KGB tarihynyng qandy betterinen
KGB. Tәrjimәsiz da týsinikti. Ásirese, qazaqqa («olar ýsh әrip» dep te aitady). Kenes ókimetimen birge jaralghan. Jazalaushy organ. Aty ózgere-ózgere (VChK, GRU, GPU, OGPU, NKVD, t.b.) songhy taban tiregeni – KGB (Komiytet gosudarstvennoy bezopasnostiy). Jaqsy jaqtaryna talas joq. Shylauynda senimsizdik, әdiletsizdik, satqyndyq, qorqynysh, kýdik qosa jýrgeni de aqiqat. Qysastyqtary óz aldarynan shyghyp, atylyp ketken Yagoda, Ejov, Beriya, Dekanozov, Kabulov – bәri Stalinning qolshoqpary. Arandatu, jala, lankestigi (basqasha deu mýmkin emes) sheksiz. Olardyng qandy tyrnaghyna ilinip, birli-jarym aman qalghan beybaqtardyng ómir-baqy ýreyden aryla almay, jaryq dýniyeden jaltandaumen ótkenine dәlel-ayghaq mol. Tómende bayandalatyn oqigha solardyng bir parasy dese bolghanday.
* * *
Medeu múz aidynyna baratyn joldyng boyynda (Almatydan biraz úzaghan song sol qaptalda) partiya organdary men solargha qarasty mekeme basshylary – jyldyng tórt mezgilinde birdey – demalyp, tynyghatyn «Alatau» sanatoriyi deytin boldy. Taza aua, tamyljyghan tabighat, em-domy ózinshe, ne kerekting bәri bar. Qyrym, Kavkazdan әldeqayda artyq.
1974 әlde 1975 jyldardyng biri. Jeltoqsannyng basy. Qar qalyn. Ýskirgen ayaz. Aspan túnjyr. Biraq, «Alatauda» qashanda kýn jarqyrap túrady. Men týs әletinde barghanda da solay eken. Keng aula múntazday. Kýrelgen – biyiktigi kisi boyy – qar búrysh-búryshta ýiilip jatyr. Sanatoriyding qarsy aldyna toqtaghan mashinadan týsip, esikke qaray ayandadym. Kire beristegi tabaldyryq aldynda tolyq deneli, kózderi tikenektey, kýltildegen bújyr bet, moyny kýjireygen qartang adam túr. Basynda milyqtay kiygen eltiri malaqay, ýstinde jaghasyz júqaltang palito. Boyy ortadan joghary. Jasy alpystan әri, jetpisten beri sekildi.
Nege ekenin qaydam, beytanys adam maghan kirpidey jiyrylyp, suyq jýzben tiksine qarady. Qysynqy kózderi ónmennen óte tesireyedi. «Nemene, jetting be?» – dep gýj etti janynan óte bergenimde. Qalsh-qalsh etedi. IYekteri dir-dir. Jalt qaradym da, ýn-týnsiz zyp berdim. Ol: «Malghúndar, maghan endi týk te istey almaysyndar», – dep qyryldady sonymnan.
Qabyldau bólmege әreng jettim. Qolym qaltyrap, qújattardy zorgha toltyrdym. «Álgi kim, meni tanityn bireu me, әlde syrttay óshtesken qasqa ma?» deymin berekem qashyp. Sýiretile basyp palatagha keldim. Palata jeke kisilik siyaqty edi, kirsem bireu otyr. Tany kettim: shymkenttik Ortay Múrziyn, oblystyq radionyng jauapty qyzmetkeri. Aman-saulyqtan keyin birden: «Oreke, solay da solay, jana osynda kele jatyp, syrtqy esikting aldynda poshymy ne sovhoz diyrektory, ne partkom sekretaryna úqsaytyn bireudi kórdim. Shopangha da úqsaydy. Qorbighan qújban qara. Óitemin de býitemin dep zәre-qútymdy úshyrdy», – dedim ishimdi bosatqym kelip.
– Qaydan bileyin, – dedi ol basyn shayqap. – Men de osy әlginde, sening aldynda keldim. Kórshi palatada Aqtasta prokuror bop isteytin Qadyr Múhambetov jatyr. Janyndaghy adam bir saghattan song ketedi dep edi, endi ketken de shyghar. Men sonda barayyn. Múnda sәl kýte túr degen song kelgenmin. Qadyr eski dosym, biyl ekeumiz birge demalayyq dep kelisip edik.
Sәlden keyin kórshi palatadaghy Ortaygha baryp, Qadyrmen de tanystym. Shymyr deneli, ótkir kózdi, qalyng shashy búiralau, qara tory jigit eken. Sózi óktem, prokuror dese degendey. Tez shýiirkelesip, tabysqanday boldyq. Auzyn ashsa, jýregi kórinetin anqyldaq Ortay men jana tanysqan dosyn: «Búl әdilet polkovniygi, jaqynda general bolady», – dep kótermeleydi. «Búl KGB-ny da kórgen. Ortalyq partiya komiytetining әkimshilik bóliminde istep, Aqtasqa sol jerden bardy. Jogharylau ýshin SK-da isteu kerek eken ghoy», – dep te qoydy.
– Áy, jeter, – dedi Qadyr. – Nemene, sen sorlymysyn? Aqtasqa talay shaqyrdym. Kelmedin. Álde, kelesing be?
– Obkomgha sekretari etsen, nege barmaymyn, baramyn.
– Qoydyq. Shymkentinde bola ber. Biz barghanda týsetin de ýy kerek qoy.
Súrasa kele Qadyrmen bir audannan bolyp shyqtyq. Tórtinshi klasqa deyin men tughan Keles ónirinde oqyp, keyin әkesining atamekeni – Shiyeli jaqqa qonys audarghangha úqsaydy.
Osylaysha qújban qarany úmytyp ta ketkendey bolyp edim, biraq, keshki tamaqqa bara jatqanda dәlizding qaq ortasynda aldymnan kókirek kere qasqayyp taghy shygha keldi. Búl joly malaqaysyz, basy taqyrlau, aq qyrau shalghan túqyl shashtary jylt-jylt etedi. Qarny shermiyip, etjendi denesi kostum-shalbargha zorgha syiyp túr. Moynynda kýreng galstuk. Shoyynday bitimi alyp ta, shalyp ta jyghatyn qara dәuden aumaydy. Kýjireygen moyyn, salbyranqy búghaq. Janynan óte bergen maghan búl joly da buraday buyrqanyp, ejireye qarady. Birdene dep kýbirlegendey boldy. Jyldam óte shyqtym da, búryshtan ainala bere artyma qarasam, sol ornynda әli túr eken. Arqam tonazydy. Ashanagha qalay kirip, ýstelge qalay otyrghanym esimde joq.
– Ne boldy, ýrpiyip ketipsing ghoy, – dedi ýstelde maghan qarama-qarsy otyrghan jigit.
– Eshtene, – dey saldym.
Sanatoriyding aty – sanatoriy. Ázil-qaljyn, oiyn-sauyq. Keshki tamaqtan song kino, konsert, bi. Bireu biliyard, bireu kitaphanagha barady, bireu taza aua jútu ýshin tysqa ketedi. Qadyr men Ortay kóbine palatada bolady.
Mening qalauym – kino. Basqalardyng da kóbi kinogha qúmbyl. Kassa aldyndaghy iyin tiresken júrt ishinen symday tartylyp, júqa qara shashtaryn eki aiyra jaltyratyp taraghan súrghylt jýzdi, ashandau jigitke kózim týsti. Qatyp kiyingen: súr pidjak, kók jeyde, qyzghylt galstuk, kýreng shalbar, ayaqta sheteldik biyik ókshe tufli. Jasy men qúralpas. Jýzinde jylu joq, pan, manghaz. Eptep tanitynym esime týsti. Kinorejisser. Men bilgende «Qazaqfilimde» isteushi edi, qazir «Qazaqtelefilimde» bolsa kerek. Biraq, myna shirenisting sebebi ol emes. Ayday súlu әieli bildey ministrding bildey orynbasary. Múnda әielsiz kelgeni bayqalady. Kinozalgha kire beriste sypayy sәlemdestik. Qol alysyp.
Meni ol da tanydy. Erterekte men júmys isteytin jerge Quat Ábuseyitovting assistentimin dep talay kelgeni bar-tyn. Onda qarapayym, elgezek jas jigit edi. Sodan kórip túrghanym osy.
Týski tamaqqa barar aldynda Qadyr:
– Áy, anau jigit kim? – dedi Ortaygha odyraya qarap. – Oqtau jútqanday tikireyip, kirjiyedi de otyrady ghoy. Tanerteng de, týste de, keshke de. Deni sau ma ózinin? Adam degen bylay ashyq-jarqyn bolmaytyn ba edi?!
Qadyrdy birden týsingen Ortay:
– Qarsy aldynda otyr ghoy, súramaysyng ba? – dedi ezuine mysqyl ýiirilip. – Áytpese, palatagha shaqyr, jaqsylap tanysasyn.
– Ói, ketshi, – degen Qadyr sen bilesing be degendey maghan qarady.
– Bilemin, – dedim. – Kinorejisser. Aty-jóni Qostan Mahmetov. Tayauda týsirgen bir-eki filimi maqtalghan.
– Bәse, sol eken ghoy, – dedi Qadyr myrs etip. – Aman bolsyn.
– Al, men ony ýndemester auylynan shyghar dep edim, – dedi Ortay kózderin syghyrayta.
– Jo-joq, – dedi Qadyr. – Olardan bolsa bilemiz ghoy.
– Qusyng ghoy, – dedi Ortay (Qadyr ekeui ylghy shap ta shap). – Sen bilseng de jasyrasyn.
Búl men kelgen kýnning ertenine bolghan әngime. Qadyr men Ortaydyng palatasynda. Búl kýni qújban qara da, kinorejisser de kóringen joq.
– Áy, anauyng naghyzdyng ózi eken ghoy, – dedi Ortay keshki astan keyin bir stolda otyratyn kinorejisser jóninde. – Býgin ashanagha kiyimin ýsh ret ózgertip keldi. Áyelder de óitpeytin shyghar.
Qadyr әdettegidey: Ketshi sen! – dedi kózderin alarta. – Júrttyng kiyiminde shataghym ne? Aytqanday, sen mana týstikten erte ketip qaldyng ghoy, sonda ol maghan bir syryn aitty. Osynda beytanys bireu oghan qyramyn da joyamyn dep donaybat jasaydy-mys. «Shpionsyn, tynshysyn, aulaq jýr, әitpese, siraghyng synady», – deydi-mys.
– Sen ne dedin? – dedi Ortay.
– Ne deyin, auysqan bireu shyghar, mәn berme dedim. Qorqaq neme me, jýni jyghylyp, jasyp qalypty, – dedi Qadyr. – Ózim kinorejisser, әielim ministrding orynbasary deydi. Bayqauymsha, qorqyp jýrgen siyaqty.
Mening ishim qylp etti. Kinorejisser aitqan adamnyng qújban qara ekenin birden bildim. Nege ekeni belgisiz, birtýrli boyym jenildep, sergigendey boldym. Sózge aralasqan joqpyn.
Sanatoriydegi tirlik: týske deyin abyr-sabyr, sauyqtyru-emdik sharalar. Týski tamaq aldynda sәl sayabyr tauyp, tәbet ashar jasau ýshin Qadyr men Ortaydyng palatasynda bas qosamyz. Býgin de ony-múny sóz etip otyrghanda esik kenet sart ashylyp, dal-dúly shyqqan kinorejisser kirip kelsin.
– Áy, ne boldy? – dedi Qadyr úshyp túryp.
Biz de an-tang bop qaldyq. Qalsh-qalsh etken kinorejiysserding dausy dirildep, jóndi sóiley almaydy. Týri adam shoshyrlyq: shashy qobyraghan, kózining aldy kókpenbek, ong qabaghy men erni jarylghan, múrnynan qan kórinedi. Shalbary úipa-túipa. Bir qolynda qaq bólingen galstuk. Bizge kezek-kezek qarap:
– Jýrinizdershi, koridorgha shyghynyzdarshy! – deydi jylamsyraghanday bolyp.
– Tezirek jýrinizdershi, kuә bolynyzdar, әitpese, ketip qalady, qashyp ketedi! – dep bezildeydi.
Ytyp-ytyp koridorgha shyqtyq. Aytqanday-aq, eshkim joq, tym-tyrys. Edendegi ýsh-tórt býktelgen kilem ýstinde qaghaz, qalam, taraq, qol oramal sekildiler shashylyp jatyr. Olardy jyldam jinap alghan Ortay kinorejisserge úsynyp edi, ol qalamdy aldy da, basqasyn atyp úrdy. Aynalagha alaq-júlaq qaraydy. Tistenedi, basyn shayqaydy, ýhileydi. «Kórdinizder ghoy, qashyp ketti!» – dep ishin basady.
– Mine, ol meni osy jerde soqty, – dedi myj-tyj bolghan kilemning orta túsyn núsqap. – Andausyzda bas saldy. Áreng qútyldym. Átten, әtten!.. Endi kórsetemin gadqa!.. Ayamaymyn!.. Bayqamay qaldym, әitpese…
– Onyng kim ekenin bilesing be? – dedi Qadyr.
– Bilemin… keshe aityp em ghoy… sol!..
– Onda jýr, palatagha barayyq. Múnda kózge týsip keregi joq, kim ekenin bilseng boldy, eshqayda ketpeydi, – dep bәrimiz bólmege kirdik.
Qadyr kinorejisserge:
– Anda baryp juyn, ýsti-basyndy týze, – dedi vanna jaqty núsqap.
Onan song bizge qarap:
– Apyray, netken adam!? Tapa-tal týste… Ne ýshin? Qyjyly bolsa, bylay-aq aitpay ma? – dedi qatqyldau dauyspen.
Qostan juynyp-shayyndy, shashyn tarady. Palatama baryp basqa kiyimderimdi әkep ber degen son, Ortay ekeumiz ol tilegin de oryndadyq. Jana kiyimderin kiyip, jyrtylghan kiyimderin gazetke orap, qoltyghyna qysyp aldy.
– Mine, endi dúrys boldy, – dedi Ortay kinorejisserding arqasynan qaghyp. – Er jigit ne kórmeydi, anda-sanda óstip tayaq jep qoyghan da teris emes, – dep shiyq-shiq kýldi.
– Oghan kórsetemin, – dedi kinorejisser. – Qazir akt jasayyq, qol qoyasyzdar ghoy, solay ma? – dep ýsheumizding betimizge kezek-kezek qarady. – Kuәlikke ýsh adam jetedi, – dep nygharlap ta qoydy. – Múny ayaqsyz qaldyrugha bolmaydy. Akt kerek!
– Akt qashpaydy, – dedi Qadyr qabaghyn shytynqyrap. – Ashuyndy bas. Áueli bolghan jaghdaydy bas dәrigerge baryp ait. Qajet bolsa, kórgen-bilgenimizdi biz de aitamyz. Qalghanyn sonynan kóre jatamyz, jaray ma? Aytpaqshy, әlgi adamnyng aty-jóni kim dedin?
– K chertu, aty-jónin bilmeymin, týrin tanimyn dedim ghoy!..
– Jә, abyrjyma. Qazir tamaqqa barayyq. Onan son…
Qostan myna týrimmen ashanagha qalay baramyn demesten, bәlkim, kelispese de, kelisken synaymen túnjyraghan kýii shyghyp ketti. Esik jabylysymen men birinshi kelgen kýni qújban qara turaly Ortaygha aitqandarymdy Qadyrgha bayandap berdim. «Endigi kezek meniki emes pe» degen kýdigimdi de jasyrghan joqpyn.
– Áy, saspa, bәlkim, Qostan bolmaghanda seni sabar ma edi, kim bilsin, – dedi Ortay quaqylana. – Onyng kózine sen de ýsh әripting adamy bop kóringensing ghoy, shamasy. Qostan ainymaydy, dәl ózi.
– Bir nәrseni týsinbey otyrmyn, – deding Qadyr. – Múnday jerge anau-mynau adam kelmeydi. Nemene, qújban qara deding be, sen de aitady ekensin, meninshe, ol adamda bir syr boluy mýmkin. Álipting artyn baghayyq. Aktini qoya túryndar.
– Men ony syrtynan kórdim, – dedi Ortay ejireye. – Qújban qara dese degendey. Naghyz qara kýshting iyesi. Álgindey kinorejisserinning ýsh-tórteuin bir-aq býkteytinning ózi. Seni qúday saqtapty, – dep selk-selk kýldi, meni býiirimnen týrtip qap.
– Jýrinder, tamaqqa barayyq, – dedi Qadyr.
Qadyrdyng aitqany keldi. Bas dәriger Toqtaghan Súlybekov qújban qaramen de, kinorejissermen de sóilesipti. Ekeuin mәmilege keltiripti. Qújban qaramen jerlestigi bar ma, nemene, joldamasynyng qúnyn tólep, ýn-týnsiz ýiine qaytaryp jiberipti…
Al, kinorejisser bolsa:
– Júrt qaydan biledi, men abyroydy oiladym, әielime sóz kelmesin dedim. Gadty sanatoriyden qudyrdym, sol jetedi, – dep mingirledi Qadyrgha alghys aitugha kelgende.
– Onyng bilgendik bopty, – dedi Qadyr nyqtanqyray sóilep. – Jalpy, sen týsinigi bar jigit ekensin! – dep kótermelep qoydy. – U-shudyng keregi ne?
Sóitip, oida joqta búrq etken kiykiljing «sәtti» ayaqtaldy. Qújban qaranyng kim ekeni de mәlim boldy. Qadyr aitqanday, ol tipti de tegin adam bolmay shyqty.
Endi soghan keleyik. Ontýstik ónirdegi Ózbekstanmen shektes (Tashkentke irgeles, keyin Saryaghashqa qosylghan) Keles audanynda soghystyng aldyndaghy jappay kollektivtendiru kezinde úiymdasqan 60-70-ke juyq shaghyn kolhozdar boldy. Audan ortalyghynda әr kolhozdan bir-ekiden kelip oqityn balalar ýshin jalghyz orta mektep bar edi. Ár klass ekeuden (paralleli) artpaydy (osy faktordyng ózi-aq halyqtyng mýlde joyylyp ketuine shaq qalghanynyng kuәsindey). Maman múghalimder joqqa tәn. Keybir múghalimder Almaty men Shymkentten bir-eki jylgha uaqytsha keledi (1950-51 oqu jyldarynda Almatydaghy Oqu ministrliginen kelgen Tólegen Myrzataev bizge matematika, әieli nemis tilinen bir jyl sabaq bergen-di). 1952 jyly Almatyda uniyversiytet bitirgen Seydemat Bataev pen pedinstitut bitirgen Ózbekәli Jәnibekov keldi. Seydemat qazaq әdebiyeti, Ózbekәli tarih pen geografiyadan sabaq berdi.
Ózin professorlar siyaqty ústaytyn Seydemat Bataev otyrmaydy. Basyn shalqayta týregep jýrip «leksiya» oqidy. «Qazaq әdebiyetinde «Qara qasqa atty Qambar batyrdan» basqa jyr-dastandardyng bәri túl, kedeyden shyqqan Qambar batyr ghana halyqqa jaqyn, – deydi sústana qoldaryn sermep. – Baylardyng soyylyn soqqan zar zaman aqyndary men Kenesary-Nauryzbaydy dәriptegen Esmaghambet Ysmayylov, Qajym Júmaliyev, Ermúhan Bekmahanov, Bek Sýleymenov deytinderding әrqaysysy 25 jylgha sottaldy. Áuelbek Qonyratbaev, Múhametjan Qarataev jer audaryldy. Qanysh Sәtbaev, Múhtar Áuezov qashyp jýr», – dep kózderinen ot shasha tepsinedi.
Stalin әshkerelenip, Hrushevting «jylymyghy» bastalysymen kýni keshegi «jaular» aqtalyp, elge oraldy. Bir qaraghanda, әdildik jendi. Al, shyndyq she? Qanshama taghdyr býlinip, qanshama beykýnә jan jazyqsyz japa shekti, opyndy, ókindi, óksidi, tipti, qúrdymgha ketti dese bolady. Aydaudan qaytqan song úzamay baqilyq bolghan Esmaghambet Ysmayylov, Qajym Júmaliyev, Ermúhan Bekmahanovtardyng (basqalar da az emes) mezgilsiz qazasy qúrdymgha ketken emey ne? Qay-qaysysynyng da bergeninen bereri kóp, elge, halyqqa qajet shyn ghalymdar emes pe edi?
IYә, qanshama jýrekte jazylmaytyn jara, qayghy-qasiret, aiyqpas mún, kýiinish qaldy. Ruhany jarymjandyq, senimsizdik, kýdik-qorqynysh, nala qaldy. Ekining birin mynau mening sonyma týsip, izimdi andyp jýrgen KGB-nyng jansyzy degen qiyaly nanym-senim qaldy. Sondaylardyng biri jogharyda biz әngimelegen – eshqanday sovhoz diyrektory da, partkom hatshysy da, agha shopan da emes, kerisinshe, kezekti (1950-1952) nәubet jyldarynda 25 jylgha sottalyp, aman-sau oralghan, basyna búlt ýiirilip, aqyrzaman ornaghan shaqta qasaqana ozbyrlyq pen jalagha tóze almaghan orys әieli ózin poyyzdyng astyna tastap mert etken, halqymyzdyng ayauly perzentterining biri, әigili ghalym, tarih ghylymdarynyng doktory Bek Sýleymenov edi. Kózine KGB-nyng tynshysy bolyp elestegen (obaly ne, ózi de sodan aumaytyn), qashan kórseng ayaghyn shirene basyp, syqiya syzdanyp jýretin kinorejisserge tәnirding tal týsinde arystanday atylyp, edenge aunatyp sabaghan professor…
Oy, dýniye-ay! Marqúmnyng imany joldas bolsyn!..
Zәkir ASABAEV
Abai.kz