bizding qalpymyz ben saltymyzda әlmisaqtan beri bar. Sondyqtan da bolar «aqyldy bol, balam»  deytin ata-ananyng ósiyetin ógeysitpey ózimizge, ónimizge sinirip ósemiz. Aqyl bar jerde, әriyne, naqyldyng da qatar jýretini belgili. Bala kezimizde qolymyz qalt etse qarap qalmay, ala doptyng sonynan ketetin edik. Sonda ýlkender jaghy «әi, jýgirmekter, asyq oinaghan azar, dop oinaghan tozar, bәrinen de qoy baghyp, kóten jegen ozar» -dep zekiytin. Ýlkenning aitqanyn eki etpey eriksizden qyzyghymyzdy qoya túryp, qu tirlikting sonynan erip ketetin edik. Qazir qarasam sol dopty dóngeletip, babyn keltirip baghyndyryp jýrgenderding tozyp ketkenin kórgen ne estigen emespin. Oilanyp qarasanyz qazaqtyng býginde әzil aitsa aiyzy qanyp kýletin taqyrybynyng biri – futbol. Odan qalsa әlem moyyndaghan oiyndy jeti atasynan bir týgendep, erikkenning ermegi dep qoldy bir silteydi. Al endi súraq, «erikken» isting Qazaqstandaghy qalpy qanday?      

TARIH - JARQYN SÁTTERDING KUÁSI

         Biri bilse, biri bilmes qazaq futbolynyng tarihy azdy kópti bir ghasyrdy qúraydy. Dәlirek aitsaq, 1913-1914 jyldary Semey qalasynda irgetasy qalanghan. Aghylshyn saudagerlerimen ere kelgen búl sporttyng anyq kórinisi retinde «Yarysh» komandasyn aityp ótuge bolady. Onyng sapynda әdebiyet alyby Múhtar Áuezov óner kórsetken degen derek bar. Tarih tamyrynan tartsaq 1940 jyldary Almatylyq «Dinamo» Taganrogta ótken odaqtyq jarysta «Torpedony» 3-1 esebimen útyp, «Milliondar kubogi» atanyp ketken jarystyng jýldesin jenip alady. Qazaqtyng qanjyghasynyng maylanghany tek búl emes, 1957 jyly otandyq futbol tarihyndaghy alghashqy resmy halyqaralyq kezdesude Almatylyq «Qayrat» finlyandiyalyq «Vaasa» komandasyn 4-0 esebimen útqanyn esten shygharmanyz. 1973 jyly Qazaqstan jastar qúramasy býkilodaqtyq «Pereprava» turniyrining kýmis jýldesine ie bolady. 1985 jyly Qazaqstandyq balalar men jasóspirimder futbolynyng týlekteri býkilodaqtyq arenadaghy iri jenisterine qol jetkizedi. Minskide óskemendik «Sputniyk-2» komandasy «Bylghary dop» turniyrining eresek jas dәrejesindegi futbolshylar turniyrinde bas jýldege ie bolsa, Qazan qalasynda ótken orta jas dәrejesindegi balalar jarysynda jambyldyq «Jalyn» jenimpaz atanady.  1997 jyly semeylik «Elim-aydyn» germandyq Shtakkerau qalasynda ótken halyqaralyq turnirde ózgesinen oq boyy ozyp jenimpaz atanghanyn eske týsirseng bir arqalanyp qalasyn. Búl tek әr jyldardaghy tabysty sәtterge sholu. Búdan bólek auyz toltyryp aitar aituly sәtter qanshama!     

MÁSELENING MÁN JAYY MÚNDA BOLAR

         Estigen qúlaq, kórgen kózde aiyp joq, aqiqattyng auylynan qansha alystap, anyq dýniyening terisin qansha ainaldyrsang da sol qalpy ózgerissiz qala bermek. Ótkenine kóz salsang sýiinesin, býginine bet búrsan.... Osy qaghida qazaqtyng sanasyna sinip alghany sonshalyqty, qansha silkiseng de sauyghar týri joq. Últty әlemge tanytyp, jahandy tabynta týsuding birer kózi bar. Ol bilim, óner jәne sport. Elding namysyn oyatyp, úiyta týsetin de osylar. Ásirese barsha әlem bәs tigetin sport, onyng ishinde kópshilikke kózayym bolghan futboldyng alar orny erekshe. Býgingi qazaq úrpaghynyng tenbil dop jayly sóz qozghap әngimege tartsang pir tútyp aitary esimderi kóp. Kimdi bilesing deseng Ronaldo, Messi, Bekhem, Torres, Havi, Iniyesta dep jýiitky jóneledi. Al qazaqstandyqtardan kózge týskeni qaysy deseniz ary ketse Samat Smaqovty ataydy da kidirip qalady. Nege? Sebebi barymyzdy baghalap nasihattauymyz az, senip artyp qoldauymyz kónil kónshiterlik emes. Ózi baghalamaghandy ózgesi qaytsin?!

Byltyrghy jyldyng qazaq futbolyndaghy janalyghy «Aqtóbe» men «Shahter» klubtarynyng europagha bet alyp, birsypyra belesterdi baghyndyruy edi. Qonaqty standartqa say qabylday alatyn óz alandary bolmaghan qos ýmitimiz eriksiz «Astana Arenada» oiyn kórsetken edi. Ayta keterligi kónil quantatyn kórsetkishterge jetip, tipti azuly deytin alyptardyng jigerin qúm qylyp, ensesin basty. Janghaqsha shaghamyz dep kelgender útylyp, ne isterin bilmey sasty. IYsi qazaq sonda bir quanyp «shirkin osynday keyin ótkenimiz onalar, esebimiz endi týgendeletin boldy» - dep bir quanyp edi, qaydam. «Shahterinnin» mәselesi shash etekten bolyp qúty qashty. Oiyndy qoyyp, «oypyrym-ay endi ne bolamyz» deumen oigha shomdy.

Biylghy jyldyng da futbol tarihynda ózindik ýnimen qalar oiy bar. «Evro-2016» dep atalatyn jarysqa qatysatyn elderdi anyqtau kezeni bastau aldy.  Bap pen baq synasatyn qyzu doda bastalyp ta ketti. Qazaqstan da búl kóshten qalmay Yuriy Krasnojandy bas bapker qylyp saylap, qosylyp ketti bәigege. Shabysymyz jaman emes. Búrynghyday emes, shaban attay shannyng sonynda qalmay, key sәtterde qatar shabatyn shamamyz bar ekenin bayqaudamyz.Alghashqy oiyn Latviyamen ótip 0-0 esebimen tarqasyp úpaydy teng bólisken edik. Ekinshi ainalymda Gollandiyalyqtarmen jolyqtyq. 3-1 esebimen útylsaq ta onay jenemiz degen qarsylasty qapy qaldyrghan sәtterimiz az emes. Últtyq qúrama ózindik oiyn órnekterin kórsetip, bir quantyp tastady. Ýshinshi kezdesu elordamyzdyng tórinde Chehiyalyqtarmen ótti. Álemning ýzdik qaqpashysy Petr Cheh bastap kelgen batys europa batyrlarynyng jýzinde kýlkiden góri kýdik basym ekeni bayqaldy. Sebebi, kórshiles Niyderlandylyq jigitterden qazaq oiynshylarynyng óneri jayly estigen bolar, barynsha beldesuge bayqap kiristi. Ashyghyn aitqanda qos qúrama da aldymen birin biri andysumen boldy. Biraq Chehiyalyq qúrama kóp kýttirmey ózindik oinau stiylining múnda qoldanu mýmkindigi bar ekenin sezip Dochkal, Lafata, Kreychy syndy súrmergender mýlt ketpey, tepken doptary Qazaqstandyq qaqpagha dәl baghyttalyp golgha ainaldy. Bizding taraptan da qarymdy shabuyldar  jasaldy. Tipti nysanagha dәl tiygizer sәtter de boldy. Biraq bizding jigitter qaqpashy Chehty kórgende dopty dәl tebuge úyaldy ma, әlde qonaq dep syilap kónilin qaytarmayyq dedi me kim bilsin bata qoymady. Biraq Logviynenko negizgi qyzmeti qorghaushy bolsa da Petrge jeke kelip sәlem berudi jón sanap qaqpasyna óz atynan bir dopty syilap ýlgerdi. Estelik bolsyn degeni shyghar. Chehqa búl kәde únap qaldy au deymin, lezde óz jigitterin jinap alyp óz atymyzdan bir qayyrym bolsyn dedi me kim bilsin, 3-1 bolyp túrghan esepti Tomash Nesid aldy da ózgertip jiberdi. Osynday syilastyqtyng qyzghan shaghynda Logviynenko búryshtamadan joldanghan dopty qabyl alyp Chehtyng qaqpasyna dәl baghyttady. Yuriy de qalyng qazaqtyng arasynda ósken azamat qoy, Chehting sәlemdemesine osylaysha jauap qatty. Qorytyndy esep 2-4 bolyp ayaqtaldy. Syrt kózge oisyray útylghanday kóringenmen kórsetkishterimiz jaman emes kórinedi. Dopqa ie bolu kórsetkishi 49% / 51% qúraydy. Búl degeniniz oiyn teng dәrejede ótti degendi bildirse kerek. Qarsylastyng ozyq boluy әr jasaghan shabuylyn naqty qorytyndylay aluynda edi. Búl jerde qos qúramanyng oiynshylarynyng qúny men óner kórsetetin komandalary jayyna da toqtala ketken jón. Qazaqstan qúramasyndaghy barlyq oiynshylardyng jalpy qúny transferde 2 million 450 myng eurogha say keledi. Al endi myna qyzyqqa mәn beriniz, Chehiya qúramasynyng qaqpashysy Petr Chehtyng bir ózi 14 million 960 myng eurogha tatidy. Osydan-aq qorytyndy shygharugha bolar. Qúlaqqaghys retinde aitarym Chehiya qúramasyndaghy oiynshylardyng jalpy qúny 44 million 30 myng euro. Salystyrudyng ózi sanagha salmaq salady. Qaqpamyzdyng qazyghynyng dúrys qaghylmauynyng bir sebebi, biliktiligi barshagha ayan Mokinning ornyna Siydelinikov shyghuy ma degen pikirler qalyptasty kórermenderding arasynda. Osy rette qúramany jasaqtaghanda biliktiligi joghary sportshylar tasada qalyp qoyatyny ókinishti. Qaqpamyzgha soghylghan doptargha qarap otyryp David Loriyany nege shaqyrtpadyq degen oy tuyndaydy. Jasy kelmeydi desek, Petr Chehpen týiedey qúrdas. Sheberligi jaghynan da kem týspeydi. Býginde Týrkiyada óner kórsetip jýrgen David atalghan elding birinshi ligasynyng jyl qorytyndy boyynsha ýzdik qaqpashysy retinde tanyldy. Bilgeni men kórgeni mol tәjiriybeli qaqpashy alangha shyqsa bәlkim qalpymyz týzeler me edi, kim bilsin?! Chehiya qúramasynyng bas bapkeri Pavel Vrba oiynnan keyingi baspasóz jiynynda Qazaqstandyq futbolshylardyng ishinde erekshe kózge týsti dep kimdi atay alasyz degen saualgha nómiri toghyzynshy oiynshy dep jauap qayyrdy (Bauyrjan Islamhan). Búl da bolsa ortamyzda talapty jastardyng bar ekenin bayqatsa kerek.                            

ALA DOP – ALAShTYNG AYBYNYN ASQAQTATPAQ

         Elimizde futboldy damytugha az kónil bólinude dey almaymyz. Búl jasalyp jatqan bar isti joqqa shygharumen birdey. Qazaqstandyq futbolgha birinshi kezekte qarajat emes kónil dúrys bólinui kerek. Futbol -  bir doptyng sonynan quyp jýrgen ermek dýnie emes, әlem sanasatyn qozghalys. Esebi týgelder qalmayyn dep janyn salyp shara qabyldauda. Bizde de onday bastamalar boy kóterude. Mysaly, Braziliyagha balalardy oqugha jiberdik, qúptarlyq әriyne. Jylyna milliondaghan qarajat qúiyp oqytudamyz. Nәtiyje bereri sózsiz, biraq dәl sol qarajatty qarastyra otyryp, shetelge tәlimgerlerdi attandyrmay, sol jaqtyng bilgir mamandaryn ózimizge shaqyra otyryp nege arnayy mektep nemese akademiya qúrmasqa? Ájirbayjan memleketining astanasy Bakude әlemge aty mәlim «Manchester Yunayted» klubynyng mektebi ashyldy. Múndaghy maqsat jastardy ozyq ýlgide dayyndap, jalpy búqaralyq sipat retinde nasihattau. Taghy bir útatyn túsy europalyq klubtarmen baylanys ornatu. Mine, osynday sharalar elimizde qolgha alynsa  ýlken isting bastauy bolyp, útylghannan útarymyz kóp bolary anyq.

Aybyndy qazaq elining atyn shygharudyng tәsili kóp. Sonyng biri osy futbol oiyny. Býginde jana tolqynnyng qarqyny men qarymy quantady. Olardyng qatarynda Bauyrjan Islamhan, Roman Múrtazaev, Toqtar Janqylyshbay, Abat Ayymbetov, Abzal Beysebekov, Islambek Quat, Sherhan Bauyrjan, Bauyrjan Jolshiyev, Georgiy Jukovtardy erekshe atap óte alamyz. Búl jas daryndardyng otyn óshirip almay, әrqaysynyng qabiletine qaray qoldana biluimiz shart. Sonda ghana ilgeri jylju ýderisi bolmaq.

Bolar elding balasy birin biri batyr deytin últtyng úrpaghymyz. Qanday da bir bastamada birinshi kezekte senimning orny erekshe. Qazaq futboly ózining jankýierinsiz damuy әste mýmkin emes. Álemdik qúramalardyng oiyndaryn kógildir ekrannan kórgende kózding jauyn alyp, ózine jipsiz baylap alatyn, tabyndyryp, tamsantatyn túsy qaysy? Ol jankýier men qúramanyn, klubtyn, oiynshylardyng keri baylanysy. Astananyng tórinde Qazaqstan qúramasynyng ózge eldermen kezdesudegi erekshe qúbylysy bar. Birde últtyq qúrama kórshiles qyrghyz elimen kezdesip tamasha óner kórsetip jeniske jetti. Biraq qoldaushy halyq tym az jinaldy. Dәl osynday kezdesudi elimiz Germaniya, Portugaliya elderimen ótkizgende halyqtyng qarasy mol. Nelikten? Meninshe halyq Shvaynshtayger, Noyer, Mullerdi kórip, Krishtianudyng dop tepkenin tamashalaugha keletin ispetti. Sonda bizding jana qazaqstandyq patriotizmimiz qayda? Últtyq iydeyamyz taban astynda qalyp qoyghany ma? Mine, oilanatyn mәsele. Sýier úlyng bolsa sen sýi, sýiinerge jarar ol demey me hakim Abay? Múndaghy oy qorytyndysy osynda.

Ótkennen sabaq alyp, bolashaqqa baghyt alghan bastama ghana týbi qayyrly bolmaq. Qazaq futboly ghasyrlyq mereytoyyn esh qymsynbay ótkizdi. Sebebi búl uaqyt aralyghynda ózindik jetistikteri jeterlik. Tәuelsizdikting araylap atqan aq tanymen tenbil doptyng jana tarihy baghyty bastau aldy. Býginde otandyq futboldyng ayaq alysy alshaq bolmaghanymen buyny bekip, búghanasy qatqanda býkil әlem Qazaq elining qaysar erlerine tamsanyp, tanday qaghatyn bolady. Búl dәuir bayqaghan jangha bastalyp-aq ketken. Endigi ýmit qazaq futbolynyng basyna qonar baghyn úshyryp almay, qadamyn qatayta týssek bolghany. Sheshimin tarih ózi shygharar...

Aybek QOSANOV,

Euraziya últtyq uniyversiytetining magistranty   

Abai.kz