ELBASY JÁNE «MÁNGILIK EL»
Eli - erge, eri - órge qaraytyn júrttyng abyroyy men bet-bedeli әmanda biyik bolyp, kez kelgen ortada qaymyqpay, aqiqat pen shyndyqtyng jýzine tura qarap sóz alatyny ras. Býgingi dәuir sayasatkerleri memleketterdi halqynyng sanymen emes, qoghamdaghy mәnimen, ertenge bet týzegen kóshining sәnimen bezbendeytin bolyp jýr. Qazaqstan atty keshe ghana kenestik temirqaptal ishikting ishinde aitar sózin jetkize almay, abyzdyq uaghyzyn ótkize almay, bodandyqtyng bylapyt botqasymen tirligin aiyryp jýrgen respublikanyng bar-joghy shiyrek ghasyrgha jetpeytin merzim aralyghynda shyghandap algha shyghyp, әlem júrtynyng kózine týsip, ekonomikasy men әleumettik salasy, mәdeniyeti men әdebiyeti qamshy taspasy syndy kórkem órilgen órkendi elge ainalsa, onda ainalayyn Egemendik pen Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng asqaraly enbegi bar dep týsingen jón.
Kenester Odaghy atty alyp derjavanyng tigisteri boy-boy bop ydyrap, búrynnan da aq nayzanyng úshy, qalyng әskerding kýshimen, tәk-tәkpen әreng bas biriktirip otyrghan respublikalar egemendikterimen enirey tabysyp jatqan ereuil shaqtyng alapat quanyshynyng sony alapat joqshylyqqa, ile-shala Aziyalyq qarjy daghdarysyna úlasty. Álem kartasyndaghy egemendi memleketterding qataryn kýrt toltyrghan keshegi kýngi bir kórpeni jamylghan, kommunizmdi izdep sabylghan odaqtastarymyzdyng kópshiligi alaqtap, kózining ornyna qúlaghyn kórsetip qalghany shyndyq. Mine, dәl osynday alaókpe shaqta jeke adamnyng tarihtaghy róli erekshe bolatyndyghy taygha tanba basqanday dәleldendi. Tәuelsizdikti tek kemenger de kóregen, súnghyla sayasatker basshysy bar memleketter ghana saqtay alatynyna kóz jetkizdik. Aqyldyn, sabyrdyn, tektilikting zamany tudy. Qazaqstandyqtardyng dәl osy bir esketti kezende asa abyrjy qoymaghany ras. Nege deseniz, biz Núrsúltan Nazarbaev syndy erimizge qaradyq, soghan sendik. Al, ol kisi óz kezeginde jerge emes, órge kóz tikti. Janarymen tym biyikterdi sholdy. Zamannyng da, onda tirlik etip jatqan adamdardyng da, jasalyp jatqan qadamdardyng da ózgergendigin ol kisi jan dýniyesimen sezindi. Jetpis jyl boyy qalyptasqan qoghamdyq formasiya qaghidalarymen tirlik etu, eskirgen basqaru tehnologiyasymen ghúmyr sýruding kelmeske ketkenin payymdady. Jer sharynyng әr qiyryndaghy damyghan memleketterding jýrip ótken joldaryn zerttedi, tәlim men taghylym jinady. Aqyl –kenes aldym dep arlanbady, basqa júrttan is-tәjiriybe jidym dep qorlanbady. Mine, solay, asa iri memlekettik isterdi jýzege asyru kezeni bastalyp bergen.
Basshysy men qosshysy júmylghan júmyrdyq syndy jana memleketti týp atasy bir Týrkiә bastap, qalghan әlem júrty qostap moyyndaugha mәjbýr boldy. Ánúrany kókke shalqyghan, Eltanbasynda júrtynyng salty bar, Kók bayraghy kózdi sharpyghan, salt-dәstýri imandylyq anqyghan janaghy jas memleket endi kelip tól tengesin әlemdik aqsha alamanyna qosty da jiberdi. Áriyne, búryndary bolishevizmning shiderisine shalynyp, sýrinip-qabynyp jýrgen, ayaq asty tәuelsizdik alghan, demokratiyanyng ne ekendiginen habarsyz júrtty basqaru da Elbasygha kóp qiyndyq tughyzghany ras. Ol ýshin qos palataly Parlament qúru qajettiligi tuyndady. Preziydenttik basqaru jýiesin engizbese bolmaytynyn týsindi. 1995 jyldyng jeltoqsany janadan shanyraq kóterip, ózi bi, ózi qoja bop otyrghan memleket júrtynyng esinde mәngilikke qaldy: dәl osy aida túnghysh ret parlamenttik saylau ótti. Qos palataly, túraqty týrde qyzmet atqaratyn Parlament shanyraq kóterdi. Búl memlekettik qúrylym býgingi tanda dos sýiinip, dúshpan kýiinetindey tabystargha qol jetkizude. Keshegi kýni bir tabaqtan as alghan odaqtastarymyzdyng basym bóligi, qazirgi tilde TMD atalatyn memleketter bizding tәjiriybeni kóshirip alyp jatsa, ony - múnday manyzdy bastamanyng avtory Núrúltan Nazarbaev syndy túlghanyng kemengerligi dep qabyldaghan jón.
XXI ghasyr – sayasattaghy qarama-qarsylyqtar ghasyry. Ásirese, búl tónirekte әlemdegi alpauyt atalatyn derjavalar bir-birine qyrghy qabaq tanytyp, týimesin týrtip qalsa mondanaqtay jer sharyn kýl-talqan etetin yadrolyq qarularymen ses kórsetisip, jan alyp, jan berisken shaqta әri jas, әri tәuelsizdikke jana ghana qoly jetken Qazaqstan, onyng Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev jer betindegi Zúlymdyq ataulygha Izgilik pen Imandylyqty qarsy qoydy. Atom qaruyn shekteuge Ýndeu tastady. Álemde túnghysh bolyp yadrolyq qarudan bas tartty. 1991 jyldyng 29-tamyzy – jer betindegi atom poligondarynan bas tartudyng mәre kýni. Taghy da Qazaqstan, onyng beybit sýigish Elbasy ýlgi kórsetti barshagha. Poligon zardaptarynan qasiret shekken adamdardyng zary men óksigin, sheri men shemenin әlem júrtyna jariya etti. Búl – jer betindegi tirshilik ataulygha atom zaualy songhy nýkte qoyatyn aqtyq ghasyr emes, izgilik ýstemdik eter shattyq ghasyry bolugha tiyis ekendigin әlem qauymdastyghyna jetkizdi. Bar qyzyghyn beybit tannan kýtip otyrghan jer sharynyng izgilikti niyet etken kýlli elderi Imandylyq ýni sanqyldaghan Euraziya kindigindegi Qazaqstangha jalt qarady.
- Semey yadrolyq synaq poligonynyng jabyluy – barsha qazaqstandyqtar ýshin tarihy oqigha. Biz jarylystardy toqtatyp qana qoymay, әlemning yadrolyq ómirine ózgerister әkeldik,- degen edi sonda Núrsúltan Ábishúly. Aqiqaty osy. Býgingi tanda әlemning kóptegen elderi yadrolyq qarudan bas tartyp jatsa, olar Qazaqstan basshysyna qaryzdar.
Mine, Qazaqstannyng әlemge tanyluynyng bir parasy osynday.
Qazaqstannyng Birikken Últtar Úiymyna kirui – ýlken oqigha. Tynysymyz da, órisimiz de keneydi, júmysymyz da, barys-kelisimiz de kóbeydi. Bizder býgingi kýni sol әlemdik úiymdaghy 193 elding 151-imen sayasi-ekonomikalyq baylanysqa týsip jatsaq, onda da Tәuelsizdik pen onyng avtory Nazarbaev syndy túlghanyng tereng qoltanbasy bar. Kenestik Qazaqstannyng shetelmen sauda-sattyghy eng myqtaghanda Mongholiyadan qoy-eshki, toqty-torpaq aidap kelumen shekteletin. Egemendik ensemizdi tiktetti, tizemiz ben býgilgen belimiz jazyldy. Basyr bolghan kózimiz ashyldy. Qazaqstannyng Ánúrany әlem sahnalarynda oinala bastady. Ótken London Olimpiadasynda bizding Ánúrangha әlemning sport jankýierleri әbden bauyr basty: qatarynan 7 mәrte oinaldy Shәmshining «Qazaqstany». Onyng bireuin - Shyghystyng ortekedey sekirgen әsem qyzy Oliga Rypakova oinatty. Soghan marqaydyq.
Egemendikting alghashqy tanynan bastap-aq Elbasynyng qolgha alghan sharualarynyng bastysy – memleketimizding ekonomikalyq kýsh-quatyn arttyru, sol arqyly halyqtyng әleumettik jaghdayyn ornyqtyru boldy. Shúghyl týrde ekonomikalyq reformalar qolgha alyndy, búryndary týsimizge de kirmegen baghdarlamalar payda boldy. Jýrek qan tamyrlary qyzmetin toqtatqan auyl sharuashylyghyn bylay qoyghanda, kenestik kezennen amanattalghan kәsiporyndar men alyp kombinattardyng tynysy tarylyp, kókiregine syryl aralasyp, barlyq pen joqtyqtyng shekarasynda jatqanyna әbden kózi jetken Elbasy tanyn tangha úryp, qarjylyq qorjyny qomaqty investorlar izdedi. Tapty da. Býgingi kýni әlemning kóptegen elderining súranysyn qanaghattandyryp otyrghan Shyghys Qazaqstandaghy Kazsink, ÝMZ, TMK syndy alpauyt kәsiporyndardy ajal auzynan alyp shyqqan bas otashy, medisina tilimen órnekter bolsaq bas kardiohirurg ta elimizding Túnghysh Preziydenti ekendigin úmytpayyq. Qazirgi tanda әlemdegi eng ozyq tehnologiyalarmen jabdyqtalghan zauyttarymyz ben fabrikalarymyz sapasy men sany qabattasa órilgen otandyq ónimderdi kóptep shygharuda. Ótken ghasyrdyng 90-jyldarynyng basynda janazasy shygharylugha shaq qalghan Qazaqstannyng auylsharuashylyghy ekinshi qaytara tirilip, qazirde adam tanyghysyzday týr men týske ie boldy. Elimizding mal sharuashylyghy әlemdik bәsekelestikke tótep berudi múrat tútyp, asyl túqymdy mal ósirumen shúghyldanuda. Býginde qazaqtyng úshy qiyrsyz dalasynyng oiy men qyrynan Avstraliya men Kanadadan, Angliya men Germaniyadan, tipti múhittyng arghy betindegi Amerikadan әkelingen túqymy erek mal kórseniz, tang qalugha oryn joq. Ádetimizge, tirlik qaghidalarymyzgha ainaldy ol.
Jerimiz úshan teniz. Álemde jer kólemi jaghynan aldynghy ondyqtamyz. Bar-joghy 17 million júrtpen osynau alyp kenistikti iygeru de qiyn. Uayymgha, borkemiktikke salynugha oryn joq. Ony da qatty eskertken Elbasy. Sandaghan tyng Jobalardy iygerdik. Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasyn shúghyl jýzege asyrdyq. Solar arqyly ekonomikalyq ósui jaghynan әlemdegi aldynghy Elu elding qataryna enip otyrmyz. Endigi múrat – Otyzdyq qúramyna kiru. Kenestik dәuirdegi agrarlyq salalarmen ghana shúghyldanugha qauqarly Qazaqstannyng 20 jyl ishinde dәl osynday jetistikterge jetkenine tәube dey otyra, taghy da Tәuelsizdik pen Túnghysh Preziydentimizge bas iige tura keledi.
XXI ghasyr – Enbek ghasyry. Ony da esimizge Túnghysh Preziydentimiz saldy. Ol:
- ...Shyndyqty moyyndayyq: bolashaqta - XXI ghasyrda tek Enbek qana barlyq qazaqstandyqtardyng әl-auqatqa jәne jana ómir sapasyna qol jetkizuin qamtamasyz ete alady. Men qazaqstandyqtardyng әleumettik janghyrtu sayasatyna qoldau kórsetetinine, onyng syrtynda ony jýzege asyrugha barynsha tikeley jәne mýddeli týrde atsalysatynyna meylinshe senimdimin,-degen. Sondyqtan da ol Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyn qúru qajettiligin algha tartty. Úly Abaydyng kógentýp filosofiyasy Adam bol degen bir ghana úghymdy nasihattaytyn bolsa, adam bop qaludyng basty qaghidasy Enbek ekendigin esten shygharmayyq.
Qazaqstan 1991 jyly Tәuelsizdigin jariyalady. Odan beri de 22 jylgha tarta uaqyt ótipti. Desek te ishi-syrtymyz birdey tәuelsiz el boldyq dep aita alamyz ba? Joq, әriyne. Tipti tәuelsizdik shejiresi 300 jyldyng tóniregin shandatyp jýrgen Amerikanyng ózi әlgindey tirkesti aitugha qúdiretsiz. Tәuelsizdik elding ekonomikasy men әleumettik salalarynyng jappay damuy, asa ýlken tabystargha qol jetkizui arqyly jýzege asatyn sozylmaly prosess. Sondyqtan, Qazaqstanda jýzege asyrylyp jatqan býgingi barlyq tirlik sol tәuelsizdik uyghyn bekite týsuge baghyttalghan sharalar kesheni dep týsingen jón. Ótken kýzde ótken «Núr Otan» partiyasynyng kezekten tys XV qúryltayynda qabyldanghan Doktrina da sol sharalardy tolyqtyrugha kelgen manyzdy qújat. Onda ruhany tәuelsizdikke jetu joldary saralanady. Ol degenimiz - tilimiz ben dinimiz, mәdeniyetimiz ben әdebiyetimiz, ónerimiz ben tarihymyz, saltymyz ben dәstýrimiz. Sonymen birge janaghy qauzalghan últtyq ruhaniyat uyqtaryn bekitip, shanyraghyn shayqaltpay bolashaqtyng jasyl jaghalauyna tigetin býgingi jastar jәne olardyng úrpaqtary ekendigi, sondyqtan olardyng býgingi tirligin onaltyp, zamanauy bilimmen qarulanularyna meylinshe ontayly jaghday jasau, әleumettik mәselelerin retteu jaylary sóz boldy. Partiyanyng búl Doktrinasy – últtyng temirqazyghy. Alaqúiyn zamandaghy kompasy. Ertengi ertegi kýnderine jetkizer jol kartasy. Osy bir qalyng júrttyng eleginen, myng san kózding sýzgisinen ótip baryp qol qoyylghan tarihy qújat ta Egemendigimizding shar ainasy. Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng kemeline kelgen kemengerlik kuliminasiyasy!
Mine, bizding Tәuelsizdikting alghashqy tanynan bastap nysanagha alghan Mәngilik el iydeyasyna baghyttalghan saparymyzdyng ótken shaghy osynday әngime shertedi. Al, onyng jana paraqtary kýn sayyn emes, saghat sayyn tyng janalyqtarmen, sony jaqsylyqtarmen tolyghuda.
Qazaqstan ýshin kýngirt te kórbilte soqpaqty kýnder, tar jol, tayghaq keshu jyldary artta qalghan synayly. Býginde kemenger Kóshbasshynyng kemel kerueni mәngilik Baqyt, mәngilik Izgilik, mәngilik Jaqsylyq atty Jiydelibaysyngha baghyt alyp, anqyldaghan әtir iyisti samalgha kókiregin sýigizip keledi. Kósh kórkemdiginen kóz sýrinedi. Layym, osy saltanatymyzdan, osy quanyshymyzdan aiyra kórmese eken bizdi!
Týsiphan Týsipbekov,
«Núr Otan» partiyasy
Shyghys Qazaqstan oblystyq filialy
tóraghasynyng birinshi orynbasary
Abai.kz