Qazaqstan Últtyq telearnasyndaghy ózekti mәselelerdi qozghaytyn «Aytugha onay» baghdarlamasynyng kezekti sany «Asqaq sezim jyrshysy» degen taqyrypta daryndy sazger, әn ónerinde ózindik dara biyigi bar Shәmshi Qaldayaqovtyng júrt nazarynan qalys qalyp qoyghan tuyndylaryna jәne eng bastysy, Múhtar Shahanovtyng sózine jazylghan, dәl qazir ainalasyna ýlken dau tuyndatqan «Aqsudan úshqan aqquym» әnine arnaldy.

Habargha aqyn qogham qayratkeri Múhtar Shahanov, Shәmshi Qaldayaqovtyng qaryndasy – Rayhan Qaldayaqova, kompozitor, shәmshitanushy Qaldybek Qúrmanәli, aqyn-sazger, dramaturg Israil Saparbay, Respublikalyq sport kolledjining diyrektory Amalbek Tshanov, Shәmshi turaly beynematerial týsirgen belgili rejisser Tilegen Ahmetov, Mәdeniyet qayratkeri, әn shyrqau ónerinde ózindik dara bitimimen, sazdy dausymen  halyqtyng jýregin bauraghan tanymal әnshi Júbanysh Jeksenúly, sazger, әn әrleushi Baghlan Omarov t.b. qatysty.

Baghdarlama Múhtar Shahanov pen Shәmshi Qaldayaqovtyng shygharmashylyq birliginen tughan «Arqalyqtyng aq tany» әnin Júbanysh Jeksenúlynyng oryndauymen bastaldy. Ánnen song «Aytugha onay» baghdarlamasynyng jýrgizushisi Beysen Qúranbek Shәmshi múrasynyng ishinde halyq arasyna keng taraghan әnder men qatar belgisiz bolyp qalyp jatqandary bar ekenin, endi bir әnderining avtorlyghyna kýmәnmen qaraytyn jandar da kezdesetinin aityp ótti.  Múhtar Shahanov pen Shәmshi Qaldayaqovtyng birlese jazghan әnderining qatarynyng da mol ekenine toqtalyp, Múhtar aghagha qarata «Ekeuinizding shygharmashylyq jaqyndyqtarynyz turaly aityp ótseniz» degen súrau tastady.

Múhtar Shahanov: «Tólegen Aybergenov, Shәmshi Qaldayaqov ýsheumiz erekshe dostyq qarym-qatynasta boldyq.  Anam marqúm 13 qúrsaq kótergen, sonyng ishinde menen basqasy týgel o dýniyelik bolyp ketken. Neshe balanyz bar dep súraghan adamdargha: «Mening ýsh balam bar: ýlkeni – Shәmshi Qaldayaqov, ortanshysy – Tólegen Aybergenov, kishisi – myna Múhtar» – deytin. Shәmshi de,  Tólegen de anamdy erekshe qadirleytin. Shәmshi ekeumiz birlese jazghan «Alghashqy kezdesu», «Egiz maqta», «Gýl tandau», «Kelin keldi» siyaqty t.b. әnderimiz әli kýnge deyin  aitylmay, úmyt qalyp keldi. Mysaly, «Ómir-ózen» әni 32, «Arqalyqtyng aq tany» әni 42, «Sýimegender saghynbaydy» әni 43 jyldan song el sýiispenshiligine bólenip jatyr.

«Aqsudan úshqan aqquym» әnin 1968 jyly Aqsu degen tamasha ózeni bar qazirgi Tóle by audany, Mәdeny auylyna barghanymyzda sol jergilikti halyqqa tartu retinde jazghan bolatynbyz. Tóle by audany búryn Lengir, Mәdeny auyly Kommunizm kolhozy atalatyn. «Biz búl әnimizdi Lengir audanyna qarasty «Kommunizm» kolhozynyng kollektiyvine arnaymyz. Avtorlar» degen alghysózimen Shәmshining óz qolymen jazghan notasymen birge 1968 jyldyng 13 sәuiri kýni «Ontýstik Qazaqstan» gazetining №73 sanynda jariyalanghan bolatyn.

Osy kýnge deyingi shygharmashylyq jolymda bireuding bir jol sózin ózime menshiktep kórgen jan emespin. Shәmshide de onday minez atymen joq. Eger әnimiz gazet betine jariyalanbaghan bolsa, biz shynynda da úrylar qataryna kirip te ketedi ekenbiz».

Búdan song baghdarlama ekranynan Múhtar Shahanov pen Shәmshi Qaldayaqov turaly jasalghan beynesujet berildi. Erekshe darynymen, kýrdeli oilarymen, asqaq poeziyasymen halqyna birden tanymal bolghan aqynnyng jas kezindegi jalyndap jyr oqyp túrghan, bir sәtke jalghyz oigha  shomghan sәti men oqyrmandarynyng mahabbatyna bólenip qoltanba berip túrghan kezi óte әserli kórinister boldy.

Shәmshi Qaldayaqov turaly beynesujette kompozitordyng 60 jyldyq mereytoyynan kórinister berildi. Daryndy kompozitordan qalghan osy bir jalghyz beynesujetting avtory rejisser Tilegen Ahmetov óz sózinde onyng halyqty әnmen terbegen tuyndylary kóp bolghanymen, tasqa basylghan estelikterding tym azdyghyna qynjylys bildirdi.

Baghdarlamagha arnayy kelgen Shәmshi Qaldayaqovtyng tughan qaryndasy Rayhan Qaldayaqova: «Óte jaqyn qarym-qatynasta bolghandyqtan Shәmshi agham men Múhtar aghamnyng ortasynda ekeuin de agha tútyp óstim. Ekeuin adamy syilastyqtan basqa ónerge degen yntalary da erekshe jaqyn etti. Ózin qazaqpyn dep sanaytyn kez-kelgen jan olardyng erekshe daryn iyeleri ekenin moyyndaydy. Olarda bireuding ónerin, bolmasa darynyn moyyndamau, kóre almau, qyzghanu degen týsinik mýlde joq. Sóite túra, myna «Aqsudan úshqan aqquym» әnine qatysty dauly jaytty estigende «tóbemnen jay týskendey» qalde boldym. 1968 jyldyng kókteminde eki aghamnyng jazghan әnin men Múhtar aghanyng ýiinde otyryp, Shәmshi aghamnan ýirengen edim. Endi olardyng osy әnin «Qúdash Múqashevtiki eken» deu, Shәmshi men Múhtar úry degen sóz emes pe? Búl ghaybat sózdi aitugha qoldarynda qanday dәlelderi bar? Eger Qúdash Múqashevting kitabyna alghysóz jazghan segiz adamnyng atynan ne júbayy Aqjoltay Jylqybayqyzy, ne ózge qol qoyghan adamdar qate oilaryn moyyndap, arnayy keshirim súramasa, avtorlyq qúqyqty qorghau zanyna say sotqa shaghymdanamyn. Óitkeni men óz sózimning dúrystyghyna jýz payyz senimdimin, oghan qosa  әnning mening aghalarymdiki ekenin dәleldeytin aighaqtar jetkilikti» – dep aghalarynyng múrasyn qorghauda qanday iske de bolsyn baratynyn bildirdi.

Sol uaqytta Múhtar agha men Rayhan apanyng sózining dәleli – «Ontýstik Qazaqstan» gazetining 1968 jylghy 13 sәuirdegi №73 sany, ondaghy әn mәtini ýlken masshtabta baghdarlamadaghy ekrannan kórsetildi.

Beysen Qúranbek qarsy tarapqa, yaghni, kitapqa alghysóz jazghan adamdargha habarlasqandaryn, biraq olardyng barlyghy әrtýrli sebeppen baghdarlamagha qatysudan bas tartqanyn aitty. Tek Qúdash Múqashevting kitabyna alghysóz jazghandardyng biri – Shәken Kýmisbaevtyng sóilegen sózinen sinhrondy sujet ekrannan beriletinin habarlady. Shәken Kýmisbaev: «Ánge qatysty qolymyzda naqty derek joq. Ándi audan kólemindegi jiyn-toylarda «Qúdash Múqashevtiki» dep habarlaytyn. Án 1962-63-64-65 jyldary shyqqan boluy mýmkin» dedi. Sh.Kýmisbaevting sóilegen sózining ózi kýmәnge toly. Ánning shyghu uaqytyn 4 jylgha sozyp otyrghany da senimdilikting joqtyghynan. Bar aitatyn uәji, әnning el arasynda auyzdan-auyzgha taralyp aitylyp jýrui ghana. Soghan maldanyp, býkil halqymyzdyng maqtanyshyna ainalghan túlghalardy qaralay salugha, últjandy kez kelgen adamnyng jol bermeytinin týsinbegeni qanday ókinishti.

Sóz kezegin alghan Qaldybek Qúrmanәli: «Maghan birtalay adamdar habarlasyp, sen kezinde Shәmshi Qaldayaqovtyng múrasyn zertteushi, jinastyrushy bolyp halyqqa taghy bir qyrynnan tanylyp edin. Shәmshi әnderinen jyl sayyn festivali úiymdastyrdyn, «Shәmshi» atty jurnal da shyghardyn. Endi atyndy shygharyp alghannan keyin Shәmshi Qaldayaqov saghan kerek joq bolyp qaldy ma? «Shәmshi Qaldayaqov pen Múhtar Shahanov birlesip bireuding әnin úrlaghan eken, úry eken» degen sóz shyqqanda ýnsiz qarap otyrghanyng qalay?» degen kezde ne bolyp jatqanyn týsinbey qaldym. Dereu osy mәselening aq-qarasyn ajyratugha kiristim. Qolymyzda әnning avtorlaryn әigileytin naqty derek bar. Shәmshi әnderinen bizge qazir belgisi 97 әn. Onyng 43-i «Altyn qorgha» endirilgen. Yaghni, derek bolmaghan kýnning ózinde óner zertteu instituttary әnning notasy men iyirimderin, al mәtinindegi poeziyalyq ereksheligi men sóz qoldanystary arqyly әnning Shәmshi Qaldayaqov pen Múhtar Shahanovqa tiyesili ekenin aiqyndap beredi. Biz býgingi baghdarlamada el arasyndaghy bir әnge qatysty alypqashpa pikirlerdi joyyp, naqty avtorlardy moyyndap shyghuymyz kerek» degen úsynysyn bildirdi.

Odan keyin ekrannan әndi sol kezenge say kәsiby túrghyda oryndaghan túnghysh oryndaushysy Serikjan Seyitjanov sóilegen beynesujet berildi.  

Mәdeny auylynan arnayy kelgen Bekbolat Berdisov: «Ol kezde men 21 jastaghy jas jigit edim. Issaparmen kelgen Shәmshi Qaldayaqov pen Múhtar Shahanov bizding ýige týsti. Auyl irgesindegi Aqsu ózenin jaghalap, jaghalaudaghy arnalardy aralap biraz jýrdi. Qaytqandaryna deyin osy әndi jazyp, auyl halqyna syy jasap ketti. Sol arada ýirenip alghan auyl adamdary búl әndi barlyq jiyn-toylarda aityp jýrdi» dep kuәger boldy.

Israil Saparbay: «Kez kelgen tuyndy avtor ýshin tughan balasynyng ómirge keluine úqsas quanysh. Avtor talay uaqyt pen kýsh-jigerin júmsap, jazatyn taqyrybyn, iydeyasyn, oqigha jelisin  oilanady, tolghanady, jýreginen ótkizedi. Sodan keyin ghana ol kórkem dýniyege ainalyp, oqyrmanyna, tyndaushysyna bolmasa kórermenine jol tartady. Keybir tuyndylar shygha salysymen halyqtyng jýreginen oryn alyp, biraz uaqyttan keyin úmytylsa, endi bireuleri jaryqqa shyqqan sәtinen bastap halyqpen birge jasasady, taghy bireuleri Múhang aitqanday 30-40 jyl uaqyttan keyin baryp qana el sýiispenshiligine bólenip jatady. Al mening óz tanymym men baghalauymda Shәmshi Qaldayaqov pen Múhtar Shahanovtyng óner tuyndylary qay uaqytta bolmasyn halyqpen birge jasaydy. Men osy arada Múhandy jaqsy týsinemin. Óitkeni óz basymyzdan da osyghan úqsas kelensiz jayttar oryn alghan. Oghan toqtalyp jatpay-aq qoyayyn.

Men Qúdash Múqashevting ózin de, jary Aqjoltay Jylqybayqyzyn da kórgen adammyn, kitabyna alghysóz jazghan jazushylar Arasanbay Estenov pen Shәken Kýmisbaevty da tanimyn. Al, Shәmshi Qaldayaqov әnderin zerttep, onyng әninin, ómirining keybir kezderine negizdelgen «Syghan serenadasy» atty pesa jazdym. Qazir «Shәmshi fenomeni» degen zertteu kitap jazyp jatyrmyn. Búl әnning sazy Shәmshiniki ekenine kóp jyldan beri Shәmshi әnderining qúpiya syrlaryna ýnilip jýrgen adam retinde esh kýmәnim joq. Onyng ýstine ou, aghayyndar, qoldarynyzda esh derek bolmasa anau aitty, mynau aitty degen sózge senip, ashyq hat úiymdastyru degen ne súmdyq? Qúdash Múqashevting múrasyna shyn jany ashityn adam әrbir ólenine, shygharmasyna ýlken zertteu jasap baryp qana qorytyndy shygharuy kerek. Avtorlyq qúqyq úiymy bar, biraq sol úiym tirkeytin kez kelgen shygharmanyng taqyrybyn, mazmúnyn, iydeyasyn saraptaytyn búrynghy Kenes Odaghy túsyndaghyday memlekettik dengeyde kórkemdik kenes qúryluy kerek shyghar. Óitkeni, bir-birimen attas әnder, ólender, t.b. kórkem tuyndylar qaptap ketti. Al dauly mәsele tudyryp otyrghan «Aqsudan úshqan aqquym» әnining әueni – Shәmshi Qaldayaqovtiki, sózi – Múhtar Shahanovtiki ekenine naqty dәleldermen kózimiz anyq jetti. Búl isting aqyry sotqa deyin jalghassa da, taygha tanba basqanday jazylghan aighaqpen avtorlary – Sh.Qaldayaqov pen M.Shahanov degen sheshim shyghady. Biraq isti nasyrgha shaptyra beru eldigimizge, azamattyghymyzgha syn. Sondyqtan «Aqsudan úshqan aqquym» әnin Q.Múqashevtiki dep sanaghan adamdar, býgingi dәlelderden keyin, el aldynda baspasóz betinde, bolmasa telearnalar arqyly qatelikterin moyyndap, keshirim súrasyn» dep bәtualy bitimgershilik sóz aitty.

Beysen Qúranbek baghdarlamany «Aqsudan úshqan aqquym» әnine qatysty oryn alghan kelensiz jayt, dauly mәsele osy habardan keyin qaytadan kóterilmeui kerek. Óitkeni, biz әnge qatysty búltartpas aighaqtar arqyly әnning әuenin jazghan – Shәmshi Qaldayaqov, mәtinin jazghan – Múhtar Shahanov  ekenin halyqqa jetkizdik» degen qorytyndy sózben ayaqtady. Baghdarlama sonynan Júbanysh Jeksenúly «Aqsudan úshqan aqquym» әnin tamasha mәnerinde tamyljyta oryndap shyqty.

***

Kez-kelgen dauly mәsele jan-jaqty saraptaudy qajet etedi. Sondyqtan  últymyzdyng birtuar daryn iyelerin ózgening múrasyn iyemdenetindey beyshara halge týsirgen aiyptaulargha qol qusyryp qarap otyra almaytyndyqtan da zertteu júmystaryn jýrgizdik.

Qúdash Múqashevting «Bayanjýrek» baspasynan 2013 jyly shyqqan «Sóilep bir ketse ótkender» atty jinaq kitabynyng alghysózi retinde «Qúdash (Qúdaybergen) Múqashevting bir óleni haqynda» degen hatty jazghan segiz adamnyng ishinde, attary biraz dengeyde belgili eki adam bar.

Onyng biri – Qapal audandyq «Qapal enbekkeri» gazetinde audarmashy, keyinnen jauapty hatshy, «Jazushy» baspasynda agha redaktor, 2002 jyldan «Bayanjýrek» baspasynyng diyrektory, halyqaralyq «Daraboz» konkurstarynyng birneshe dýrkin jenimpazy Arasanbay Estenov. Qúdash Múqashevting «Sóilep bir ketse ótkender» kitaby Arasanbay Estenovtyng «Bayanjýrek» baspasynan jaryqqa shyqqan. Yaghni, onyng jazghan múrasyn jinaqtap, arhiv materialdaryn da súrastyryp, joghyn týgendep jýrgen birden bir adam. Arasanbay Estenovpen birneshe ret jolyqqan kezimizde, qolynda әnning Qúdash Múqashevtiki ekendigi jayly esh deregi bolmasa da ol alghashynda, óz pikirin jan-jaqty dәleldeuge tyrysyp, tipti, kitaptyng alghysózindegi oiyn nyqtay týsken «Ashyq hatyn» Múhtar Shahanovtyng atyna joldady.

 «...Búl әndi bala kýnimizden marqúm Qúdash Múqashevting әni dep estip, jattap óstik, aityp óstik. Aldynghy buyn aghalarymyz solay aitatyn. Býkil Aqsu, Qapal ónirinin, qala berdi kýlli Jetisu júrtshylyghy sýiip aitatyn әn edi. Ýlken kisiler tipti әn mәtinindegi aqyn jeneshesining prototiypine deyin atyn atap, týsin týstep, әngimelep jýrushi edi. Alghash Respublika sarayynda ótken Shәmshi әderine arnalghan konsertte «sózi – Múhtar Shahanovtiki, әni – Shәmshi Qaldayaqovtiki» degendi estigende ornymyzdan túryp kete jazdaghanymyz da ras. Aqsu audanynyng azamattary telefon soghysyp, habarlasyp, «búl qalay desisip», aqyldasa kele gazetke («Qazaq әdebiyeti», 9-15 sәuir, 2010 jyl) jazghanymyz da shyndyq. Osydan keyin Qúdash Múqashevting tughanyna 80 jyl toluyna oray «Bayanjýrek» baspasy múryndyq bolyp, Almaty oblysy әkimining qarjylay qoldauymen «Sóilep bir ketse ótkender» degen atpen marqúmnyng bir tomdyq jinaghy jaryqqa shyqty. Jinaqty qúrastyrushy marqúmnyng júbayy – Aqjoltay Jylqybayqyzy. Aqynnyng tuystary men kózkórgen jerlesterining úsynysy boyynsha «Qazaq әdebiyetine» jariyalanghan sol maqala sol kýiinde kitaptyng alghysózi retinde berildi. Ondaghymyz «әdildigin uaqyt – qazy ózi anyqtar» degen oy edi.

Bizding oiymyz: «marqúmnyng baldyzy Mayra Jylqybayqyzynyng aituynsha, Shәmshi agha búl әndi notagha týsirip, jariyalap ýlgermey ketken bolar» degen kýdik edi. Sózin jazghan adamdy habarlaushylar shatastyryp alghan bolar degenbiz...

Shyndyghyn aituymyz kerek, múraghattan búl әnning Qúdash aghamyzdiki ekenin aighaqtaytyn eshbir derek taba almadyq. Biraq Qúdash aghamyzdyng kózi tiri qaryndasy Nýken apay: «Búl әn 1964 jyly Qúdashtyng qyzy Kemenning shildehanasynda aitylghan» deydi. Sol siyaqty «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalanghan maqalada keltirilgendey sol kezgi audan basshylary men mәdeniyet qyzmetkerlerining (Q.Qabdoldiyn, A.Ziyadanov, T.Shynybekova t.b.) aitularynsha «Aqsudan úshqan aqqular» әni 1964-67 jyldardaghy audandyq kórkemónerpazdar ýiirmelerining festivaliderinde birneshe ret oryndalyp, jýldeli oryndargha da ie bolghan. Demek, tanymal tuyndygha ainalghan. El basqarghan aituly ardager aqsaqaldarymyzdyng sózine senbesek, kimge senbekpiz?!.».

Ánge qatysty naqty aighaqtar tabyldy. Endi jala jabushy jaq qatelikterin moyyndap, keshirim súramayynsha, búl isting orta jolda toqtap qalmaytynyn aitqanymyzdan keyin Arasanbay Estenov rayynan qaytyp Múhtar Shahanovtyng atyna keshirim hatyn joldady. Hattyng tolyq mәtini mynau:

 «Qadirmendi Múha!

Eng aldymen biraz sharshatyp, jýikenizge tiyetin әreketterimiz ýshin ózinizden keshirim ótinemiz. Qolymyzda «Aqsudan úshqan aqqular» atty әnning marqúm Qúdash Múqashevtiki ekenin dәleldeytin eshbir dәlel men múraghatty derekting joqtyghynan búl tuyndynyng Siz ben marqúm Shәmshi aghamyzdyng shygharmasy ekenin moyyndaymyz. Búghan óziniz aighaq etip keltirgen «Ontýstik Qazaqstan» gazetining 1968 jylghy atalmysh nómirin kórip, kózimiz jetti. Auyl, audan aghalary dep sanaghan ýlkenderding sózine erip, biz de sol kisilerdi jaqtap, maqalagha («Qazaq әdebiyeti» gazeti, 9-15 sәuir, 2010j.) qol qoyyp, kitapqa engizgenimiz ýshin ózinizden jәne marqúm Shәmshi aghamyzdyng aruaghynyn, tughan-tuysqandarynyng aldynda ýsh qaytara iyilip, keshirim ótinemiz. «Janylmaytyn jaq, sýrinbeytin túyaq joq» degendey, bizden bir pendeshilik ketkeni ras.

Men ýshin búl ýlken sabaq, sabaq bolghanda da ashy sabaq boldy. «Aldyna kelse, atannyng qúnyn kesh» degendi de aitqan óz atalarymyz ghoy, Múha! Bir jolgha kendik jasar degen ýmitpen aldynyzgha bas iygen qalamdas ininiz Arasanbay Estenov».

Ekinshisi – «Qazaq eli», «Ana tili» gazetterinde jәne t.b. basylymdarda әdeby qyzmetker, «Balalar әdebiyeti» baspasynda bas redaktor bolyp qyzmet etken, birneshe kitaptardyng avtory, «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty Shәken Kýmisbaev. Ýlken daugha sebepshi bolghan sol bir hat turaly, birneshe mәrte habarlasqanymyzben, ol «Aytugha onay...» baghdarlamasyna bergen súhbatyndaghy oiyn qaytalaumen boldy. Biraq, «gazet betine basylghan naqty derekti mise tútpay, bastapqy pikirlerinizde qalatyn bolsanyzdar, isti ashyq sotta jalghastyrugha dayyn otyrghanymyzdy» bildirgenimizde, Shәken Kýmisbaev ta Múhtar Shahanovtyng atyna keshirim súraghan tómendegi hatyn joldady:

 «Qúrmetti Múqa!

Ánning avtory – Siz, kompozitory – Shәmshi Qaldayaqov ekeni dәleldendi. Sizden, marqúm Shәmshi aghamyzdan keshirim ótinemin. Shәken Kýmisbayúly. 17.09.2014j.»

Osy arada biz Q.Múqashevting әieli Aqjoltay Jylqybayqyzymen telefon arqyly habarlasqanymyzdy aita ketelik. Ol kisi:

«Qúdash ýide otyrghanda dombyrada, keyde gitarada osy әndi ýnemi aqyryn tynqyldatyp oinap, «ózim shygharghan әn» dep aityp otyratyn. Keyin auyl-aymaq barlyq jiyndarynda әndi Qúdashtiki dep habarlaytyn boldy. Biraq, mening qolymda әnning Qúdashtiki ekenin aiqyndaytyn eshbir derek joq. Ózimning qan qysymym da joghary, densaulyghym da mәz emes. Songhy kezde әnge qatysty aitylyp jatqan dau-damay jýregime auyr tiyip jatyr. Sondyqtan endigi jerde búl mәselemen habarlaspay-aq qoyyndarshy» – dep ótinish jasady.

Saralau, jan-jaqty zertteu barysynda «Aqsudan úshqan aqquym» әni jazylghan janynda sarqyrap aghyp jatqan Aqsu ózeni bar, Mәdeny auylynda osy әn tónireginde arnayy bayqau óte salysymen, ýlken daudyng algha shyghuy «Múhtar Shahanovqa qarsy әdeyi úiymdastyrylyp jatqan kezekti ayaqtan shalulardyng biri me» degen oigha da qaldyq.

Sonymen, «Aqsudan úshqan aqquymnyn» alghash túsauy kesilgenine 46 jyl tolghany jәne atalghan әnning sózi men әnin jazghan adamdardyng attatyr tolyq aiqyndalyp, naghyz shyndyq jeniske jetti.

Janna IMANQÚL,

Ghabit Mýsirepov atyndaghy

syilyqtyng laureaty

Abai.kz