Qyrkýiekting 12-si qazaqtyng Qanaty qysqa uaqyttyq elge demalysqa keldi. Qanat Islam - Qytay últtyq qúramasynyng qúramynda Pekin Olimpiadasynyng qola jýldegeri, Chikagoda ótken Álem chempionatynyng (2007) jәne Aziya oiyndarynyng (2006) qola jýldegeri, Qytaydyng 10 dýrkin chempiony boldy. 2010 jyly Atajúrtqa oralghan ol 2012 jylgha deyin «Astana arlandary» kәsiby klubynyng mýshesi boldy. 2012 jyly qyrkýiek aiynda kәsipqoy boksqa bet búrghan Qanat Islam   AQSh-tyng «Nelsons» promouterlik klubynda shyndaluda. Ol múhittyng arghy betinde 18 kezdesu ótkizip, bәrinde jeniske jetti, 15 jekpe-jegin nokautpen ayaqtady. Songhy jenisinen keyin WBA reitinginde 7 satygha kóterilgen bolatyn.

Nazarlarynyzgha  Qanat Islamnyn «Qamshy» portalynda ótken internet-konferensiyasyn yqshamdap úsynyp otyrmyz:

***                          ***                                       ***

Dastan: Aman oraldynyz ba batyr bauyrym, maghan sizge AQSh-taghy jasalatyn kýtimning jayy qyzyq, qansha degenmen de jyly júmsaghyn aldynyzgha tosatyn ananyz qasynyzda emes, qazy-qarta, jal-jayasyn dayyndaytyn kóp qazaq ta joq onda, jalpy densaulyghynyz qalay? Ol jaqtaghy kýtim kónildegidey me??

- Allagha shýkir, densaulyghym jaqsy. Áriyne, qazaqtyng qanyna sinip ketken tamaghy – qazy-qartany saghynasyn. Bizding el «ólesin» dese de et jeytin halyq qoy. Degenmen, ol jaqtaghy negizgi tamaq balyq pen tauyq jәne týrli kókónis. Mende tamaq tandap jeu qúqyghy joq, talap etilgen tamaqty jeymin. Kýtim oidaghyday, alandaushylyghynyzgha rahmet!

Dýisenbek: Assalaumaghaleykum Qanat agha, sizge әrqashan amandyq tileymin. Kelesi jekpe – jeginiz qashan bolady jәne odan keyin chempiondyq ataqqa talasugha mýmkindiginiz barma?

- Shynyn aitqanda osy jolghy jarys chempiondyqqa talasudyng kelip túrghan mýmkindigi edi. Biraq meni әuesqoy boksta bәri tanyghanymen, kәsipqoy boksta qazirge men eshkim emespin. Kәsipqoy bokspen ainalysqan  eki jyldyng ishinde men basqasha Qanat boldym. Mening promouter, jattyqtyrushylarym osy ataghymdy qorghauym kerek ekenin, WBA reitinginde dәrejem taghyda kóterilui kerek ekenin aityp, chempiondyq sayysqa jibermey otyr. Kelesi kezdesuden keyin chempiondyq ataqqa talasamyn, Alla búiyrtsa. Endigi kezdesudi qazannyng 30-y dep josparlap otyrmyz, ózgerui de mýmkin.  

Abylay: Elding ýmit artqan azamaty retinde Qazirgi Qazaqstannyng eng ýlken ýsh artyqshylyghy men ýsh kemshiligin atap bershi…

- Qazaq elining ózgelerden ozyq tústaryn ýsheumen shekteu qiyanat bolar. Al meni eng alandatatyny jogharyda aitqanday qazaqtyng auyzbirshiligi men ana tilining býgingi jayy. Sondyqtan, kez kelgen qazaq azamaty «meniki ghana dúrys» degendi qoy kerek. Al óz elinde, óz Otanynda jýrip ózge tilge erik bergen, ana tilin ayaqqa taptaghan azamattardy týsinbeymin. Til – әrbirimizding abyroymyz, bedelimiz jәne úrpaghymyzdyng bolashaghy. Tilimizdi syilata almay otyryp, ózimdi syila deu – bekershilik.  

Ertughan: Bizding qazaqtyng ghana sportshylary, ónerpazdary sayasatqa sarang kele me? әlde ash pәleden qash pәle dep jýre bere me? Nege el namysy tarazygha týsken sәtterde bir auyz “mynq” etuge jaramaydy? Putin memleketing joq dedi, Jirinovskiy Qazaqstandy basyp alu kerek dedi… oiyna kelgen ottap jatyr. Osylargha jauapty tek jurnalister ghana beru kerek pe?

 – Men azamat retinde el namysyn kóteruge qashan da dayynmyn. Al sportshy retinde aitar bolsam, meni әli әlem tanyghan joq. Birdene aitu ýshin sózinning dalagha ketpegeni, sózinmen tyndaghan júrt sanasatyn boluy kerek. Búl túrghydan mening sayasatqa aralasuym әzirge erte. Biraq tarihtyng tarazysy, ósip kele jatqan úrpaq – memlekettiligimiz turaly aitylghan әrbir sózge jauap alatyn bolady.

Aqylbay: AQSh jerinde jýrgende jadyna ne týiding Qanat, ne ýirending jat jerden, Qytayda boldyn, AQSh-ta boldyn, Qazaqstannyng olardan eng basty qabyldau kerek tәjiriybesi ne boluy mýmkin, Qazaqstandy aityp maqtanayyn deseng maqtanatyn eshtene tappay qalyp qysylatyn kezdering bola ma?

-  Qytaydy alyp qaraytyn bolsaq, olar damuynyng alghashqy qadamdarynda yntymaqty, tynyshtyqty úran qylyp jiberdi. Sonyng arqasynda on jyldyng ishinde әlem sanasatynday tauar óndirushi derjava boldy. Sóitip tynyshtyqtyn, ózara yntymaqtyng jemisin kórdi. Al, Amerikagha qyzyghatynym – ondaghy adamdar ózderi jasap jatqan memleketting zanyn qatty qúrmetteydi, qatal baghynady. Búghan әriyne Amerika ózining memleket bolyp qúrylu jolyndaghy birneshe ghasyrda әreng qol jetkizdi. Al búnday memleketterde ózinning janadan ghana qabyrghasy bekip kele jatqan memleketinmen maqtanu qiyndau. Eng bastysy – elimizding irgesin shayqaltyp almauymyz kerek.

Berikbol: http://qamshy.kz/?p=63 Myna siltemede osy saytpen alghashqy internet-konferensiyada bolghanynyzda: – eger, London olimpiadasyna barsam Qytaydaghy biraz lauazymdy ornynan keter edi depsiz. Jalpy Qytaygha baryp túrasyz ba, ol jaqta birge dayyndalghan, birge jýrgen últy qazaq emes dostarynyz barma?

-  Áriyne, aitady ghoy, «Últtyng jamany joq, adamnyng jamany bar» dep. Qúdaygha shýkir eki elding yntymaghy jaqsaryp keledi. Qytay bolsyn, úighyr bolsyn jaqsy dostarym bar, habarlasyp, halimdi bilim túrady.  Sportta birge bolghan barlyghymen dos retinde, adam retinde jaqsy syilasyp túramyz.

Núrghaly Núrtay: Assalaumaghaleykým Qanat agha! AQSh-ta túrghylyqty qazaqtar baryn estiytin edik, ol jaqtaghy qazaqtar sizge sәlemdesip kelip túra ma? Nemese óziniz izdep baryp aralas-qúralastyq jasaysyz ba? Qazaqstannyng ol jaqtaghy elshiliginen sizge qoldau-kómekter bar ma?

-  Áriyne, ol jaqtaghy bolsyn, onda joly týsken qazaqtar bolsyn sәlemdesip, yqlastaryn bildirip túrady. «Jarystaryna shaqyr, kóreyik, qoldau bildireyik» dep jatady. Elshilikpen de habarlasyp túramyz. Qyzym tuylghan kezde qújat jóninen kenes súrap telefon shaldym.

 – Allo, Assalaumaghaleykým, – desem,

- Uaghalaykýmassalam, – deydi qonyrau kótergen elshilik qyzmetkeri. Onday sózdi Amerikada túryp estigende qatty tolqydym.

Keremet qoy, múhittyng ar jaghyndaghy alyp elde sening memleketinning elshiligi bar. Saghan ie bolatyn Otanyng bar.

– Qazaqsha sóilesuge bolama? – desem,

- Ayta ber, bauyrym! – deydi. Maghan odan artyq ne kómek kerek bolsyn?! Búl mening esimde qalghan Amerikadaghy eng әserli jaghday.

Zarina: Sәlemetsiz be agha! Qazaqta batyr tusa el yrysy deydi, siz býginde elding namysyn kóterip jýrgen batyrsyz. Bizding últta qay-qashanda da batyrdyng birneshe әieli bolghan, sizde jengemizding ýstinen әiel alu turaly oilar bar ma? Jengemizding oghan degen pikiri qalay? Jalpy, kóp әiel alu degenge qalay qaraysyz, qazaqtyng kóbeygeni jaqsy ghoy!

-  Qazaq qyzdarynyng basqa últ ókilimen ketip bara jatqanyn kórsem, qatty qyzghanamyn. Áketip bara jatqandy emes, ilesip bara jatqan qaryndasymdy ayaymyn. Namystanamyn. Júdyryqpen sheshile salatyn bolsa ghoy… Al, ekinshi әiel mәselesin oilaytyn bir minut artyq uaqyt joq. Mýmkindik bolyp jatsa nege taghy bir arudyng jary bolmasqa?! Islam dinining qaghidalaryna say, mýmkindigi jetip túryp, ekinshi әiel alghandardy әielqúmarlyqtan emes, últtyng ertenin oilaghan, qazaq qyzdarynyng jat qolynda ketuine jol bermegen dep týsinetin uaqyt jetti. Kóp әiel mәselesin bylay qoyghanda, jasy birazgha baryp qalghansha boydaq jýre beretin jastar da «men últyma ne berip jatyrmyn?» dep oilanuy kerek.

Jaqsylyq: Bayqaytynym, Kuba elining boksshylary әlemde aldynghy qatarda, olardyng onday myqty boluynyng syry nede boluy mýmkin?

-  Kuba turaly aitatyn bolsaq, mening jattyqtyrushym ózi ispan bolghanymen Kubada tuylghan. Olar enbektene biledi. Áytpese kubalyqtar dene jaghynan bolsyn, gendik jaghynan bolsyn qazaqtardan eshqanday artyq emes. Chempion bola almaytyn boksshy joq, chempion tәrbiyeley almaytyn jattyqtyrushy kóp. Bәri de jattyghu men jattyqtyrugha baylanysty.

Súraq: Orystyng qúldyghynan qashan qútylamyz dep oilaysyz? әsirese kóp qandasymyzdyng sanasyna sinip qalghan “oryssyz kýnim qaran” degen qúldyq sanadan qandastarymyzdy qalay aryltsaq bolady? últshyl azamat retinde osy súraqtargha sizding pikirinizdi bilgimiz keledi.

-  Abay atamyz «Birindi qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos» degen. Ár qazaqty jýreginmen dosym dep, et jaqynym dep qabylda. Milliondaghan qazaq úrpaghy ósip kele jatyr. Kimning qúl, kimning úl ekenin solar kórsetetin bolady. 

Abai.kz