Kreslosyn óte jii auystyratyn eng jas oblys әkimderining biri Bauyrjan Ábdishev qanday basshy edi? Bauyrjan Ábdishev aqtalyp shygha ala ma?

«Qúrmetti sot, men maghan taghylghan aiyppen tolyq kelispeymin. Men ózimdi elime jәne Elbasyna adal qyzmet atqarghan qyzmetkerding birimin dep sanaymyn»

/B.Ábdishevting sot aldyndaghy sózinen/

Qaraghandy oblysynyng әkimi Bauyrjan Ábdishev osy jyldyng 20 mausymynda Elbasynyn atyna (resmy týrde osylay aityldy) hat jazyp, qyzmetinen ketken bolatyn. Tamyz aiynda Preziydent N.Nazarbaev Qaraghandygha júmys sapary kezinde eks-әkimnin ne ýshin qyzmetinen alynghanyn aitty.

Elbasynyn aituynsha, oblys basshylyghy jer ýlestirude zansyz әreketterge jol bergen. Sol isting anyq-qanyghyn tekseru ýshin Ábdishevti qyzmetinen bosatqan. Býginde Bauyrjan Týiteyúlyn Memlekettik qyzmet isteri jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigining qyzmetkerleri ústap, sot sheshimimen 2 aigha deyin qamaugha alyndy.

Ázirge taghylghan ayyp - ol tanystaryna «Eurostandart-Qaraghandy» degen JShS qúryp berip, jolgha tóseletin plitkalar shygharatyn zauyt ashudy tapsyrady. Kәsiporyn iske qosylghanda shahardaghy sayabaqtardyng birining plitkalaryn auystyru ýshin әlgi firmanyn ónimin paydalanugha kenes bergen. Nәtiyjesinde 1,2 mlrd tengeden asa qarjygha 2 kelisim-shart jasalady. Búl isting barlyghy B.Ábdishev 2012 jyly Qaraghandy qalasynyng әkimi bolyp túrghan kezde bolghan. Resmy mәlimetterden biletin aqparatymyz osy.

Ábdishev qanday әkim edi?

Bauyrjan Týiteyúlynyn biografiyasyna qarasaq, taghayyndalghan qyzmette úzaq otyrmaydy eken. Keden salasy, «Núr Otandaghy» innovasiyalyq júmysy, Qaraghandy әkimi, Qorshaghan ortany qorghau viyse-ministri, odan keyin kómirli ónirding basshysy sekildi lauazymdarynyng barlyghynda eki jylgha jeter-jetpes uaqyt júmys istegen. Tipti keyde bir kreslonyng qúlaghyn 3 aidan artyq ústamaghan kezi bolypty.

Alayda, atqarghan qyzmetine say әrdayym túraqty ósip otyrypty. Biletinderding aytuynsha, eks-әkim óte enbekqor jәne talapshyl. Onyng kýndelikti júmys uaqyty tanghy saghat 7-de bastalyp, týngi 11-12-de tәmәmdalatyn kórinedi. Árbir jinalysyn «Jemqorlyqqa jol joq! Aram pighyldaryndy jýzege asyryp, qútylyp ketemin dep oilamandar. Zang búzsandar, tiyisti jazalaryndy alasyndar» - dep eskertip   otyrdy. Endi sol әkimning plitakadan aqsha jegeni kýdik tughyzbay qoymaydy.

Osy jyldyng aqpan aiynda «Arselor Mittal Temirtau» kompaniyasynyng basshylary týrli sebeptermen 2500-dey júmysshyny júmystan bosatamyz dep mәlimdedi. Alayda, ónir basshysy Ábdishevting aralasuymen olar uaqytsha basqa júmysqa tartylsa da, oryndaryn saqtap qaldy. Qara júmysshylargha 13-shi jalaqysyn beru mәselesi de ong sheshimin tapty. Jergilikti halyq B.Ábdishevting atyn shúryq tesik joldardyng jóndelip, janadan salynghan asfalit joldardyn paydalanugha beriluimen tikeley baylanystyrady eken. Shamamen 1000 shaqyrymgha juyq jol qayta tóselinip shyqqan. Industriyalandyru kartasy ayasynda 51 joba iske asqan. 13 Investisiyalyq joba qolgha alynyp, 1700 adam júmyspen qamtylghan.

Ábdishev jasaghan 6 jaqsylyq

1. Bizding sheneunikterdin Jana jyl merekesin toylaudy 1 ai búryn bastaytyn ereksheligi bar. 1 jeltoqsanda qalalardaghy býkil kórnekti oryndarda shyrsha men jana jyldyng atributtary samsap túratyny ýirenshikti kóriniske ainalghan. B.Ábdishev әkim bolyp túrghanda osy ýrdiske toqtau qoydy. Tәuelsizdik kýnin toylap bolmay oblysta shyrsha shamdary jaghylmasyn dep búiryq berdi. Búl isine ótken jyly el bolyp kuә boldyq. Osylay Jana jyldy ysyryp, Tәuelsizdikti qúrmet etken ol, últtyq merekemiz – Nauryzdy dýrildetip toylatty. Múny bir dep qoyynyz.

2. «Besoba» túrghyn ýy kesheni túrghyndarynyng ajaldan aman qaluyna sebepker boldy. Qala basshysy qyzmetinde bolghanda qúlaghaly túrghan ýiding túrghyndaryn qauipsiz oryngha kóshiru júmystaryn jýrgizedi. Alayda óz erkimen pәterin bosatudan bas tartqandar bolypty. Amalsyzdan arnayy jasaq shaqyrtyp, 3 kýn degende barlyq túrghyndardy kóshiredi. Artynsha ýy opyrylyp qúlaghanda әlgi adamdar әkimge kelip rahmetin aitqan. Sol túrghyn ýy keshenin qayta saludy qolgha aldy. Biyl jyl sonyna deyin barlyq pәter iyeleri jana ýide qonys toyyn toylaydy dep uәdesin bergen. «Qolynnan kelmese, atannyn basyna búl júmysty alasyn» - dep merdigerge jekip jýrgeni de sol qúrylystyn qamy edi. Búl eki.

3. Qaraghandydaghy eski emhana ghimaratyna kýrdeli jóndeu júmystaryn jýrgizip, jetimder ýiinde tәrbiyelengen jastargha ýlestirip bergen. Bastapqyda qol astyndaghylar nysandy Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynyng kensesi retinde paydalanudy, tipti satyp jiberudi úsynypty. Qazir sol jataqhana bólmeleri jetim ósken birneshe jastyng qútty shanyraghyna ainaldy.

4. Jyl sayyn jetimder ýiinen shyqqan týlekterge JOO-da tegin oqugha mýmkindik jasaghan. ÚBT-dan tiyisti ball jinay almaghandardyng kolledjderde bilim aluyna qamqorlyq kórsetken. Ónirdegi atqarushy biylik mekemelerinde 30-gha juyq mýmkindigi shekteuli jandar týrli júmystargha tartylghan.

5. Búrynghy әkimning senbi, jeksenbi kýnderi qyzmettik kóligin tikúshaqqa auystyryp otyratyny aimaq júrtshylyghyna ayan. Búghan deyin oblys әkimderi túrmaq, audan, tipti auyl basshylarynyng ayaghy tiymegen shalghaydaghy eldi-mekenderdi aralap otyrypty. Jergilikti halyqpen betpe-bet kezdesip, úsynystaryn mýmkindiginshe oryndap kelgen. Múny bes dep qoyynyz.

6. Almatynyng әkimi Ahmetjan Esimov Qaznette ylghy oryssha jazatyn bloggerlerdi týski shәigha shaqyryp jatqanda, Ábdishev qazaqsha jazatyn bloggermin degen býkil qauymdy jinap, eki kýn boyy meyman etti. As-suyn berip, syi-siyapatyn jasaumen de este qaldy.   

Maqalada búrynghy әkimning resmy esebindegi emes, qarapayym qaraghandylyqtardyn kókeyindegi faktilerdi ghana keltiruge tyrystyq. Isti bolyp otyrghan eks-әkimdi aqtap alu pighylymyzda joq. Bir ghana ótinishimiz bar. Sot ashyq әri әdil ótse. Kinәli adamdar zang aldynda jazasyn alsa. Biylik eshelonynda bir jaghymsyz ýrdis payda bolghan sekildi. Nege bizde Preziydent әkimshiligining (PÁ) jetekshisi auyssa, mindetti týrde bir әkim qamaugha alynyp, isti bolyp shygha keledi?

A. Musin ketip, ornyna K. Mәsimov kelgende, 6 aidan song Pavlodar oblysynyng әkimi, ghalym Erlan Aryn isti boldy. Biylghy kóktemde K.Mәsimovtin ornyna PÁ basshysy retinde N.Nyghmatulliyn keldi. Aragha 6 aiday uaqyt salghanda, taghy bir әkim tergeu izolyatoryna qamaldy. Búl jәy ghana sәikestik pe? Endi PÁ jetekshisi auyssa, qay ónirding әkimi qamaluy mýmkin?..

Qalay bolghanda da B.Ábdishev týptin-týbinde sottan aqtalyp shyghady dep seneyik. Kezinde birneshe jylgha sottalghan QTJ-nyng búrynghy preziydenti Jaqsylyq Qúlekeevtin isi de óte búlynghyr bolghan. Aqyry sonynda abaqtydan bosatylyp qaytadan atqa qondy. Sol siyaqty Ábdishev te aqtalyp shyghar degen oidamyz. Sebebi, ol óz isine tiyanaqty, sózden góri sharuanyng adamy, adal basshy bola bilgen adam.

«Maghan baghany beretin halyq»

/B.Ábdishevting sot aldyndaghy sózinen/

Derekkózi: Jaqsy.kz