RUBL-2...
Atauy aityp túrghanday, ótken jetidegi taqyryp býgingi әngimege ózek. Búghan әleumetting nazaryn baurap, eriksiz oilandyratyn, týitkilimen kónildi aulap, kópshilikti tolghandyratyn jәitter sebep.
Elordada halyq qalaulylary Euraziya ekonomikalyq odaghyna qatysty kelisimdi bekitti. Mәskeudegi habar-oshar qúraldary búghan pәlendey mәn bermedi. Sirә, Kremli endigi jerde irgedegi elmen aradaghy odaqtan góri sheshimi qiyn týiinge kóbirek bas qatyratyn sekildi.
Songhy aptada ahual onalghan joq. Orys aqshasy qúnsyzdana týsti. Osy aptada 1 dollargha shaqqanda baghamy 40 rubliden asyp ketti. Ortalyq Bank, әiteuir, әupirimdep jýrip 39-gha týsirdi. Qyruar shyghynmen. Amerikandyq Bloomberg agenttigi habarlaghanday, 2 qazannan beri aqshany tizgindeu ýshin 2 mlrd dollar júmsalghan. Rubli qyrkýiekte 7,5 payyzgha qúnsyzdanyp, әlemdegi eng jyldam qúldyraghan valutagha ainaldy. Agenttik aqshanyng mayyn ishken mamandargha sýiene otyryp, Resey Banki jyl sonyna deyin devalivasiyamen kýreske 30 mlrd dollar bóluge mәjbýr degen boljamdy kóldeneng tartady. Jany bar pikir. Óitkeni, Bas bank sәrsenbide bivaluta (dollar men rubli) «dәlizin» 44,45-ke deyin keneytuge mәjbýr boldy. Búl - rubliding baghamy osy kórsetkishke baryp tirelui mýmkin degen sóz. Ótken joly 1 dollardy 42 rublige satyp alatynday kýn tusa, bizge alandaugha tura keledi degenbiz. Dúrysy, Bas bankirding osy taqylettes pikirin keltirgenbiz.
«Qara altyn» da quantpady. Brent markaly múnaydyng barreli taghy arzandady. Keshe týsten keyin London birjasynda 91 dollargha baghalandy. Qara maydyng arzandauy bizdegi benzin daghdarysyna ong әserin tiygize qoymady. Janar-jaghar maygha kelgende әli de teristik kórshimizge tәueldimiz. Tórtinshi múnay óndeu zauyty salynbaytyn siyaqty. «Odan da Reseyden satyp alghan tiyimdi»- deydi lobbiyshil kókeler. Búl jetide «Samúryq-Qazyna» әl-auqat qorynyng qyzmetin tyng arnagha búru (transformasiya) jayy sóz boldy. Qordyng ghana emes, ýkimettin, sonyng ishinde ekonomikalyq blokty qúraytyn ministrlikterdi memlekettik mýddege qyzmet etuge mәjbýrleytin tetik kerek. Áytpese, Qashaghandaghy tesik qúbyr, múnayy mol eldegi benzin tapshylyghy syqyldy kelensizdik pen V. Shkolinik myrzanyng ýnemdeu turaly uaghyzy jalghasa bereri anyq. Qashaghan demekshi, múnay shyghar-shyqpas jarylghan kenishtegi qúbyrlardy almastyru ýshin 3,6 mlrd dollar qajet desedi.
Al Mәskeu baspasózining býgingi basty taqyryby - orys oligarhtarynyng shetelde joghaltqan mal-mýlkin budjet esebinen qalpyna keltirudi kózdeytin «Rotenberg zany». Kremli qojayynyna jaqyn adamnyng esimimen atalghan zang jobasyn Memlekettik duma maqúldap tastady.
Srayyl Smayyl "Jas qazaq" gazetining bas redaktory
"Jas qazaq" gazeti
Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpúsqadaghy taqyryp: Múnay jәne rubli-2