Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Arylu 8706 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2014 saghat 07:41

"ATAQTYN" TÝBI — ShATAQ…

Kenestik-totalitarlyq jýie kezinde sosialistik jarys jenimpazdaryn әrtýrli ataq-danqpen, orden-medalidarmen marapattap jatatynynyng talay ret kuәsi bolghanymyz bar. Enbektegi eren erlikteri ýshin enbek adamdaryna — Sosialistik Enbek Eri, Lenin ordeni, t.b. orden-ataqtarynan bastap shýlen taratqanday ýlestirilip jatsa, neshe týrli memlekettik syilyqtar, Halyq artiysi, Halyq jazushysy, óner qayratkeri siyaqty tolyp jatqan ýlkendi-kishili atqtardan ayaq alyp jýre almaytynbyz. Búl — sosialistik qoghamnyng qalyng enbekshi búqarany "jarylqaghanynyn" jarqyn belgisi bolatyn. Sol qaptaghan ataq-danqtar shynayy iyelerine berilip jatty ma, joq, bolmasa, sýieushisi, jarylqaushysy barlargha ghana búiyryp jatty ma, búl óz aldyna әngime. Kelmeske ketken eski jýiening eski-qúsqysyn endi býgin qaytadan qoqsytqymyz kelmeydi.
Ángime basqada.  Bir qaraghanda Qazaqstan tәuelsizdigimen qosa – әlemdik órkeniyetting jolyn tandap alghangha úqsaydy. Búl – syrttay ghana kórinis. Al, ishine ýnilip qarasan, sol — bayaghy "taz qalpynan" kóp ózgere qoymaghan bizding tәuelsiz memleketimiz. Dәlel kerek pe? Ol — tabylady. Kýndelikti ómirdegi Qazaqstan "keremetterinin" barlyghyn tizip jatpay-aq, bir ghana ataq-danq mәselesin alyp qarayyqshy.
Kenes Odaghy kezindegi orden-medalidar, tolyp jatqan ataq-danqtar syrttay aty ózgertilgen kýiinde tughan Qazaqstanymyzda qaytadan memlekettik "qamqorlyqqa" alynghan.
Sosialistik Enbek Eri men Kenes Odaghynyng Batyrynyng ornyna — Halyq qaharmany, Memlekettik syilyqtar, Halyq artiysi, Mәdeniyetke óneri singen… t.b. degen siyaqty ataqtar sol kýiinde qabyldanghan. Dәl sonau eski jýie kezindegi siyaqty aituly datalar qarsanynda jypyrlatyp túryp, ýlestirilip jatqany solardyn.
Kimning joghary jaqta myqty sýieushisi bar, búl ataqtar solargha ghana búiyrady. Qalghan "sorlylar" sol kenestik kezendegidey myng jerden batyr, myng jerden daryndy bolsa da búl ataqtardan syrt qalyp jatqany.
Eng aldymen osy ataqtar kerek pe ózi degen zandy súraq tuyndaydy? Bizdinshe, týkke de qajeti joq. Estuimizshe órkeniyetti memleketterde halyq atynan beriletin syilyqtardy memleket taghayyndamaydy, ol — qoghamdyq qorlar men úiymdardyng qúzyrynda kórinedi. Bizde, bәri kerisinshe. Sol bayaghy sovettik zamandaghyday barlyghy da memleketting esebinen. Búl neghylghan baylyq dalada shashylyp jatqan?!
Eger memleketimiz sonshalyqty "bay bolsa" — anau kýnin kóre almay jýrgen milliondaghan júmyssyzdar men zeynetkerlerdi, kóp balaly otbasylaryn, mýgedekter men qaryp-qaserlerdi nege aldymen jarylqap almaydy?
Tipti osy ataq-danqtar sonshalyq qajet bolyp bara jatsa, naghyz daryndylargha, últy ýshin enbek etkenderge ghana nege tandap, talghap berilmeydi? "Kimning kózi jaqsy, kimning sózi jaqsy"degenderdi ghana jarylqaumen otyrghan qazirgi syilyqtardyng qúny júrttyng kóz aldynda týsip bara jatyr.
Halyq jazushysy, Halyq artiysi, Halyq qaóharmany degen ataqtardy at tóbelindey ghana biylik basynda otyrghandar anyqtaytyn bolsa, bylayghy halyqtyng qanday qadyr-qasiyeti bolmaq. Búl – birinshiden.
Ekinshiden — osy ataq-danq, syi-qúrmet elding arasyn alatayday búzyp bitti. Búny — eng aldymen júrttyng arasyna iritki salu dep týsinu kerek. Týkke túrmaytyn shygharmalary ýshin júrttyng bәri darynsyz sanaytyn aqyn-jazushynyng "memlekettik syilyqtyng laureaty", "halyq jazushysy" bolyp jatuy, qolynan týk kelmeytin, biraq jogharydaghy bir dókeyding tuysy bolghany ýshin "qaharman" ataghyn alyp jatqan bir ghalymsymaqty kórgen qarapayym halyq  memlekettik "qúrmetterge" senimsizdikpen qaraytyn boldy. Shyn daryn men jalghan darynnyn, shyn ghalym men qoldan jasalghan ghalymnyn, shyn artis pen ótirik artisting kim ekenin bylayghy júrt onsyz da jaqsy aiyrady.
Júrtty aldaghannyng jóni osy eken dep, lagha berse, onday memlekette, ýkimette, biylikte qanday qún, qadyr-qasiyet bolmaq?
Memleket tarapynan jasalatyn ataq-danqty, qúrmet- syilyqty halyq atynan ýlestiru, taghayyndau mýldem qate qadam. Eger biz shyn mәnindegi órkeniyetti memleket bolatyn bolsaq, qazirden bastap, eldi biriktiruding ornyna olardy bólshekteytin, alalaytyn, qajet bolsa iritki salatyn qadamdardyng qandayynan bolsa da memlekettik dengeyde bas tartuymyz qajet.
Sodan keyin tap bir jetpis jeti atamyzdan beri bólinbegen enshimiz barday keshegi kenestik dәstýrden, sonyng tikeley múrageri býgingi reseylik salt pen sayasattan tolyghymen arylatyn, janasha, mýldem basqasha, qajet bolsa ózimizge ghana tәn qazaqstandyq jolmen jýruge nege tyryspaymyz? Jýzdegen, myndaghan jyldyq tarihy bar, ýrdisi, joly bar ata-babamyzdyng jolyn nege tandamaymyz?   Biz nege bәrin tek qana orystan, Reseyden ýirenuimiz kerek? Qúldyq psihologiyadan biylik basyndaghylardyng ózderi tolyq arylmaytyn bolsa, bylayghy júrttyng mandayynyng sory bes eli bolghandyghy dep týsinu lazym.
Ataq bar jerde — shataq bar. Búl eshqanday dәleldep jatudy qajet etpeytin aqiqat. "Bólingendi – bóri jeydi" dep dana halqymyz aityp ketken. Ózimiz birdeneni oilap tapqansy bergenshe, halqymyzda, últymyzda bar asyl qasiyetterdi, salt-dәstýrdi, әdet-ghúrypty osy zamangha layyqtap, qayta janghyrtuymyz kerek. Sonda ghana últ bolyp, memleket bolyp, eshkimnen úyalmaytynday kýy keshemiz, aghayyn!

Júmash Kókbóri

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006