Qazaqtyng M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda Qazaqstannyng enbek sinirgen artiysi Uәiis Súltanghazyúlynyng tughanyna 60 jyl toluyna oray eske alu keshi ótti.

Teatrda otyz jylgha juyq taban audarmay júmys istep, talay róldi somdaghan tuma talant iyesi janr talghamaytyndyghymen, sóz saptau ereksheligimen, kәsiby sheberligimen daralanady. Álemdik klassikalyq shygharmalardaghy san aluan keyipkerlerdi beyneleumen qosa, últtyq satira janrynda da sinirgen enbegi orasan. Kesh barysynda ekran arqyly akter oinaghan osynday qoyylymdar men «Tamasha» oiyn-sauyq otauynyng ýzindileri kórsetildi. Áriptesteri men ýzengilesteri, aghayyn-tuys, dostary onyng eng aldymen azamattyq bolmysyn basa aitugha tyrysty.

Qazaqtyng M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda Qazaqstannyng enbek sinirgen artiysi Uәiis Súltanghazyúlynyng tughanyna 60 jyl toluyna oray eske alu keshi ótti.

Teatrda otyz jylgha juyq taban audarmay júmys istep, talay róldi somdaghan tuma talant iyesi janr talghamaytyndyghymen, sóz saptau ereksheligimen, kәsiby sheberligimen daralanady. Álemdik klassikalyq shygharmalardaghy san aluan keyipkerlerdi beyneleumen qosa, últtyq satira janrynda da sinirgen enbegi orasan. Kesh barysynda ekran arqyly akter oinaghan osynday qoyylymdar men «Tamasha» oiyn-sauyq otauynyng ýzindileri kórsetildi. Áriptesteri men ýzengilesteri, aghayyn-tuys, dostary onyng eng aldymen azamattyq bolmysyn basa aitugha tyrysty.

Túnghyshbay JAMANQÚLOV, Qazaqstan Respublikasynyng Halyq artiysi:
- Uәiis - qazaq teatr ónerining atpal azamaty, aq-adal enbekqory, aqjýrek akteri, bizding anqyldaq dosymyz edi. Tau túlghasymen aldyndaghy aghalaryna izetti ini, keyingilerge úlaghatty agha bola bilgen ónerpaz. Qarapayymdylyghymen, parasat-payymymen jan-jaghyna shuaq shashyp jýretin. Jan dosymnyng jan tazalyghy, mәrttigi, kenpeyildiligi, adamgershiligi, jigittigi, sahnagha degen adaldyghy, oza shauyp bәige alsa, apyraqtamaytyny, al keyde astyndaghy aty shabandau bolyp qalyp jatsa kýiinbeytindigi, ómirde bolyp jatqan әrtýrli әdiletsizdikke, jónsizdikke sabyrmen qaraytyny, qansha kýiip-pisse de, «әttegen-ay» deytin jaghdaylarda da azamattyghyn joghaltpaytyndyghy, maydalanbaytyndyghy esimde mәngi qaldy. Onyng dostary da, zamandastary da kóp-tin. Qazaq teatry, qazaq óneri bar jerde múnday azamattar úmytylmauy tiyis, úmytylmaydy da.

Qúdaybergen SÚLTANBAEV, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen artiysi:
- «Ákem 52 jasynda ketti, men de sol kezde ketetin shygharmyn» dep aityp jýretin. Aytqany keldi. Biz - Uәiis, Toqsyn, Lidiya tórteuimiz kurstas edik. Birge oqydyq, bir jataqhana jattyq, ýzengiles, syrlas boldyq.
Birde Qyzylordagha barghanymyzda Kenes Dýisekeevke «Siz kompozitorsyz ghoy, naymandardyng gimnin jazyp berinizshi» dep qaljyndap qolqa saldy. Ol kisi «Oy, ne jazatyny bar, ol dayyn ghoy. «Jer sharyn mekendegen býkil halyqtyn» ornyna «Jer sharyn mekendegen býkil nayman» dep aita bersen, gimn bolady» dedi. Sodan «sol gimndi» Uәiis jýrgen jerining barlyghynda aitady. Ol birinshi jolyn qayyrghanda, keyde Toqsyn «Ishinde Uәiis degen bir hayuan» dep tyq ete qalyp, júrttyng bәrin qyran-topan qylatyn. Mening ýiime kelip, balam Erkebúlangha «Sen naymansyn, naymansyn» dep ýiretip ketetin. Osynday әzili jarasqan dostar edik. Boyynda tittey qulyghy bar adam sahnada adal eshtene jasay almaydy. Uәiis anghaldyghymen boyyndaghy baryn kórsete aldy...

Omar QIQYMOV, akter:
- Uәiis aghamnyng tughan jeri - Altay óniri, sondyqtan bolmys, minezi sol jerding tabighatyna tartqan. Ol jaqta qar aralas janbyr jii jauyp túrady. Sol siyaqty Uәiis aghamnyng poeziyasy men prozasy qatar aralasyp jýre beretin. Mәselen, bir shumaq ólenining bastapqy eki joly poeziyamen aitylsa, ýshinshi-tórtinshi joly proza bolyp jalghasady. Jýrgen jerinde ólenmen sóileytin. Ózim kuә bolghan osynday bir-eki poeziyasyna toqtala keteyin.
Nókis qalasyndaghy gastroliderimizding birinde teatrymyzdyng aktrisasy Raushan Dәuletshinamen aitysyp, aldynan arqan tartyp, әzer qoydyrghanbyz. Uәiis agham aldynda sausaghynyng úshyn qanatyp alypty. Sony menzep:
- Ooooo, jan, jan.
Qarasam, sausaghymnyng úshy qan-qan.
Sondada auyrghanyna qaramay,
dombyrany tarta berem, men, - dep qayyrdy.
Jolaman ekeumizding sausaqtarymyzdyng úshy joq. Qúdaydyng isi...
Raushan Dәuletshina ejelgi әdetine basyp «Qúiyl sózim, qúiyl sózim, qúiylshy-ay, - dep dombyrany solaqay qaghyp-qaghyp jiberip, - Ei, Uәiis sen sausaghyndy kóringen jerge súgha berme, sen sausaghyndy kóringen jerge súgha bersen, Jolaman men Omar siyaqty sholaq bolyp qalasyn, sen» dep toqtady.
Taghy birde Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Sozaq audanyna bardyq. Bizdi bastap barghan Áshirәli Kenjeev aghamyz bir tuysqanynyng ýiine týsirdi. Álgi shanyraqtyng aqsaqaly bar eken. Shetimizden «Qay tughan bolasyndar?» dep súrap jatyr. Bir kezde Uәiis agham «Qanlymyn» dep qarap túr. Áshirәli agha qanly bolatyn. Ýy iyesi «Qanlynyng ishinde qaysysyn?» dedi. ««Kenje» degen ru». Áshirәli aghanyng әkesin aityp túr. «Kenjening ishinde qaysysyn?», «Áli-әshir». Ana kisi týk týsinbedi. Sosyn «Jaraydy, bauyrym, onda osy otyrghandardyng barlyghy bizding meymanymyz boldy. Qanlynyng ýii - sening de ýiin. Onda myna qonaqtardy kýt» demesi bar ma? Sonymen, ertesine qayttyq. Jolda kele jatyp Uәiis aghamyz qarap otyrmay Sholpan Bayghabylova әpkemizben taghy aitysty. Ekeui úzaqqa ketti. Birin-biri jene alar emes. Uәiis aghamyz qúrdastyghyn paydalanyp, Sholpannyng ózin jene almaghan son, kýieuine auyz saldy.
- Ei, Sholpan, Sholpan,
Sen jýrsing gastrolide
sholtan-sholtan.
Almatyda Ersayyn jýrgen shyghar,
Bir qyzbenen yrjan-yrjan... dedi.
Sholpan qarap qalsyn ba:
- Aytayyn kózben kórgen men
bir jaytty,
Tuystardyng Uәiisten kónili qaytty.
Nayman bop kelip edi Shymkentke,
Kýni ýshin qanly bolyp elge qaytty...
Ne kerek, sol joly Sholpan jenip, ol jenilgenin juyp, jol-jónekey bizge «banket» jasap bergen.

Tamara QÚSMANOVA, múghalimi:
- Uәiisting tua bitken qasiyeti ony bir ornynda túraqtatpay, alyp-úshyp túratyn edi. Mektep jasynan-aq ónerin boyyna syighyza almay jýretin. Bala kezinde múghalimning kózin ala bere, býkil klasty du kýldirip, týk bolmaghanday, otyra qalatyn. Erke ósse de, aqyldy erke boldy. Auyl ony «Serkening orynbasary, Aqsuattyng Serkesi» dep atap ketken bolatyn. Elding auzy dualy keledi ghoy, tekke aitylmapty. Shyndyghynda, ol qazaq ónerining serkesine ainaldy.

Qanshayym BAYDÁULETOVA

«Ayqyn» gazeti, 18.05.10.