Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 9518 0 pikir 17 Qyrkýiek, 2014 saghat 15:30

JÝREKTE BÝR JARGhAN JÝZ JAUQAZYN

Erteng Astanada QR Memlekettik syilyqtyn, Halyqaralyq  M.Sholohov atyndaghy syilyqtyng jәne M.Áuezov atyndaghy últtyq syilyqtyn, «Qúrmet» jәne «Parasat» ordenderining iyegeri, marqúm Dýkenbay DOSJANGhA arnalghan as ótedi. 

 

JÝREKTE BÝR JARGhAN JÝZ JAUQAZYN

(Jazushy D.Dosjannyng әngimeleri turaly)

Qazaq әngimesining ghasyrdan ozghan tarihy bar. Halqymen birge jasasyp, aluan arnagha týsip, aitushynyng kónil-kýiine, oqigha jelisine oray qúbyla ózgerip, tyndaushynyng talghamyna say logikalyq tynysy kenip, qúlpyra jetilgeni kóz aldymyzda. Ótken ghasyrdyng basynda Múhtar Áuezov, Beyimbet Maylin últtyq dәstýrden, keyipkerding kónil-kýiinen taban jazbay әngime bayanyn kóbine birinshi jaqpen órbitti. Búl әdis oqyrmangha úghynyqty bolghanymen, jazushynyng stiyline, bayandau mashyghyna selkeu týsirip, әngime orayynda sóz qaytalau alghy mejege shyghady. Oqyrmandy jalyqtyryp alu onay. Búl rette jogharydaghy aty atalghan klassik jazushylar ontayly stilidi tandap, bayandau mashyghynda til baylyghy men psihologizmdi almastyra órip, sheber әngimeshildik minezben sóz qaytalaudy bayqatpay, qiyndyqtan onay qútylyp ketip jýrdi. Sol sebepti «Qorghansyzdyng kýni» men «Shúghanyng belgisi» HH ghasyrdaghy qazaq әngimesining órnegi aiqyn, ozyq ýlgisi bolyp qala beredi.

Ángime – әdeby janrdyng bastau búlaghy, barsha bayan әuel basta әngimeden jaralghan dese bolady. Ángime bir demmen aitylghan bolsa – bir demmen oqylugha tiyis. Búl janr uaqyt óte, zaman oza sipaty ózgerip, kisinin, yaghny aitushynyng leksikasyna ynghaylasa damyp, meylinshe ontayly, barynsha ynghayly kýige endi. Zerger qolynan shyqqan asyl búiymgha úqsap naqtylana, naqyshtana týsti. Ár últtyng dәstýrine baylanysty әrdayym damyp, jetilip keledi. Mәselenki, anshy-mergender taratqan týrli beymәlim әlem ókilimen kezdesu turaly hikayatar, mifter, el auzyndaghy Ýbbe, Jeztyrnaq, jalghyz kózdi dәu turaly jelili әngimeler qazirgi kәsiby prozanyng әu bastaghy túqymy, dәni.

HHI ghasyrda qazaq әngimesi kóne әpsanany kórkemdik kókorayyna bólep, býgingi úrpaq jadynda qaytadan janghyrtyp jiberetin miftik realizmge boy aldyrdy. Múnda birinshi jaqtyng meni ýshinshi jaqqa, yaghny ol, oghan, onyng esimdigine oryn bosatyp, bayandau mashyghynyng aluan týrli ynghayyna kóshti. Ángimeni birinshi jaqpen aitu – sóz qaytalau, sillogizm kedeyligine alyp keletin bolsa, ýshinshi jaqtyng bayandau mashyghy – úshan-teniz, múnda til baylyghy, allegoriya, epiytet, teneu atoylap alghy mejeden kórinis tabady. Ángimeshining tapqyrlyghy, útqyrlyghy arqyly jandy, nәrli sózdi myng boyaumen qúlpyrtyp oinatuy bel alady.

Qazaq әngimesi dәuirmen ýndese damydy. Beyne jer mәiegine tamyryn terenge jiberip, bútaghy әlemge jayylghan alyp daraq ispetti. Shólge bitken alyptyng jap-jasyl, kelisti, solqyldaghan bútaghy sekildi Dýkenbay Dosjan qalamynan tughan tuyndylar ózinshe órnegi bar, eshkimmen salystyrugha kelmeytin, adam minezining qúbylysy men myng qúlpyrghan rendi boyauyn qatar elestetken symbaty súlu ghajayyp óskin. Pәlsapalyq oimen tizgin týiip, saharanyng sary jeli sekildi lyqyldaghan, tynysty ashqan  bayandau mashyghy, qoltanbasy ay mórli.

Tildik boyauy mol. Birde arnasy keng ashylghan, ishtey shymyrlap lyqsyghan dariya aghysyn elestetse, keleside taudan sarqyrap, jarqyrap qúlaghan tas búlaqqa úqsaydy. Qaysysynda da qazaqy sypa, syrbaz, teri sor, beyneti zor, tózimdi, kómpis te kónterli minez qyry qylang beredi. D.Dosjan әngimesining basty ereksheligi – aluan minezding metamorfozalyq boyauynyng qanyqtyghy.

«Qarataudyng basynan kósh keledi, kóshke ilesip bir taylaq bos keledi...» dep bastalatyn qazaq halqynyng әpsanaly әni terbetken kәri Qarataudyng kýngey beti men qyzyldyng qúmyn kemerley aqqan Syrdariya ózenining ortasyndaghy aptap kýn qyzuynan tobarsyghan adyrly dala jazushynyng tughan, ósken jeri, súlulyq әlemine esik ashqan besigi. Jergilikti halyq osydan jýz, myng jyl búrynghy әdet-saltyn saqtap, ata-baba tynysymen tirlik keship otyrghan Jiydelibaysyn ólke. Kýrense kýngeyding әr túsynan shókken týiedey mýlgigen kóne saghana, belgi beket, eski júrtty kóresiz. Búl bayaghy qalamgerding asyl sózben symbattap, úrpaq jadynda qaytadan janghyrtqan Jibek jolynyng qonyrauly kerueni kidirgen shahar júrty, qonalqy oryndar.

Jazushynyng mýsindegendey Qazaqstannyng eng kýni ystyq nýktesi bolghandyqtan, búl jerding torghay ekesh torghayy da jer bauyrlap úshady. Shildede aspan toly shýpirlegen júldyz shalqasynan jatqan kisining sozghan qoly tiyerdey tómendeydi. Adamdary ashyq auyz, kenqoltyq, anqau, kóshening arghy betinde túryp-aq bergi bettegi kisimen dauystap sóilesip, týnde kórgen týsin yrymdap jorytyp jatady. Auzyn ashsa jýregi kórinetin kileng aqkónil jandar joldyng shanyn balaghymen sypyryp, ya malyn aidap, ya týtini qoi shyqqan ýiding as-auqatynan auyz tiige asyghyp bara jatady. Auyldyng bas jaghyndaghy ýige kisi týsse, ayaq jaqtaghylar shaqyrmayaq «sәlem beruge», «qolyn alugha» ansap, asyghyp jetedi, yaghny jazushynyng keyipkeri әdet-ghúryp shenberinde tirlik keshedi. Sóz saptasy týieden týskendey: «Kýni keshe bәri ortaq edi, býgin it ýrse «qonaq kele jatyr» dep bazargha shabatyn zamangha tap boldyq», – dep otyrady qamkónil ýlkenderi. Ázer uaqyt tauyp sәlemdesuge búrylghan jastary әldene súrayyn desen-aq: «Júmys kóp... júmys kóp...» dep, túsynnan aghylyp, aghyndap óte shyghady, múnday jana qarbalas keyipkerler arqyly qazirgi ómirdegi ótpeli uaqyt turaly týsinikter, basqa sózben aitqanda ótkinshi qúndylyqtar bederlengen. Jazushynyng «Shyraqshy» әngimesinde qariya bir ret ólip tiriledi, molda imanyn ýiirip mәiit basynda otyrghanda aqsaqal qaytadan oyanady. Endi ol toqsan jasap otyr, jalghyz úly Oljay jol jóndeu mekemesining bastyghy. Qariya kelini arqyly úlyn shaqyrtyp, beysenbide o dýniyening esigin ashpaq ekenin aityp, baqúldaspaq bolady, sonda balasy tas jol әli tóselip bitpegen, bitkenining ózi aryq attyng jauyrynday bolyp qayta ashylyp jatyr dep týrli syltau aityp, qarbalasady, aqyry әkesi ólgende qasynda bola almaydy. Mine, jazushy osynday qarbalas keyipkerler men ata-baba josynymen (epikalyq-mifologiyalyq uaqyt ayasynda) ómir sýretin asyqpaytyn sypa personajdardy shendestiru arqyly uaqyt kategoriyasynyng mәni dәp qazir ózgergenin, qúndylyqtardyng oryny auysqanyn, uaqytty, joldy ata baba dәuirimen, joralghy-saltymen úshtastyra almaghan jandardyng ruhaniy-psihologiyalyq tyghyryqqa tireletinin, osynday jayttardyng aqyry býkil últty azdyratynyn údayy eskertip, sergek boludy uaghyzdaydy.

Jazushy Dýkenbay Dosjannyng taqyryp ayasy ken, tughan jerdin, túghyrly elding jýirik jaratqan atbegi, kórik basqan ústasynan bastap, arman quyp shetelge shyghandap ketken jana qazaghyna deyin qamtyghan jýz әngime birin-biri qaytalamaytyn jýz týrli taghdyrdyn, jýz týrli adam tabighatynyng galereyasy. Mine, merzim túrghysynan qalamgerding ótken HH ghasyrdyng alpysynshy jyldarynan bastap, XXI ghasyrdyng alghashqy shiyregindegi aralyqty qamtyghan keyipkerleri san aluan hikmet iyesi. Olar shabandoz, ústa, kommunist belsendi, múghalim, kәsipker, qayyqshy, týieshi, deputat, bazarshy, bozaqor, buhgalter sekildi týrli kәsip iyeleri. Olardyng jýrek lýpili, talayly taghdyry, tamyr soghysy Dýkenbay Dosjan shygharmashylyghy arqyly myng boyaumen órilip, nәzik syryn ashady aiqara. Arpalyspen ótip jatqan uaqyttyng ólshemi – ómir. Keyipkerding minez bastauy kindik qany tamghan, jalang ayaghynyng móri basylghan tughan qúmynyng búiyghy búirattarynan, ózgege esh úqsamaytyn ómir órneginen bastau alatyndyqtan, sizge adam janynyng tosyn syryn syilaydy. Al jazushynyng tuyp-ósken Ótýken ólkesi kәriqúlaq Qarataudyng kýngey beti men kýreng laysang aghysty Syrdyng orta dengeyi, ózining sýiikti jazushysy Uiliyam Folkner keltirgendey – qalamger Yoknapatofy deymiz. Sol sebepten de Qarataudyng shertpe kýiindey nәzik beder Dýkenbay Dosjan shygharmasyna tәn qoltanba órnekti tanytady.

Jazushynyng jan әlemi, qalamgerlik qúdireti qayta týletken qazaqy dәstýr, qazaqy minez, qazaqy tanym, jýregimizge tәbәrik etip ústaytyn tәuelsizdik taqyrybyn jýie-jýiesimen qozghamay túryp, qalamgerding proza janryndaghy ózine tәn ereksheligi turaly birauyz sóz. Ekshep, elep, sýzip shyqqan kezde jazushynyng sóz saptasy men qisyndy pәlsapasynan ózindik dara qoltanbasyn – aldymyzdaghy eki tom etip shygharghan әngimelerinen qapysyz tanisyz. Qalamger on segiz jasynan – jetpis jasyna deyingi ózining shygharmashylyq aq saparyn jýz әngimemen kógen­týp etip qazyqqa baylapty.

D.Dosjannyng jazu stiylin ózgemen shatastyru әste mýmkin emes.

Tughan jer... jer bolghanda aptap ystyqtan topyraghy tilinip, jusany kýiip, bayalyshy jerge bauyryn tósep jatyp alghan migirsiz dala, bauraydaghy jarpa tastyng ózi kóp qaynaghan bauyr sekildi qarayyp ketken. Osynau qatal tabighatpen birge jasasyp kele jatqan shúghylaly tang nesibesin sebezgilep atar-au... yrzyq-bereke býgin bolmasa kýni erten, әiteuir qontorghay qazaqy auylgha at basyn bir búrar-au... degen sabyrly ýmitpen kýn keship, kólenkege sayalaghan ya baqtashy, ya qoyshy. Basyndaghy bórkin alsa astynan kiyiz qalpaghy kóriner, qalpaqtan keyin taghy da qyzylala taqiyasy, ony sheshse – astynan ýsh búryshtap úshyn týigen oramaly kóriner... Qoyshy әiteuir! Birinen song birin sheship alghan mezet ústaramen qyrghyzghan taqyr basynan, dәlirek aitsaq – tóbesinen bu shyghar. Shildening aptap ystyghynda tóbesinen bu shyqqan týieshi jazushynyng eng sýiikti keyipkeri («Ay astyndaghy kezdesu»), әlgi keyipker týn ishinde, qúba dýz menireu ólkede osydan myng jyl búrynghy balahanasy tenselgen ten-teng jihazdy әp-sәtte ensergen bilekti kirekeshi bar Úly Jibek jolynyng keruenimen oida joqta úshyrasar. Sondaghy bayaghy keruenbasy men býgingi týieshining betpe-bet úshyrasyp, tildesuine qúlaq salynyz.

«Bizder qúm zamanynyng adamdarymyz, sender temir zamanynyng adamdarysyndar. Qústy da temirden jasap úshyrasyndar, dilimizdi týsinip, ditimizdi bilip tirshilik jasaytyn pende tabylmas-au! Qor bolyp qystyghyp, temirge janshylghansha dala betimen ebelekshe syrghyp kóship-qonyp kete bermeymiz be odan da.

– Mýlikterinning birazyn bizge berip ketsender bolmas pa, muzeyge qoyalyq.

– Tezek dýniyeni jasyryp neghylamyz, ózderine qaldyrarmyz-au, әitse de kýni erteng kýlge ainalar kóne jihazgha talasyp, itshe yryldasyp, bir-birine zalal jasaysyndar ma dep qorqamyz.

– Ókimet mýlkine, kóne eskertkishke qol súghugha zang jibermeydi.

– Endeshe, nege shekelering qushiyp, peyildering tarylyp ketken? Bedelge, qyzmetke, aqshagha, abyroygha, han taghyna talasyp әure-sarsangha týsip jýresinder. Bir-birindi týtip jeuden tayynbaysyndar» (D.Dosjan. «Jýz әngime», II tom, «Mereke» baspasy, A., 2012, 13-bet).

Temir zamanynyng adamdary – myna HHI ghasyrdyng kompiuter qúlaghynda oinaytyn, zanmen jýrip-túratyn, kýndelikti esep-qisap әserinen peyili tarylyp ketken býgingi qoghamnyng adamdary bolsa, qúm zamanynyng adamdary – tenseldirip keruen tartqan, kóne jihaz, qazynany artyp alghan, aldyna sholghynshy, júldyzshy salghan; sonyna torghauyty, kirekeshi, týiekeshi ilesken, ay astyndaghy yghay men syghay, kileng alpauyttar. Sóz saptasy, uәjdesui kereghar. Temir zamanynyng adamdaryna qaratyp: «Nege shekelering qushiyp, peyildering tarylyp ketken» dep saual tastaydy. Temir zamanynyng adamdary: «Zang jibermeydi... zanmen jýrip-túramyz», – dep jauap beredi. Qúm zamanynyng keruenin tartqan keruenbasynyng sózi salmaqty, әri zildi. Astarynda kekesin bar ma dep qalasyz. «Bedelge, qyzmetke, aqshagha, abyroygha, han taghyna talasyp әure-sarsangha týsip jýresinder. Bir-birindi týtip jeuden tayynbaysyndar», – dep temir zamanynyng adamdaryna auyr kinә taghady. Temir zamanynyng adamy jaltarady, ashu qysyp, keruen tartqan kisining saqalynan alugha shaq qalady.

Kórip otyrsyzdar, keyipkerding sózine qúlaq assaq, әngime filosofiyalyq oigha taban tiregen. Ár zamannyng adamdaryna tәn minezindegi artyq-auys kinәratty tamyrshyday tap basyp, tanidy. Peyilding tarylyp, shekening qushiyp ketkenin shenep-mineydi. Shynynda ghoy: ne bolsa soghan shyrt ete qalatyn kirpiyaz, sonshama shikәmshil, shybyq tiymes shynq eter bolyp ketuimizge ne sebep? Ózgerip bara jatqan bolmys pa, әlde minez be? Túrmys tauqymeti myna jýrgen kisilerdi shetinen kýirek etip jiberdi me? Zamannyn, uaqyttyng iyleuine týsken adamnyng ózgeru metamorfozasy alaqanda túrghanday, sirә. Ángimede baba zaman adamyn qazirgi adammen týiilistirip, dialog jasatu arqyly antiyteza әdisimen tereng oy qozghap, adam minez-qúlqyndaghy psihologiyalyq tolqyndardy әshkerelep beredi.

Zamanyna say adamy. Ár qoghamnyng óz súrqyltayy bolmaq. Avtor qysqa әngimede qúm zamanynyng adamdaryn jol airyghynda úshyrasqan temir zamanynyng adamdaryna (myna bizderding kezbe-turisterimizge úqsaydy) qarsy qoymaydy, kerisinshe, әrbir dәuirding ózine tәn minez-qúlqyn, adamdardyng oi-sanasyn, odan beridegi sóz saptasyn ashyp, tarazygha tartuymen erekshe. Qay qoghamda bolsyn, ózine tәn erekshelik, artyq aityp, kem týsu keyipker әreketi arqyly jýrip jatady. Qúm adamdarynyng uәji ornyqty, baysaldy, astarlap sóileydi. Temir zamanynyng adamdarynyng sóz saptasy kelte, taqyl-túqyl, jýikesi júqarghan, qit etse «zang jibermeydi» dep kesip-pishedi. Zannyng núsqauymen jýrip, sózin erejemen týiindep, zanda kórsetilgendey jýrip-túrugha daghdylanghan. Jogharydan núsqau, pәrmen kelmese, shóp basyn syndyrmaydy, búiryq-әmirge sanasy әbden kodylanghan.

Jogharydan zang jýzinde pәrmen kelmedi dep lyqsyp aghyp jatqan kanaldy tazalamay, eki-ýsh jylda sol kanaldyng últanyn shóp basyp, isten shyghugha qalghan.

Zangha qayshy kep qalmayyq dep jýrip kóshelerdi qúm basyp, qystau qanyrap bos qalady. El kóshedi, jer tozady. Jas úrpaq kýnkóris qamyn jep bosyp ketedi. Álgi zanmen jýrip-túratyn, zansyz attap baspaytyn adamdar aqyr sonynda «Qalay ghana mynaday zamangha tap boldyq», – dep, qoldaryn tóbesine qoyyp, tazy ashuyn tyrnadan alady degendey, bar kinәni jolay úshyrasqan qúm zamanynyng adamdaryna jauyp, bas saughalap, kýnkóris qamyn oilap biri qalagha, biri bazar manyna kóship joghalmaqshy. Osylaysha jazushy keshegi әmirshil-әkimshil sovettik jýie túqyrtqan, ózdiginen derbes oilau mýmkindigi, shygharmashylyq qarym-qasiyeti joyylghan, ómir sýruge qúshtarlyghy shektelgen súrqay keyipkerlerdi kógenge baylap, búlargha jetispeytini ata-babanyng buyrqanghan qany men ómir sýru salty ekenin, sony qazirgi kýnge beyimdeu kerek ekenin oy tarazysyna salady.

Dýkenbay Dosjannyng «Jýz әngime» dep atalatyn qos tomdyq jinaghy filosofiyalyq oidyng týzilimi, qazaq kórkem sózining Kósegening kók jonynday kóterilgen bir belesi sekildi oqshau qúbylys. Jangha azyq, jýrekke shuaq darytady, adam janynyng shytyrman týkpirine, qúpiyaly qoynauyna oy sәulesi týsiriledi.

Jazushy keyipkerleri sózimizding basynda aitqanday, tughan jerden kindigi ýzilmegen, tuysqan júrtynyng otymen kirip, kýlimen shyghyp jýrgen, tózimi sarqylmas, jýrek oty mol jandar. Qayyrymy úshan-teniz. Qazirgining adamdary barynsha túiyq, ózimshil, júrtqa qol úshyn berui siyrek, ózim degende ógiz kýshi bar, bógdege kelgende attap baspaytyn beyopa deymiz. Ózimshildikting astaryn izdep sharshaymyz. Bәrin naryq zamanynyng túiyqtyghynan, túmshalauynan deymiz. Jazushy búl jaghynan kelgende zamandy jazghyryp, mandayyn beker toqpaqtaudan aulaq. Barlyq kinәratty adam boyyndaghy kelensiz, kesapat minezden izdeydi. Búl rette «Qyzylqúmnyng jeli ne dep jylaydy?» әngimesindegi joly auyr, qiyn beynet kólenkeshe ilesip qyr sonynan qalmaytyn teri sor, beyneti zor Qúmbay, «Jaqsy kitap qalay jazylady» әngimesindegi tiri sózding kisi janyna shipa bolar dauasyn izdep, sham týbinde ash kýzenshe býgilip әngime jazatyn Jәleleddin Rumi, keng dalanyng ishine býkken syryn at túyaghynyng dýbirinen tyndap týsinetin shabandoz – «Shortanbay», sanagha sana qosatyn aqyl satyp alayyn dep bazargha baratyn bozókpe bala Qaryqbol – «Aqyl satamyn» әngimesinde – shetinen daladay darqan, tolyq adam boludyng jolyn izdegen obrazdar, minezder ensiklopediyasynyng tyng paraqtary. Eshkimge eliktemeytin, eshkimge úqsamaytyn últ minezining dara taghdyrlarynyng toghysy. Ózindik jýris-túrysymen, sóz saptasymen, qimyl-әreketimen oqyrmanyn eriksiz shyrmap, matap ústaydy, jipsiz jeteleydi, múnaraly kókjiyekke jeteleydi. Alghashqy sóileminen bastap-aq kóz jetkisiz alapat qúm ishindegi oaziske tap bolghanday – tynysyng keneyip, kózge san aluan ómir órnegi elestep, tandaygha tamyzyq bolar tirshilik balshekerin sezesin, tamsana týsesin.

D. Dosjan әngimelerining bir shoghyryn ghasyrymyzdyng basynda Tokionyng «Japan simbey» baspasy shyghardy. Qalamgerding óz sózimen aitsaq, búl әngimelerdi Kýnshyghys elining oqyrmandary «qazaqy dәstýrdi egjey-tegjeyli tereng zerttep bilu» ýshin audarghany mәlim. Shyndyghynda, jazushynyng «Shortanbay», «Bastanghy», «Jigitting bir júrty», «Ústa», «Anasy jaqsy adamdar», «Qyzyl Kenish oqighasy», «Saumal», t.b. kóptegen әngimeleri últtyq salt-dәstýrdi, qazaqy túrmys-tirshilikti, minez-qalypty jerine jetkize surettep, kóz aldygha elestetip, «últymyz mynaday salt-dәstýrimen daralanady... órkeniyetke ózindik syipatymen qosylmaqshy» degendi aitu ýshin... ózgeshe últtyq órnek-boyauymyzdy keyipkerdi týrli situasiyagha sala otyryp, kórkem sózben kestelep shyghady. Búl tústa «kestelep shyghady» degen qúrghaqtau sóz. Últymyzdyng jer betindegi eki mynnan astam últ pen úlystan aiyrymy nede? Qay qasiyetimen tórge shyghady? Ózge halyqtan nesimen qyzyqty? – degen saualgha jan-jaqty jauap bere otyryp, oqyrmandy keyipker minezining qyry men syryna qanyqtyrugha mashyq.

Últtyq dәstýrdi qazyq etip fabula qúrghan, oqigha órgen, sol oqighanyng óne boyynda qazaqy dәstýr men ghúrypty qatar órbitken jazushynyng әngimeleri birqydyru.

Atbegilik minezdi ainadan kórsetkendey minsiz, aiqara ashqan «Shortanbay», qarapayym enbek adamynyng qolóner kәsibin jetildire kelip, ony óner dengeyine kóterui «Órik», qazaq últyn jylqy minezdi deymiz, sol jylqy minezding bas asau kýiinen – basbilgi, erqashty ministey kýikilenip salbókselikke úrynuy «Qúmda qalghan kemeler», asta-tók qonaqjaylyqtyng zamangha say sayqymazaq halge týsui «Metamorfoza» әngimesine arqau bolghan. Qay-qay әngimesi adam janynyng spektri sekildi. Ártarap qalpymen, әrqily kórinis boyauymen kónilde jattalyp qalady. Qaytalanbas daralyqpen qyzyqtyrady, oqyrmandy minez tartylysynda shiryqtyryp ústaydy. «Endi qalay bolady?.. keyipkerimiz tyghyryqtan qalay shyghady?.. situasiya dәstýrge me, dәstýr oqigha órisine qyzmet ete me?..» – degizip yntyqtyra týsedi.

Myng boyaumen kilem toqyghanday qara sózding kórkemdik tini oqighamen, oimen ýilesimdi qabysyp tandandyrady.

Jazushy әngimelerindegi últtyq etnopsihologiyany sheberlikpen jarqyrata dәiekteytin – qazaqy dәstýr kategoriyasy – qalamger airyqsha at basyn búryp, qadala ter tókken erekshe arna demekshimiz. Álemdik әdebiyette últtyq dәstýrge qalam tartpaghan qalamger joq dese de bolady. Ótken ghasyrdyng basynda etek alghan orys futuristeri, fransuz surrealisteri, aghylshyn avangardy, nemis imajenisteri últtyq órnek-boyausyz-aq kórkem әdebiyetke qajetti әmbebap keyipkerdi somdaymyz, barlyq últqa, tútas órkeniyetke ong minezimen jarq etip kórinetin әleuetti keyipker әkelemiz deumen kóp әurelenip, uaqytsha aramter bolghanyn bilemiz. Álgi aghym-mektepting tarazy basyn auyrlatyp, sheshek ata gýldep, sóldi mәuesimen túshytqan últtyq dәstýr, últtyq mentaliytet – әlem әdebiyetining beyne-minezder múhitynda jýzgen Aysberg sekildi. Alystan kóz tartyp, alyp túrqy terenge sinip, aidynda erkin jýzedi. Sol Múztau sipatyndaghy әrbir últqa tәn sóz saptasy, minez-qúlyq, is-әreket, oilau, topshylau әdisi... keyipkerding tútastay ósip-óngen ortasyna, tamyr jayghan topyraghyna, tabighatyna tarta tuady eken. Keyipkerdi tughan tabighatynan ajyratyp qarastyru – kýnә, qisynsyz, últsyzdanu úshyghy.

Órkeniyet – toptyng nemese rudyn, ya bolmasa qauymnyng iygiligi emes. Ol qoghamnyng iygiligi. «Osy kýni kisining basy ainalar mәrtebeli biylik dәlizinde jýrgen, Ýkimet ýiinde, әkimshiliginde isteytin Taytúyaq ózin osy órkeniyet satysynyng juan ortasynda jýremin dep oilaytyn. Oilap jýrgen jalghyz Taytúyaq pa eken? Órkeniyet satysyna ayaq salghan ýlkendi-kishili lauazym iyelerining tirshilik-tynysy, is-qimyly, minez ainasy, kisilik bolmysy... bәri-bәri, qaytsek ýlken kisining qyzmetine jaraymyz, qaytsek tәuelsiz memleket atalatyn alyp mәshiynening eng qajetti, esh mýltiksiz júmys isteytin bir-bir tegirshigi bolamyz dep jyghylyp-sýrinip jýrgenderi kilen» (sonda, 642-bet) dep bastalatyn «Maqúl» әngimesining astary teren, megzeui mol, býgingi qoghamnyn, qazirgi ómir-tirshiligimizding ainasy deuge bolady.

Sol Taytúyaq jogharydan berilgen tapsyrmany tap-túinaqtay oryndap, lauazymdy kisilerding aldyn kesip ótpey, jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey jýrse – bastyghy aldyna shaqyryp alyp: «Shyraghym, ózim bilemin dep tóske órlep bara jatyrsyn!» – deydi zildey etip. Taytúyaq airan-asyr. Jatyp oilanady: qate basqan, qisyq sóilegen jerim joq edi ghoy, jazyghym – tapsyrmany aitqyzbay istegenim be dep óz-ózinen quystanyp, púshayman halge týsedi. Aydyng ayaghynda bastyghy taghy shaqyryp alady: «Shyraghym, jaryq jalghanda myna bizding bar ekenimizdi úmytyp ýlgerding be? Kózge týsking kelip jýr me?», – deydi tóbesinen tas tastaghanday. Bastyghy Taytúyaqty ailyq syiaqydan qysqartyp tastaydy, keleside qabyldamay qoyady. Bildey memlekettik qyzmetker esengirep qalady... oilap-oylap... úiqysy azayyp, uәiimi kóbeygen song qala syrtyndaghy zeynettegi aqylshy aqsaqalgha keledi. Osylay da osylay... bastyghym qyryna aldy... tyqyr tayandy... ne isteuim kerek deydi Taytúyaq. Kóp jyl Ýkimet mýshesi bolghan, aqsaqal aqylshy týsindirip tómendegishe sóileydi.

«Jadyna tútyp jýretin eng basty qaghida: ózing bilip túrsandaghy «osynyng mәnisi qalay?» dep bastyghynnyng aldynan ótip baryp – is qyl deydi. Búl – bir. Bastyghynnyng aldynda ózindi әrdayym bir basqysh tómen ústa, bir mysqal kem biletin bolyp kórin deydi. Búl – eki. Sanana jaqsy oi, jarqyn iydeya kelse – onydaghy bastyqtyng oiy, tújyrymy, janalyghy dep jariyagha jar salghaysyn, sonda ghana jolyng bolady deydi. Búl – ýsh. Osy aitylghan ýsh qaghidany búljytpay orynday bilseng ghana bastyghyna jaghasyn», – dep aqsaqal Taytúyaqqa aqyl qosady.

Aqylshy aqsaqal ýiretken jolmen jýrgen Taytúyaqtyng búdan bylay aiy onynan tuady. Bastyghynyng jýzi jylidy, syiaqygha, sheteldik sapargha, ózge de kózge týsetin jerge Taytúyaqty úsynady. Lauazym iyesining búdan bylay úiqysy tynshyp, ómir joly jenildey týsedi. Ángime osymen ayaqtalsa jaqsy ghoy! Kýnderding kýni... kóshede kele jatyp... darday lauazym iyesi, bildey Ýkimet mýshesi, bas keyipkerimiz Taytúyaq bóten kisining kózimen ainalyp ózin-ózi syrttay minep-synap, baqylap qarap kórmey me. Ne kórdi deysiz ghoy?!

Sol mezette Taytúyaqtyng kózine qanday adam elestedi: ózinshe oilay bilmeytin, ózindik oi-pikiri joq... ózining minez, qalyby qalmaghan... kim ne aitsa, soghan bas shúlghy beretin qúr keude ... qúr kostum kiyip, galstuk taqqan... bәrine maqúl... maqúl... maqúl ghana qalypty. Zamanyna say adamy demekshi, XXI ghasyrdyng adam-kólenke, adam-kostum keyipkerin kemeline keltire surettegen jazushy oqyrmangha qaratyp osylaysha syr tógedi. Osylaysha býgingi sheneunikterding jogharydan búiryqsyz qozghala almaytyn púshayman qalypqa týskenin kórsetip, múnday bezbýirek, qúldyq sana qogham damuyna kesirli ekenin әshkereleydi.

D.Dosjan eng alghashqy («Kókpar») әngimesinen bastap, kýni keshe tughyzghan («Artyq adam») jana dýniyesine deyin arada jarty ghasyr ótsedaghy últtyq dәstýrdi tu etip, sol tu kóterilgen tústy kórkemdikting temirqazyghyna ainaldyryp ter tógumen keledi. Shytyrman minezder qaqtyghysynda әlgi әdis oqyrmanyn adastyrmaghany kәmil, kórkem sózben kilem toqyghan avtordyng ózi de negizgi iydeyasynan taban audarmady, kóz jazbady, adaspady. Jazushy әngimelerining basym bóligi últtyq dәstýrdi pash etuimen qúndy desek, qatelespeymiz.

«Ong jaghyna qaray salyp kýlking keletini – ong iyghynda tileules bolyp perishteng otyrar. Sol iyqqa nazar salyp jylaghyng keletini – saytannyng sapalaghy otyrar, qarsy aldynda qalbandap ketip bara jatqan – Taghdyryn. Kimde-kim óz taghdyryn, ózine búiyratyn tirshilik sybaghasyn aldyn-ala sezer bolsa, ókirip túryp jylaghan bolar edi. Kisining kónil-kýii astyndaghy kóligi sekildi, birde semiredi, birde azady» (D.Dosjan. «Jýz әngime», II tom, «Mereke» baspasy, A., 2012 jyl, 241-bet).

Búl – «Ómir arbasy» әngimesining keyipkeri Altyatanyng tolghanysy. Ózin jan-tәnimen sýietin jary turaly oy keshken bas keyipkerimiz qazaqy dәstýrdi, últtyq saltty sanasyna berik sinirip ósken, otbasynyng úiyghan sýttey taza, jyly boluy ýidegi aru әielge tәn ekenin ýlken tebirenisti sezimmen jýrekke daryta sipattap jetkizedi. «Kýieuim ýshin janymdy beremin», – deydi әiel. Myna sózdi estigen jau jaghy kýieuine jan-tәnimen berilgen úyaty bar әielding yntyq lebizinen ynghaysyzdanyp, ishtey qayran qalysady. «Batyrdyng jany ózinde emes, ýiindegi әielinde eken, múnyng janyn alghanymyzben maqsatymyzgha jete almaspyz», – degen toqtamgha keledi» (sonda, 241-bet). Aru әiel sýiikti jaryna degen adaldyghy, pәktigi arqyly jauar búlttay týiilip jetken jaudyng betin osylaysha qaytarady.

Otbasyna, bas iyesine, jaryna degen aqjýrek adaldyq últtyq dәstýrimizding eng júlyndy, tútaly túsy. Maqtanyshymyz hәm arqa sýier asqar Alatauymyz sekildi. Osy adaldyq arqyly eng qatal, qayyrymsyz jau – uaqyttyng ózin jene bilgen beykýnә arularymyz qanshama («Amanat», «Saumal»).

Adamshylyq sauyty – minez. Minez sauyty – aqyl. Aqyl sauyty – jýrek. Búl danyshpan Abaydyng jazghany. Jazushynyng birshoghyr әngimesi auzyn ashsa, jýregi kórinetin, barynsha aqkónil, baladay anqau, tanghy shyqtay taza, riyasyz ken­qoltyq, sengish, artynda zili joq qazaqy minezdi tarqatugha arnalghan. Múnday minez qyry ózge últ ókilderinde de úshyrasatyn bolar-au! Al qazaqqa әsire tәn ekeni atqan tanday aqiqat. Ásirese, barynsha adal, barynsha aqkónil minez qalyby D. Dosjan qalamyna ilikken kezde jaqút tasynday kóz jauyn alyp, balday tәtti sezimge mas etip, ya kýlerindi, ya jylaryndy bilmestey tosyn әserge bólep terbetedi. Tynysyndy keniter tanghy samalday tirshilik búrynghysynan әldeqayda maghynaly, opaly kýige enip, kóz aldyna kempirqosaq týzilgendey, kókjiyeging kenip jýre beredi. Ómiriniz – ónerge ainalady. Kýndelikti kýiki minezden arylyp biyikteysiz, ruhynyz nyghayady, kemeldene týsesiz.

«Bylayghy kisiler birtýrli tiksinip qaldy. Tiksinbey qaytsin. O zaman da búl zaman Abay otyrghan ýige jan balasy at qoyyp tura týsip kórmegen. At qoymaq týgili, kóligin shaqyrym jerge qaldyryp, jayaulap, ýsti-basyn san mәrte qaghyp-silkip, týzetip, sypayylap basyp ýige enetin. Bәzbiri: «Aldyna barsaq – sәlemimizdi alar ma eken?» – dep púrsat súraytyn. Al myna qara shekpendi, qazdighan nemening ónmendeui jaman. Aqay joq, túqay joq, kóligin irgege qazyqbau shala salyp, aqyn jatqan otaugha syp etip endi de ketti. Kishkene molda: «Bilindershi!» degenshe bolghan joq... Jýrisi suyt, týsi suyq beyseubet neme Abaydyng janyn alugha kelgen ajal ekenin, Jaratqan IYening at sabyltyp jibergen elshisi ekenin jalghyz-aq kishkene molda sezdi. Seze salyp: «Oy, Alla-ay!» – dep esik aldyndaghy aq topyraq ýstine búrq etkizip otyra ketti (sonda, 636-bet). Abyz aqynnyng aqtyq demin alar mezetti, Maghauiyanyng qyrqyn ótkize salyp, ózining de fәny jalghandy tastap, baqiyge kóshken mezetin pәlsapalyq menzeumen, әdemi ghúryp, jýrek syzdatar suretpen berui sonshama tabighi, shynayy shyqqan. Teginde, Abay kózi tirisinde ólim saghaty turaly da jyrlar tolghap, búl mejeli mezetti Ant mezgili degen kategoriya arqyly belgilegen. Al Dýkenbay Dosjan bolsa, mifologiyalyq janalghysh beynesin menzeu arqyly aqyn ajalyna mýlde basqa astar beredi.

Teristikten sary jel sarnay soghady. Ýiler bir ornynda kóshpey úzaq otyra bergen son, minis attar manaydyng shóbin tyqyrlap jep, shanyn shygharyp, alysqa úzap shoqyraqtaydy. Kýlge aunap jatqan qara nar kelesin izdep, kenirdegin kerneyshe sozyp úzaq bozdaydy. Sary sýrleumen úrshyqsha ýiirilip qúiyn biyleydi. Osy mezet qyr astynan shoshang etip beyseubet jolaushy shygha keledi. Dәret alugha shyqqan kishkene molda Ghabithan tosyn suretten: «Astapyralla!» – dedi shoshynyp.

Jazushynyng qay taqyrypqa qalam tartsadaghy naqty suretpen, qatesiz tiri sózben, qolmen qoyghanday etip jazatyny oqyrmandy riyasyz ilandyrugha sep. Logikalyq sillogizm shenberinen shygharmaydy. Fәny dýniyening myng qatparly, jýz syrly qúpiyasynyng әdibin sógip, astaryn ashqanday filosofiyalyq oimen әredik-әredik әdiptep otyruy – әr әngimening mazmúnyn bayytyp, salmaghyn arttyrghan. Tiri sózding ómirshendigin ónege etip aldymyzgha tartady.

Qos tomdyqta birinshiden: jazylu uaqytyna baylanysty týzilgen tәrtiptik jýie bar. Ángimelerding qay kezde, qanday jaghdayda jazylghanyn ainadan kórgendey tanyp alasyz. Ekinshi: qos tomdyqty qúrastyrghan kezde avtor ishinara stilistikalyq týzetuler jasaghan, morfologiyasyn qaraghan, punktuasiyalyq qatelerin týzetip shyqqany bayqalady. Múnyng esesine keyipker minezine әser etken mezgil, qoghamdyq formasiyalardyng yqpal-әserin búzbay, sol kýiinshe qaldyrghan. Mysalgha «Belsendi» әngimesinde ótken ghasyrdyng 29-30 jyldaryndaghy újymgha bas qúrau, qoldan jeketúr jasau (kulachestvo) bel alghan kezdegi belsendilik, at ýstinde jýrip bylayghy júrtty aqysyz-púlsyz enbekke júmyldyru suretteledi. «Aghyngha qarsy» әngimesinde ótken ghasyrdyng 60-70 jyldaryndaghy kóterem bolyp túralap qalghan sharuashylyqty kóteru ýshin jergilikti basshylar oilap tapqan qoldan ozat jasau nauqany minep-sheneledi. Búl rette «Belsendi» әngimesindegi kolhoz, «Aghyngha qarsy», «Kisi aqysy» әngimesinde sovhoz qúrylymy sol kýiinshe saqtalghan. Ángime situasiyagha emes, minezge qyzmet etedi. Qos tomdyq uaqyt, qoghamdyq formasiyadan góri minez-qúlyqtar ensiklopediyasyna kóbirek keledi deuimiz sodan. Keyipkerler kezen-kezenimen, belgi-belesimen, minez qyrymen tútas dәuirding kelbet keskinin jasaghan, sonysymen ghana tartymdy, sonysymen ghana qyzyqty shyqqan der edik.

Jazushy dýniyeni kórkemdik kózimen kóredi, jandy sózben suret salugha mashyq degenge kenirek toqtalyp kórelik. Bolghan oqighany bolghanday bayandap bersek, onda kórkem әngimeden góri situasiya jurnalistikagha tartyp keter edi. Kórkemdikting kepili – boyau, suret pen tiri sóz. Kez kelgen әngime tiri sózben kórikti, suretimen erekshe, boyauymen qymbat. «Kólenkege keptirgen sýr ettey aryq qara qapsaghay jigitti alyp jyqqan oy shirkin bolatyn» («Qoly ashyq», 311-bet) dep bastalatyn әngimeni biyik registrli oidan bastauy... sol oidyng nar jigitti alyp jyqqany... oqyrmandy endi ne bolar eken degizip jipsiz jeteleydi. Sol auyr oy әngimening tartylys kýshi, leytmotiyvi. «Bәzbirde ózin osy kýnderi úiqy men oyaudyng arasynda jýrgendey sezinedi. Úiqydamyn deyin dese – joldasynyng artynda shulap qalghan jetimekterdi júbatyp basu sóz aitty, oqysta kóz júmghan joly auyr joldasynyng qabirine topyraq saldy. Oyaumyn deyin dese – manayyndaghy adamdarmen týsinisui asa qiyn, es bilgeli boyyndaghy qyrsyq minezben qyrqysamyn dep sharshady» («Oy baq­qan», 333-bet). Keyipkerimiz oy keshedi. Adam shyr etip dýnie esigin ashqanda jaqsy, jaman minezdi qosa qabat arqalap enedi. Kisini sharshatatyn jan әlemindegi qyrsyz minez ben shuaqty minezding sharpysuy. Servantesting eki kitaptan túratyn «Don Kihot» romanyn ispanshadan qazaqshagha tóteley audaryp, ózi de әdilet ýshin kim kóringen qayuana qazaqpen aitysamyn, alysamyn dep jýrip, Don Kihottyng keypine týsken, joly auyr Ábdighanidyn: «Lauazymy joq kisining sózin jan balasy tyndamaydy, mansap sóilegende – әdilet ýndemeydi; aqyldy – tenge biyleydi («Don Kihot», 201-bet) degen sózi emis-emis estiledi. Ábdighany dayyn qoljazbany birde baspagha, keleside Jazushylar odaghyna tasyp, talqydan ótkizip, әbden sharshaydy. Bir bilgish: «Meni qosalqy audarmashy etip kirgizseng – jolyng bolady», – dep bopsalaydy; kelesi bilgish: «Servantesting sóilemi úzyn, sózi monshaq sekildi tizbektelip keledi eken. Qysqartyp, qazaqy bayangha týsirsen, kitap qyp shygharamyz», – dep qisynsyz talap qoyyp, siresip otyryp alady. Audarmashy kóringen bilgishting aitqanyn eki etpeymin dep jýrip әbden tityqtaydy, saushylyghynan airylady. Ýiine kelip ishi týsken divangha súlyq qúlap, kirpigi qimyldap jatady. Sol kezde Don Kihottyng eles súlbasy esikten enip, tilge keledi. «Ádilet, shyndyq ýshin shybyn janyndy shyrqyrata bergeysin!» – dep, ózining erik-jigerin qayraghanday bolady... keyipkerimiz talyghyp, baryp-kelip jatyp ózining de XXI ghasyrdyng Don Kihoty bolyp ýlgergenin sezedi. «Ólsem de әdilet ýshin kýresip ótemin», – dep kýbirleydi.

Kelesi «Esikting Koroli Liyri» әngimesinde ýsh úl ósirip, ýsheuin de bas-basyna jeke otau etip, bólip shygharghan... ayaq astynan jazushy bolayyn degeni emes... ishtegi mún-sherin qaghazgha týsirip jýrip, kónilsiz hikayat tughyzghan... әlgi hikayatyn kitap qyp shygharghaly demeushi izdep sarsangha týsken Saghadattyng bastan ótken oqighasy bayandalady. Bayaghy ýsh perzentining ýiine kezegimen baryp, bas súghyp: «Qoljazbamdy basyp shygharugha qarjylay kómektesinder», – demey me... Aqyr sonynda «kýn­kórisimizge jetpey jatyr» dep jylaghan úldaryna – qaltasyndaghy azghana zeynetaqysyn bólip berip... beybaq әke bastan qúlaq sadaqa dep, әlgi kómektesedi ghoy dep kelgen perzentterinen kórer kózge qashyp shyghady («Esikting Koroli Liyri», 158-bet). Az ait, kóp ait, HHI ghasyrdyng basqy kezenining beynetqor qazaghy, qoly ashyq myrzasy, Esikting aqjýrek, kenqoltyq Saghadaty, ómirding myng kópirinen sýrinbey ótken keyipkerimiz osy uaqytqa deyin qoljazbasyn kitap qyp shygharugha demeushi izdep jýr dep estiymiz dep ayaqtalady әngime. Oqyp otyryp aiyqpas qoi múngha shomasyz.

«Jýz әngimede» ómirding qaytalanbas jýz týrli ghibraty, payymy jatyr. Tirshilik – ýstinen jýgirip óte shyghatyn kópir emes. Onyng myng týrli shyrma-shatu sýrleu, soraby bar. Eshbir danyshpan ómir jolyn «bylay etsen... osylay jýrsen... dúrys shyghady» dep syzyp bere almaydy. Ómirdi әr pende ózinshe sýredi, tirshilik jolyn ózinshe jýrip ótedi. Ómir qaytalanbas órnegimen qyzyq. Sol órnekti san aluan boyauyn búzbay, san týrli ýni men tinin, mazmúny men mәnin saqtay otyryp, ózindik belginyshanymen, últtyq etnomәdeny qúndylyqpen sabaqtastyryp hatqa týsirgen qalamgerge tәntisin.

«Jýz әngime» aluan minez qyryn, ómir tartysyn tarqatuymen tartymdy. Ómir órnegimen qymbat. Sol órnekti san týrli boyauymen, tiri sózimen, әdemi yrghaghymen qúlpyrta surettep hatqa týsire bilgen kәsiby jazushynyng jarty ghasyrlyq jankeshti enbegine eriksiz sýisinemiz. Sýisine otyryp, kórkemdik boyauy qúlpyrghan әngime marjandaryn qayta-qayta qolgha alamyz.

Dýkenbay Dosjandy «Otyrar», «Farabiy», «Jibek joly» shygharmalary arqyly tarihy taqyryptyng pioneri degen de pikir bolghan. Bizding oiymyzsha, ol halyq qazynasyna tapjylmay taban tirep, әpsanalyq-mifologiyalyq jelini býgingi realistik romanmen, әngimemen ýndestirgen sheber qalamger. Qazaqtyng halyq prozasy atam zamannan bar ekenin bayyptap, býgingi epopeya men keshegi epos arasynda ýzilmes ýilesim bar ekenin dәleldeu ýshin akademik S.A.Qasqabasov 1984 jyly jazghan monografiyasynda jazushy D.Dosjannyng «Kelinshektaudaghy tas týieler» әngimesin baghzy mifting janrlyq tabighatyn ashugha qúndy mәlimet retinde paydalanyp, býgingi gýldengen kәsiby qazaq әdebiyetining týptórkini qadym zamannan beri auyzdan auyzgha úlasqan miyf, әpsanadan bastau alatynyn anyqtaghan bolatyn. D.Dosjan adam sanasyndaghy kóne әpsana arhetipting úshqynyn býgingi ómirmen qauyshtyryp, janghyrta alghan hikmetti qalam iyesi ekendigi osynau «Jýz әngimesinin» tynys-deminen aiqyn seziledi.

 

 

Aqedil Toyshanúly, 

Týrki akademiyasynyng ghylymy qyzmetkeri,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371