Býgin - «Abai.kz» aqparattyq portalynyng aq adal dosy, shyn janashyry, kórnekti aqyn, belgili publisist Talghash Eshenúlynyng tughan kýni.

Redaksiya újymy atynan Talghat Eshenúlyn tughan kýnimen qúttyqtay otyryp, shanyraghyna baqyt, shygharmashylyghyna tabystar tileymiz.

Tómende Talghat Eshenúlynyng bir top ólenderin úsynyp otyrmyz.

«Abai.kz»

 

KÓKTEMSIZ...

IYirimnen kýlki ýiirip,

dir ete qalyp, tolqyndap,

ýzile bere qúiylyp,

rauanday oinap, jarqyldap -

 

әinekke qonghan móp-móldir,

gýl moyynyna ilingen

monshaqtarynan kóktemnin

sizdi kórdim ghoy býgin men!

 

Tonazyp týngi janbyrdan,

kóktemgi shyqty tang ata

terip jýr ekem, qaldyrghan

siz eken deymin, o, botam!

 

Terezedegi laghyl shyq,

bәisheshektegi laghyl shyq -

jan núrymmenen shaghylysyp,

tanymnan әr kez tabylshy!

 

Qaraymyn kókke meyirmen,

móldir aspannyng әni - siz.

Qaraymyn jerge meyirmen,

móldiregenning bәri - siz.

 

Sizge ainalyp ketti endi

dýnie mynau, ne qylam ?..

Siz dep aghady kóktemgi

kózimning tamshylary da!

 

ALMATY VOKZALY

Almaty vokzaly.

Jol - tarau, terisayyryq.

Týn.

Shoyyn relister tynshyghan.

Tynshyghan dýniyening kókiregin qars aiyryp,

perronda әn aitty bir syghan.

 

Án aitty bir syghan, kónilimdi bosatty -aqqudyng dauysy synsyghan.

Kózimnen shym-shymdap yp-ystyq jas aqty,

jas deymin órtegen múng shyghar ?!

 

Órtegen múng shyghar - janymnyng u-baly,

bólisip ishuge kim shydar ?

Kim shydar, oiladym men ózing turaly,

kimdi oilap túr eken búl syghan ?

 

Almaty vokzaly.

Jol - tarau, terisayyryq.

Múngha qúl - bir qazaq, bir syghan.

...Dert alghan әsershil jýrekti qars aiyryp,

beu, ghúmyr, bir kýni tynshyghar

 

DEJAVU

Janbyrly kýz jetken kezde

jolyghystyq, taghdyr ma ?

Búl ne, mólt-mólt etken kózde -

jas pa, әlde, janbyr ma ?

Janbyrly kýz jetken kezde

Ayyrylystyq, taghdyr ma ?

Búl ne, mólt-mólt etken kózde -

jas pa, әlde, janbyr ma ?

 

Órekpigen ótti kez de,

Jas qúrghaghan, janbyr da...

Birdene mólt etti kózde,

búl ne taghy, taghdyr ma?!

 

ESTELIKTER

Estelikter - kóktemdi oilap qúsa toly ómirindi úzartu;

estelikter - ótken jaz ben qaytqan qaz hәm ketken jar;

estelikter - lәzzaty mol azaptargha qúmartu,

netken u búl, netken bal ?!

 

Estelikter - aqyr sony batar kýndey, kólenkedey joghalar,

tamyzyqtap janghan aspan astyndaghy sendelu;

estelikter - shyr-shyr etip kókiregindi panalar

saghynyshpen emdelu;

 

Estelikter - uaqyt pen seziminning tútqynynan shygha almau;

estelikter - toy, quanysh, mún, ókinish, ýrey, kek;

estelikter jýregimning kýl-parshasyn shyghardy-au,

uatqanday shyny әinek!

 

SIZGE...I-ÓLEN.

Qoyylmaghan saualdar,

alynbaghan jauaptar,

yaghniy,

úyalshaqtyq qyp-qyzyl,

samarqaulyq tәkappar

belgili de belgisizdeu sebeppen,

kýnde, keyde kenetten

qúlazyghan taghdyrymyzdy astan-kesteng etkende,

auyr әri ayauly bir múng keshtik.

 

...Muzykagha eligip,

Mening osyny aitqym kelgen.

 

Tyndamaysyz, tynasyz.

Kólenkenizge ashyna sizdi yryqsyz týsinem,

sizdiki de dúrys shyghar.

sezim aqyl emes qoy,

mahabbatta aqyl joq!

Al, mening aitpaq bolghandaghym -

bәisheshektey armandarym,

bәlkim, menikining bәri sonda,

bilmestik?

 

Rasynda oilasam she,

oralmaytyn inkәrlikter qyzyqqa,

qúshtarlyqtar erlikke;

sýiilmegen erinder men biylenbegen valister;

uәdesi mol keshter bolsyn,

jetpey qalghan uaqyt ta,

jalpy,

«osy estelikter - ótkir pyshaq tәrizdi»

myngha mәnsiz,

kimge ystyq?

 

Biraq bar ghoy,

kýzdi úzatqan tyrnalardyng әninen;

kóktem iyisi búrqyraghan búlttardan;

әr qyz syilaghan әdemilikten,

әdemilik bop jegen ýmitten;

tosu men aiyrylysudan;

qashu men saghynyshtan;

taghy, taghy, taghysynan

jerinip jýrip, bәribir,

jeti ishekting qonyraulaghanynday

tapsam deysing ýndestik!

 

...Muzykagha eligip,

sizding de osyny aitqynyz keletindey.

 

TÝNGI NOVELLA

Qytyqtaydy mazaqtap,

samsaghan sham jymyny.

Shaqyrady lәzzatqa

Almatynyng iniri.

 

Tandy úryp tandargha,

ýki-jandar jýr saulap,

kafelerde, barlarda

shólmekterden kýlki aulap.

 

Biz de sonday ekenbiz,

eleuregen eki erke!

Ángime aittyq ekeumiz,

әldy aitty bótelke.

 

Siz aitasyz:

- Bәri mas!

- Mastyqqa jyn eredi.

- Jalghyzdyq she?

- Ol, ras,

múngha sýirey beredi.

 

Men aitamyn:

- Bir sәttik

lәzzat qúny - tósekte!

Siz qúptaysyz:

- Búl shattyq -

әzәzil, ne desek te...

 

Qysyqkóz sham syghyrayyp,

biltesinde týn erip,

siz qalasyz múnayyp,

men qalamyn týnerip.

 

Tolqidy әuen talaysyz,

taghdyry bop talaydyn.

Terezege qaraysyz,

terezege qaraymyn.

 

Kóz ben әlem - kóktýnek,

taghy sharap alghyzdyq.

Jýrek tórin tepkilep,

tvist biyleydi jalghyzdyq.

 

Jaqyndaysyz abaysyz,

qúshaghyma oraymyn.

Kókjiyekke qaraysyz,

kókjiyekke qaraymyn.

 

Boda-bodasy shyghyp,

Ay bozdaydy - synarsyz.

Bireudi jan úshyryp,

siz de izdeytin shygharsyz.

 

Men de ónimde, týsimde

izdep jýrem - mәngige

jalghyz qalmau ýshin de.

...Aytynyzshy әngime !

 

TABIGhATTYNG BALALARY

Aspaq edim ong qolymdy

júp-júmyr aq tósine,

janarynmen tanqaluly

qaradyng da tesile,

 

solq-solq etip jylay berdin,

sosyn jaspen tazaryp,

qúshaghyma qúlay berding -

ysyp, suyp, bozaryp.

 

Kónildegin, kózindeging -

órekpigen, ópkenin.

Ýzilgenin, ezilgening -

әntek dir-dir etkenin.

 

Áling qúryp, kóz ilgening -

bir rahat kýy shekkenin.

Gýldep tәnin, sezimderin,

gýl bop nege ketpedin!

 

...Jamalyndy býrkep, qyzyq,

kerilding de, kósile,

ong qolyndy sylq etkizip

asa saldyng tósime.

 

VIVALDI. MEZGIL ELEGIYaSY

Qysqy búrqasyn saghyzday sozghan týnderdin

tasbaqa kýii - keudemde.

Tas tóbeme әkep Aydy shalqadan ilgen kim,

taghy da bir týn kelgen be?

 

Qar astyndaghy kóktemdi kýtken gýlderdin

saghynyshtary - boyymda.

Sәuir tudy ghoy, saghyntyp meni jýrgen kim,

salghyzyp saryuayymgha?

 

Jazghy baqtaghy jalghyzayaqty sýrleudin

sayaq taghdyry - basymda.

Kimning soqpaghy qayda bastaryn bilgen kim?

Dosyng ba ómir, qasyng ba?

 

Kýzgi jel ýzgen japyraqtarday kýnderdin

sharasyzdyghy - kózimde.

Tu syrtymdaghy ainadan sylq-sylq kýlgen kim?

Uaqyt pa?

Uaqyt ózim be?

 

Sizge. III-ólen

Sizben birge jýrgen uaqyttyn

móldiregen tamshyday,

jәudiregen botanyng kózindey monshaqtaryn

ýlbiregen shәlidey jýregime orap,

jan adamgha kórsetpey tyghyp qoygham.

 

Jalghyz qalsam jan adamgha bildirmey

sony ghana aldanysh qyp otyrar edim.

Qara maqpal týnning janarynday aidyng sәulesine,

sham jaryghyna oinatyp,

shashu etip shashar edim:

 

týngi qala aspanyndaghy kónildi feyerverk pe;

teniz tabanyndaghy otty tetra balyqtarynyng saltanat bii me;

ústa balghasynyng astyndaghy shoq úshqyndary ma;

sizding shәii kóileginizding etegin kómkergen jyltyraq әshekeyler me?..

Áyteuir, әlem núrgha shomatyn.

 

Núrgha shomyp otyryp kýler edim -

tapqanym ýshin quanghanym ba?

Jylar edim -

joghaltqanym ýshin ókingenim be?

Saghynar edim -

saghynysh jasyn kóktemgi sergek jelding ózi qúrghatyp ýlgere almas edi.

 

Birte-birte jan azaby ainymas dertke almasatyn.

Dert mening mәngilik tynshymaytyn qimas әnime ainalatyn.

Tynshymay, tynbay, ýzdiktirip, ýziltip shyrqalyp jatatyn.

 

Sol sәttegi әsershil jýrekting kýiin aitsanyzshy:

syghan gitarynyng әuezdi ishekterindey me;

búlbúldyng kómeyindegi nәzik býlkildey me;

gýlmen oinaghan kóbelek qanatynyng terbelisindey me;

sizding qas qaghysynyzday ma?

 

...Sizben birge jýrgen uaqyttyn

móldiregen tamshyday,

jәudiregen botanyng kózindey monshaqtaryn

ýlbiregen shәlidey jýregime orap, ayalap saqtap jýrmin.

 

Jan adamgha kórsetpeymin.

Jan adamgha bildirmeymin.

Tek óziniz kelseniz kórsetem.

Tek óziniz kelseniz bildirem.

 

MILOSTA TUGhAN VENERA

«Aq mәrmәrden qashalghan

tәnirining súlbasy».

Tәniri sonda...

Qashannan,

tәniri sonda úrghashy?!

 

Erkelik kernep boyyndy,

qaraysyng әntek ýzile.

Seni kim qoldan aiyrdy,

qoly jetpesting biri me?

 

Janyndy jegen oiyndy,

baylaysyng ýnsiz tiline.

Seni kim tilden aiyrdy,

tili jetpesting biri me?

 

Ne móldiregen kózinde,

jýzine túnghan myng súrau?

Tәkapparlyghyndy sezimge

jendirging kelmey túrsyn-au.

 

Mindet pe, biraq aitylu,

sózden de biyik bar qúday.

Adamgha búiyrmaytúghyn

tәniri minez pandyq-ay !

 

Qalaysha oilap tapqamyz:

tәnirining súlbasy -

júp-júmsaq qana aq bәdiz,

nәp-nәzik qana úrghashy.

 

BETHOVEN. «AY SONATASY»

Elegzitpesin essiz týn,

«Ay sonatasyn» qoy, panam:

 

ómir ózgeshe aitar syr,

ómir ózgeshe aitar әn;

 

adyra qalar sóz ben til,

aryda oiyn-toy qalar;

 

tómennen qara Jer qarar,

tóbennen sary Ay qarar;

 

qonyr qonjyqtay búlttardan

qonyrdan qonyr oy tamar;

 

sham jaryghynan dene ysyp,

qús qanatynan boy tonar;

 

әp-sәtte uyz sezimin

aq júmyrtqaday shayqalar;

 

jalpydan qalghan kónilin

jalqy qalghannan jay tabar -

 

Qaytadan, taghy qaytadan,

«Ay sonatasyn» qoy, panam!

 

BAUYRYMA

Ua, bauyrym!

Qobdalyq,

tәshkendik hәm ólgeylik!

Qazaqtyng bir balasy

Tildey osy qaghazgha

Datyn jazdy kóldey qyp.

 

Altayday zor enselim!

Jaryq kýnde jau tiyip,

jattan qúqay kórse elim,

Qúiysqanym kóterilse,

Suyrylar dep qynynan

Es tútatyn semserim!

 

Qara ormanym!

Telegey kók tenizim!

Abadanday atamnyn,

Altyn qúrsaqty anamnyn

Mahabbatynan jaratylghan egizim!

Tilin tyghyp auyzyna,

Dilin tyghyp bauyryna, 

Sary mayday saqtap otyrghan negizim!

 

Qonysy eki jarylghan,

Óris-oty tarylghan

Baytaghym!

Shaldarynyng et jýregi eljirep,

Balalarynyng túlymshaghy jelbirep,

Atajúrtqa qashan, qalay qaytaryn

Kim biledi?

Soqyr, mylqau, kereng bolsa úlyghym,

Aryzymdy kimge baryp aitamyn?..

 

Qamaudaghy qasqyr bop,

Saghynyshyng tasqyn bop,

Sen de jýrsin,

Qansha ret

Qara týnde Qajytayday qashqyng kep.

Men de jýrmin,

Qansha ret

Qara týnde esigimdi ashtym kep –

Jalghyz qara kórinse emirene qúshaghyma basqym kep.

 

Sen ol jaqta kózing jasqa túnyp bir,

Men búl jaqta kókiregim úlyp bir,

Qargha adymda qauysha almay otyrmyz –

Shekarada qúlyp túr.

 

Ua, bauyrym!

Kilt tóresi - jýrektegi kilt búl.

Ashylmaytyn esikti topsasymen júlyp kir!

Qara basyng qandy sayda qalsa da –  

Emshektegi balany el shetine iliktir!

 

Moyynymyzgha zaman salghan synaq búl,

Bir jauabyn biz ghana taba alatyn súraq búl:

Quat qylsang – óz elindi quat qyl,

Suat qylsang – óz jerindi suat qyl.

Jylasang da, kýlseng de

Otanynda jylap, kýl!

Qara basyng qandy sayda qalsa da –

Úldy jetkiz –

«Alla jar» dep artynan jýgenindi laqtyr!

 

Sening basyng – noqtaly,

Mening basym – oq-dәri:

Úly dala oyanyp, aq tanymnyng atqany,

Úl-qyzymnyng shúrqyrasyp jatqany,

Astananyng jymyng qaqqan ottary,

Masayraghan, maujyraghan shaqtary – 

Bәri-bәri quantady,

Qorqytady naq taghy.

Shanyraghymda qyryq ruly úlys bar,

Qazaqstan kógerse eken dep tilep,

Zar qyp jýrgen joq bәri.

 

Júrtty kórip manaydaghy býlingen,

Últty kórip óz janynan týnilgen,

Sen qorqasyng aiyrylam dep tilimnen,

Ayyrylam dep dilimnen.

Ol qorqynysh qorqynysh pa,

Men qorqam:

Ayyrylam ba dep elden myna týrimmen!

 

Bәrin qazaq kótergen,

Bәrine de eti ólgen: 

Qayyr kýtpey bireuden ya býginnen,

Qysylghanda Qúdayyna ghana jýgingen.

Tek memleketimning bolashaghynan qorqamyn –

Árnege bir jaltaqtap,

Árkimge bir jýgirgen.

 

Ua, bauyrym!

Mening janym, sening janyng teginnen

Babalarymnyng qan men teri tógilgen,

Analarymnyng jas pen sýti tógilgen

Jerúiyqty saqtau ýshin

Qaryzgha ghana berilgen:

Qarys sýiem jerimizden aiyrylsaq,

Bizge újmaq bola almaydy ómir de,

Bizge jaza bola almaydy ólim de!

 

Ua, bauyrym!

Qobdalyq,

tәshkendik hәm ólgeylik!

Qazaqtyng bir balasy

Tildey osy qaghazgha

Datyn jazdy kóldey qyp.

 

Áuelden-aq taghdyrymyz alaghay da búlaghay,

Sen eshkimge qaramay,

Eshtenege qaramay,

Kóshing týze!

Búqarandy basta, kel.

Azappen kel, tozaqpen kel,

Qash ta kel,

Úrym-Qyrym as ta kel.

Kóshing týze!

Kýtpese de úlyghy,

Kózi tórt bop tosqan el.

 

Kórsek – birge,

Tughan elding toyynda

Bostandyqtyng shәrbat dәmin tatayyq.

Ólsek – birge,

Tughan jerding sayynda

qúshaghymyz ajyramay jatayyq!

 

Astana

Abai.kz