Ádildik turaly әngime aitqanda eng aldymen qoghamdaghy enbek pen tabys bólinisi auyzgha alynary belgili. Ony ainalyp ótu mýmkin de emes. Avstriyanyng ataqty filosofy Gans Gelsen «Adam balasynyng әdildikke úmtyluy – baqytty ómirge degen armannan tuatyn ýrdis. Jalghyz jýrip baqytqa jetu mýmkin bolmaytyndyqtan ony adamzat qoghamynyng ishinen ghana izdeymiz. Sondyqtan, әdildik degenimizding ózi zor baqyt. Eger qoghamda mýdde qayshylyqtary tuyndamasa әdildikke degen múqtajdyq ta bolmas edi» degen eken. Al, aghylshyn oishyly F. Bekon әdiletsizdikting ýsh qaynar kózi retinde zorlyq-zombylyq, zandy bet perde etip qasaqana jasalatyn «ittikter» jәne zandyq normanyng tym qatygez sipaty dep tanyghan.

Áriyne, sanaly adam balasy meylinshe adal bolugha tyrsar bolar. Ókinishke qaray is-әreketinde ýnemi әdildikti tu ete almaytyny bolmasa. Kóshpendiler qúrghan memleket tarihyna zer salsaq, Shynghys han qatal bolghanymen әdildikti bekem ústanugha tyrysqanyn angharamyz. Mysaly, Tay úlysymen shayqasta ózin jaralaghan jau sarbazynyng әdildigin tanyp oghan Jebe degen esim berip ózining qolbasshysy etip taghayyndaydy.

Al, óz qojayyny, jalayyr Jamuhagha opasyzdyq jasap, ony baylap әkelip tapsyrghan qarsylas jaqtyng bes sarbazyn ólim jazasyna kesedi. Memleket ýshin jan ayamay kýresken nókerleri arasynan erekshe enbegimen, erligimen kózge týskenderdi jasaghan qyzmetine say lauazymgha taghayyndap, syi-siyapat jasap otyrghan.

Jalpy, qarapayym halyqtyng memleketten kýtetini – syi-qúrmettin, lauazymdyq qyzmetting jәne sógis pen jazanyng da әrkim ýshin әdil berilui ghana. Kópe-kórineu jaghympazdyqtyng arqasynda memleketten mәrtebeli ataq almasa, eshkim naqaq jalamen sottalmasa bolghany. Áytpese, ókimetten әlde bir artyqshylyqty nemese kýndelikti isher as-suy men kiyer kiyimin súrap alaqan jayyp otyrghan eshkim joq.

Demokratiyalyq qoghamdy ornyqtyrghan elderding resmy biyligi kez-kelgen problemany halyqtyng talqysyna salyp, әdil sheshim qabyldaudy maqsat etedi. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda salystyrmaly týrde әleumettik әdildik nyshandary bizde de bolghan edi. Songhy jyldary aqylgha qonymsyz nebir qúityrqy joldarmen lauazymgha qol jetkizgenderding soraqy әreketi júrttyng ashy mysqylyna arqau bolyp jatyr. Biraq, amal neshik, «kýsh qazanday qaynayly, kýresuge dәrmen joq» demekshi, biylik azuly bolghan sayyn qogham enjarlyqqa kóship barady. El taghdyryna qatysty qabyldanyp jatqan manyzdy sheshimderding ózine at tóbelindey birli-ekili aqparat qúraldary bolmasa, júrttyng kóbi salghart qaraytynday.

Eshbir sayasy kýshting halyq talqysyna úsynyp jatqan ózekti mәselesi angharylmaydy. Bәrin qúzyrly mekemeler ózderi úsynyp, ózderi kesip-piship jatqanday kórinedi. Parlamentke ministrlikter әkelgen әlde bir zang jobasy asa qyzu talqylanyp jatqanyn da kórmeysin. Sanauly ghana deputat syn aityp, súraq qoyghan bolady. Biraq, dauys sanaghan kezde qarsy túrmaq qalys qalghan tiri jan bolmay shyghady. Oghan dәleldi alystan izdeuding qajeti joq. Mysaly, Euraziya ekonomikalyq odaghy turaly kelisimdi ratifiaksiyalau jónindegi zang jobasyn Qazaqstan parlamenti birauyzdan maqúldasa, Belarusi parlamenti jeke shart qosuy qay elding deputattarynyng eline janashyrlyghy basym ekendigin ashyq kórsetip berdi.

Jalpy, lauazymdy túlghalar halyqtan tym alystap ketti. Parlament dengeyinde sheshilip jatqan mәselelerding ishinde sayasy qozghalystar men  partiyalardyng qatysuymen qaralyp jatqany shamaly. Múnyng sony jaqsylyq әkelmeydi. Ony sayasatpen ainalysyp jýrgen әrbir túlgha biluge tiyis. Eger qoghamdy bólinushilik pen býlinushilikke jetkizbeyik, túraqtylyqty saqtayyq dep shynymen niyettenetin bolsaq, onda halyqtan jasyryp mәsele sheshudi әdildikke jatqyzbas edik.

Jergilikti mәslihatqa deputat etip kimdi sayladynyz? Qazir osy súraqty kóziqaraqty, qoghamda әjeptәuir belsendi sanalatyn oqymysty azamattargha qoyyp kórinizshi. Atap bere almaydy. Ol túrmaq jergilikti mәslihat hatshysynyng aty-jónin biluimizding  ózi neghaybyl. Olay bolsa, juyqta senat saylauyn әdil әri keremet ótkizdik deuding ózi dauyryqpalyq qana ghoy.      

Shyndyghyn aitqanda, qazirgi sayasatta últtyq qúndylyqtyn, memleketshildik kózqarastyn, әdil prinsipshildikting orny ýnireyip bos túr. Adal, biliktilerden góri qalataly zalymdardyng joly bolyp túr. Sayasatpen bәsekelesuding ornyna, baylyqpen, aqshamen bәsekelesu algha shyghyp barady. Subektivtik pikir dep qabyldasanyz da patsha kóniliniz bilsin. El parlamentining bekitken zandarynyng kóp bóligi bәz bireulerding jeke mýddesin nemese qarjy toptarynyng tapsyrystaryn oryndaugha baghyttalyp jatatyny angharylyp túratyn boldy. Sonda, halyq mýddesinen góri oligarhtardiki aldynghy oryngha shyqqany ghoy.

Sonday-aq, saylaudyng nәtiyjesin dauys jinaudan búryn belgilep kesip-piship qoyatyn reseylik ýlgidegi tehnologiya da әdiletsizdikke barynsha keng jol ashyp otyr. Qazirgi parlamentting eki palatasy da atyna zaty say bolmay túr. Onda oppozisiyalyq kýshterding ýni shyqpaydy, zannyng oryndaluyn qadaghalau jaghy da kemshin. Is jýzinde bir partiyanyng ghana tizimi boyynsha iriktelgen parlamentte pikiraluandyqtyng boluy da mýmkin emes.

Úly oishyl Sh.L.Monteskie «Zannyng jandy bolmysy» atty enbeginde: «Zang shygharushy biylik pen atqarushy biylik bir qolgha shoghyrlansa, erkindik, әdildik turaly auyz ashudyng da qajeti joq» dep jazghan. Jalpy, biylikting tepe-tendigi tenselip, baqylaudyng balansy búzylghan jerde zang shygharushylar ýkimet ornymen jәne sot jýiesimen auyz jalasyp ymyralasyp ketetinin sayasattanushylar jaqsy biledi. Osyndaydyng saldarynan әdilettilik ayaqqa taptalady, oligarhtar kólenkeli biznesining kórigin qyzdarady, al, barlyq auyrtpalyq halyqqa jýkteledi.      

Býgingi qazaq «qarnynyng ashqanyna emes, qadirining qashqanyna jylaydy». Olar bәrinen búryn әdildikke shólirkep otyr. Ejelgi Grek oishyldary jeti qúndylyqtyng biri әdildik dep tauyp, onyng ózi bar bolghany әrkimge óz ýlesin jónimen beru ghana ekenin aitqan. Búl qaghidany әlem oishyldary men ataqty zangerler jappay moyyndaghan.

Olay bolsa, qazirgi әlem kóshinen qalmaudy qalaytyn qazaq balasy әdildik jolynda batyl qadamdar jasaluyn qalap otyr.  Aynalyp kelgende, deni sau, sanasy sergek qogham qúrudyng irgetasy – әdilettik ekendigine kózimiz jetti. Memleketi azamattaryna, azamattary bir-birine, biznesi tútynushylaryna, júmys berushi mamandaryna, júmysshylary kәsiporyngha adal bolmasa, isting bәri bos ekenin sezinetin uaqyt tudy.

«Eki eli balyq bir eli balyqty jútatyn» qaghida – demokratiyalyq zayyrly qoghamgha tәn ýrdis emes. Keshegi әkim býgingi úrygha, bas diplomattyng biri qashqyngha ainalghany kimge abyroy? Mamandyghy boyynsha jastardyng júmysqa ornalasuynan bastap, joghary lauazymdyq mәnsap ataulynyng satylatyny bayaghydan beri qúpiya boludan qalghan. Búl әrbir parasatty qazaqtyng zyghyrdanyn qaynatyp, jiyirkenishin tudyryp otyr.

Saudanyng kókesi tender atymen astyrtyn satylatyn memlekettik qyzmette bolyp túr. Ádildikting sybaylas-jemqorlyqtyng my batpaghyna batatyn túsy da osy jerde bop túr. Múnyng qarapayym kóriniske ainalyp bara jatqany ýrey tudyrady.

Qazaq oishyldary ejelden әdildi tu etip ústanghan. Úly aqyn Shәkәrim aitady:

«Nysap pen meyirim, әdiletti,
Janynday kórip jan saqta.
Ol jolda ólsek, nemiz ketti,
Maqsútqa jetpey qalsaq ta».

         Ádiletti moyyndaudyng erlik ekenin uaghyz etken úly hәkim Abaydy tereng zerttep tanyghan zanghar jazushymyz Múhtar Áuezovting «Ádiletti tilesen, atannyng da aiybyn ait» deui kezdeysoqtyq bolmasa kerek.

         Rasynda, qazirgi tanda júrt kólgirsigen jalghan madaqtan әbden mezi bolyp barady.

Quandyq ShAMAHAYÚLY

Abai.kz