Qazaqstan sheteldikterding әri qyzygha, әri synay qarap otyrghan mekeni. Almatygha arnayy saparmen kelgen Amerikandyq Indiana uniyversiytetining professory Uilliyam Fiyerman eldegi tildik mәselelerdi zerttep jýrgen ghalym. Ol Indiana uniyversiytetining Ortalyq Euraziya bóliminde isteydi. Almatyda amerikalyq ghalymmen aradaghy әngime negizinen últ jәne til mәselesine arnaldy. Ári әngimege “Liyter” gazetining bólim mengerushisi Serik Maleev pen sayasattanushy Tólegen Jýkeevter de aralasyp otyrdy.
– Uilliyam myrza, siz Orta Aziya elderin zerttep jýrgen maman ghana emes, sonday-aq, ózbek, qazaq tilderining bilgiri de ekensiz. Ol tilderdi ýirenuge ne týrtki boldy?

Qazaqstan sheteldikterding әri qyzygha, әri synay qarap otyrghan mekeni. Almatygha arnayy saparmen kelgen Amerikandyq Indiana uniyversiytetining professory Uilliyam Fiyerman eldegi tildik mәselelerdi zerttep jýrgen ghalym. Ol Indiana uniyversiytetining Ortalyq Euraziya bóliminde isteydi. Almatyda amerikalyq ghalymmen aradaghy әngime negizinen últ jәne til mәselesine arnaldy. Ári әngimege “Liyter” gazetining bólim mengerushisi Serik Maleev pen sayasattanushy Tólegen Jýkeevter de aralasyp otyrdy.
– Uilliyam myrza, siz Orta Aziya elderin zerttep jýrgen maman ghana emes, sonday-aq, ózbek, qazaq tilderining bilgiri de ekensiz. Ol tilderdi ýirenuge ne týrtki boldy?
– Men qazaq tilinen búryn ózbek tilin ýirendim. Qazaq tiline ózbek tili arqyly keldim. Eng әueli Tashkentke kelgen edim. Búl 1977-78 jyldar edi. Oghan deyin bir jyl uaqyt óz betimshe, ózbekshe oqyghan edim. Tashkentte ózbekshe súraq qoysam, maghan eshkim ózbekshe jauap bermeydi. Óitkeni, men ózbekshe tyn nashar biletinmin. Ári olardyng jauabyn 100 ret qaytalap súraugha tura keledi. Al, 1988 jyly Tashkentke Amerika kórmesimen audarmashy retinde keldim. Ol kezde kompiuterlerdi tanystyrghan edik. Amerikandyqtyng ózbekshe sәl de bolsa til syndyryp túrghany jergilikti halyqty qatty tanqaldyrdy. Búdan keyin men ózbek tilin birshama biletin dengeyge jettim. Ózbek tilin de, qazaq tilinde óz betimshe ýirendim. Orta Aziya halyqtarynyng mәdeniyeti men әleumetin zertteushi ghalym retinde, men qazaq tilindegi materialdarmen tanysuym qajet boldy. Qazaqstanda qanday jaghday bolyp jatqanyn bilgim keldi. Biraq, ony qazaq tilinsiz bilu mýmkin emes edi. Óitkeni, orys tilindegi gazetter mәselening bir jaghyn ghana jazady. Qazaq tilin ýirene bastaghanyma – 15 jyl boldy. Ony ýirenu ýshin jaqsy sózdik te joq edi.
– Qazaqstangha sonau 1988 jyldan bastap kele bastaghan ekensiz. Búndaghy tildik sayasat qanday dengeyde jýrilip jatyr?
– 1989 jyly “Tilder turaly” zang qabyldandy. Sol zang boyynsha “Qazaq tili” memlekettik til bolyp jariyalandy. Al, sodan keyin kóp ótpey jatyp, qazaq tilin memlekettik dengeyge kóteruding jana konsepsiyalary dayyndaldy. Sonda “4-5 jyldyng ishinde býkil jýieni qazaqshalaymyz” degen tezister engen edi. Meninshe, búdan góri mәseleni sheshuge basqasha qarau kerek edi. Is-qaghazdaryn qazaqshalaudyng merzimin sozyp, jaghdaygha shynayy týrde bagha beru kerek bolatyn.
Tólegen Jýkeev:
– Býgingi biylikting 1989 jylghy zanda eshqanday qatysy joq. Búl Kenester odaghy túsynda, Kolbinning túsynda bolatyn. Kolbin 1986 jyldyng tolqynymen jaghdaydyng tyqsyruymen qazaq tilin memlekettik til retinde qabyldaugha mәjbýr boldy. Odan ózge jol joq edi. Tәuelsizdik alghannan keyin de eshqanday forsaj bolghan joq. Biraq, qazaq tilining jaghdayy ózge odaqtas respublikalardyng tilimen salystyrghanda, óte tómen bolatyn. Tek tilding ghana emes, basqa da mәseleler túrghysynan alghanda, qazaqtardyng jaghdayy nashar bolatyn. Eldegi qazaqtardyng ýles salmaghy óte az edi. Qalalarda, oblys ortalyqtarynda qazaq tili mýldem paydalanylmady. Memlekettik biylik apparatynda qazaqsha sóileushiler sausaqpen sanarlyq boldy. Demek, 1989 jylghy qazaq tilining mәrtebesi turaly zang kenestik metodologiya men kenestik týsinik túrghysynan qabyldanghan zan. Búl bir jaghynan sol kezdegi jaghdaygha baylanysty, ýstem últtyng az últ aldyndaghy jasaghan kenshiligi edi. Tәuelsizdikting alghashqy jyldardynda memlekettik tilge baylanysty eshqanday forsaj bolghan emes.
Uilliyam Fiyerman:
– Meninshe, qarjyny balalargha arnalghan jaqsy materialdar men oqulyqtargha bólu kerek edi. Egerde, balalargha arnalghan tartymdy, jogharghy dengeydegi baghdarlamalar bolsa, ony tek Sәule men Maqsat qana emes, sonday-aq, Sasha men Masha da qyzyqtar edi. Demek, әr nәrsede stimul kerek. Baltalap eshtene óndire almaysyn. Árneni mindetteu jaqsylyqqa bastamaydy. Sonday-aq, mekteptegi tildi ýiretu problemasyna kóbirek mәn bergen dúrys. Grammatikany jattaghannan ne ónedi? Balalar qazaqsha sóileui ýshin, kommunikativti podhod kerek. U-shu jasaudyng qajeti joq. Áueli kezinde nege mәn bermedik, qazir nege mәn bermeymiz sony kóbirek eskeruimiz kerek.
– Tәuelsizdik alghanymyzgha 18, qazaq tilining memlekettik mәrtebe alghanyna 20 jyl tolady. Qanday da bir algha jyljushylyq bayqala ma?
– Songhy jiyrma jylda qazaq tilin ýirenuge degen úmtylys bar, alayda, oqulyqtardyng sapasy әli jóndelgen joq. Ásirese, búl interaktivtik mәselege qatysty. Bir qyzyghy, aghylshyn tiline qatysty oqulyqtardyng sapasy mýldem basqa. Bәlkim onyng syry Batystyq metodikany paydalanghanynda jatqan shyghar. Nege ony qazaq tilin ýirenuge paydalanbasqa?
Serik Maleev:
– Eldegi negizgi últtyng ýles salmaghy 67%-gha jetken býgingi kýnde mәseleni jyldamdatpasa, ol qazaq últynyng namysyna qamshy bolyp tiyetin siyaqty. 67% halyq óz ýkimetinin, óz biyligining óz ana tilinde sóilemeuine narazylyq tanytatyn bolady. Búl talapty da týsinu kerek. Eger, halyqtyng ruhany súranysyn qanaghattandyrmay keyinge qaldyra beretin bolsa, búl qazaq ortasyndaghy últshyldyqty qozdyra týsedi.
Uilliyam Fiyerman:
– Áueli “forsaj” sózining mәnine ýnilip alayyq. Eger de, jalghyz kýnde “barlyghymyz qazaq tilinde emtihan tapsyruymyz kerek” deytin bolsaq, onyng nәtiyjesi ong bolmaytyndyghy belgili. Áriyne, bolashaqta búnday talaptyng bolatyndyghy aiqyn. Biraq, ol ýshin әueli qazaq tilin ýiretuding joldaryn tabu kerek. Dúrys metodika oilap tabu qajet jәne oqulyqtar dayyndaghan jón.
Tólegen Jýkeev:
– Shynayy ómirde eshkim eshqanday talap qoyyp, forsaj jasap otyrghan joq. Qazaqtildi gazetter búl mәseleni oryndy kóterip jýr. Búl problemany sheshudi eshkim qolyna alyp otyrghan joq. Biylik te, ózge de basqaru instituttary da búl mәselege múrnyn shýiirude. Eger, qazaqtildi gazetter dәl osy mәseleni kýn sayyn, tynghylyqty әri tabandy týrde kótermegende, algha jylju mýldem bolmas edi. Al, kýndelikti ómirde eshkim eshkimge qysym kórsetip jatqan joq.
Birinshiden, azamattyq qogham búny týisine bilui kerek. Barlyq qazaq qazaq tilin mengerui tiyis. Ol ýshin metodikany ýirenip, qazaq tilinde sauatty oqulyqtar dayyndap, tildik jaghdayatty tudyrghan abzal. Eger, býkil qogham ózin ózi qamshylap otyrmasa, biylikke talap qoya bilmese eshkim qimylday qoymaydy. Burokratiya – til mәselesinde de, ekonomikada da, әleumettik jәne sayasy mәselede de, tipti biylik instituttaryn qalyptastyru isinde de, tәuelsizdikti saqtau mәselesinde de bar.
Býginde 67% dengeyge jetip otyrghan qazaq halqy týbinde biz jenemiz degen iydeyamen jaylanyp qaluy da mýmkin.
Serik Maleev:
– Eger, eldegi memleket qúraushy negizgi últtyng ókilderi orys tilin bilmegeni ýshin memlekettik qyzmetke ornalasa almasa, ózge qyzmet salalaryna aralasa almasa, bizneste tabysqa jete almasa, olardyng kókeyinde “Óz elimizde nege ógey balanyng kýiin keship jýrmiz?” degen saualdyng tuyndamasyna kim kepil?
Tólegen Jýkeev:
– Búnday problemanyng bary anyq. Biraq, qazaqtildi aghayyndar orystilin shalapúshyq bilse jetip jatyr, olar bizneste óz dengeyinde tabysqa jete alady. Áriyne, býgingi tanda biznesting tili orys tili bolyp túrghany ras. Degenmen, bizneste asa iri tabysqa jetken mulitimillionerlerding kóbi – qazaq ortasynan shyqqan, qazaq mektebin bitirgen, qazaq tilining mayyn tamyza sóileytinder. Biylikte kýn ótken sayyn qazaq tilin biletinderding sany ósip keledi. Orys tilin nashar bilgening ýshin onda eshqanda diskriminasiya bayqalmaydy.
– Qazaq tilinde sapaly oqulyqtar men metodika joq deysiz. Jalpy, Qazaqstandaghy bilim beru jýiesi qay baghytqa ketip barady?
Uilliyam Fiyerman:
– Eger, bilim beru salasyna keletin bolsaq, songhy 20 jylda Kenes odaghynan qalghan jaqsy dәstýrding ózining byt-shyty shyqty. Europalyq bilim beru jýiesine enemiz degen jeleumen qay baghytqa ketip bara jatqanyn ózderi de bilmeydi. Búl proseske qosylu ýshin materialdyq-tehnikalyq baza boluy kerek. Múndaghy oqulyqtar men basqa da qolda bar mýmkindikter oghan jol bermeydi.
– Amerikalyqtardyng qazaq tiline degen mýddeliligi qanday? Olar Qazaqstangha kelse qay tildi ýirenudi maqsat tútady?
Uilliyam Fiyerman:
– Amerikandyq aspirant Qazaqstangha kelip zertteu júmystarymen ainalyspaq. Eki tildi birdey ýirenuge onyng uaqyty joq. Ol qay tildi tandar edi? Áriyne, orys tilin. Óitkeni, múnda orys tilin bilmey ómir sýru tym qiyn. Bizding uniyversiytette qazaq tilin ýiretedi. Qazir oghan jazylushylardyng sany tym azayyp ketti. Kelesi jyly, ókinishke qaray, bizde qazaq tili ýiretilmeytin bolady. Qazaq tilin ýirenushiler tek qazaqqa qatysty zertteu júmystaryn jasap jýrgender. Al, bylay Qazaqstanda qazaq tilinsiz ómir sýruge bolatynyn biletinder ony ýirenuge qúlyqty emes.
Ózbekstanda ózbek-orys, ózbek-aghylshyn sózdigi bar. Al, Qazaqstanda qazaq-aghylshyn sózdigi dúrys jasalmaghan. Demek, orys tilin bilmesen, paydalanatyn sauatty sózdik te joq. Men óz basym qazaq tilining janashyrymyn.
Uilliyam Fiyerman:
– Qazaqstan osydan 20 jyl búrynghy uaqytpen salystyrghanda qanday dengeyge jetti dep oilaysyz?
– Áriyne, damu bar. Men ózim uniyversiytette “Postkenestik Ortalyq Aziya” degen taqyrypta leksiya oqimyn. Qazaqstan osy ónirdegi ózge elderden mýldem ózgeshe memleket. Professor bolardan búryn men Kennesy shtatynda júmys istedim. Sol kezde meni Vashingtongha shaqyrdy. Onda men bir jyl qyzmet ettim. Sonda júmys istep jýrgenimde komsomol gazetterin oqyp túratynmyn. Búl 1984-1985 jyldar edi. Komsomol gazetterin oqy jýrip men “Batys mәdeniyeti Kenes jastaryna qalay jetti?” degen taqyrypta saraptama jasadym. Qazaqstan búl túrghydan alghanda, Europalyq qúndylyqtargha beyim el.
Serik Maleev:
– Meninshe, bizding biylik Reseyge loyalidy ekendigin tanytqanymen, alghysharttary jasalsa, Europanyng qoltyghyna baryp kiruge dayyn. Sol kezderi ózbekter 40%-ting ainalasynda edi. Qazaqstan Ortalyq Aziya elderining arasynda Europagha beyim birden-bir memleket.
Uilliyam Fiyerman:
– Byltyr mektep týlekterine memlekettik tilden emtihan tapsyratyn zang jobasy jasalghan siyaqty edi. Ol jýzege asty ma?
Tólegen Jýkeev:
– Búl biylikting halyqty tynyshtandyru sayasaty. Eger, qazaq halqy ózining ruhany qúqyghyn talap ete bastasa, biylik qazaq tiline kónil bólip jatqan synay tanytyp, qanday da bir qúqyqtyq qadamdargha jol beredi. Qazir qazaq mektepterining týlekteri orys tilinen jazbasha, orys mektepterining týlekteri qazaq tilinen emtihan tapsyrady. Alayda, búl ÚBT nәtiyjesine yqpal etpeydi. Biylikte últtyq damu jóninen strategiyalyq maqsat pen baghyt joq. Kez-kelgen sheshimderdi ayaqasty qabyldaydy.
Serik Maleev:
– Biylikte әrtýrli toptar men klandar bar. Ár top ózining iydeyasyn ótkizuge tyrysyp baghady. Mәselen, “jalpyqazaqstandyq últ” iydeyasyn alynyz. Sony biyliktegi qazaqqa qarsy bir top engizip jiberdi. Búl iydeyany qazaqtildi aqparat qúraldary jermen-jeksen etti.
Tólegen Jýkeev:
– Jalpy, sózding mәn-maghynasyna ýnilmey baybalam salu jiyilep ketti. Mәselen, Europalyq qúndylyqtargha kóbirek kónil bólip, Europagha beyimdele bastasaq, orystar “qazaqtar Europagha bet búryp ketedi de, bizge qiyn bolady” dep oilaydy. Al, shyn mәninde jergilikti ózin-ózi basqaru, az últtardyng tili turaly týrli hartiyalar olardyng dәrgeyin negizgi últpen tenestirip jiberedi.
Serik Maleev:
– Bizdegi Orystar konservatorlar. Olar eshqanday iydeyany qabyldaghylary kelmeydi. Olardyng negizgi oiy: “Bizge tiyispender. Biz múnda tynysh ómir sýrgimiz keledi” degenge sayady. Al, “qazaqstandyq últqa” keletin bolsaq, ol kózge kórinbeytin, qolmen ústaugha kelmeytin saghym dýniye. Al, “qazaq últy” degenimiz – eldegi býkil últ pen úlys ókilderining qazaq últynyng tónireginde toptasuy. Qazaq últy myndaghan jyldar boyyna qalyptasqan, qalyptasyp kele jatqan últ. Mәselen, osy dalagha Shynghys han әrtýrli taypa ókilderimen kelgende, olardyng barlyghy qazaqtyng qúramyna sinip ketti. Sodan beri 9 ghasyr ótse de, olar ózderining tegin úmyta alghan joq. Al, kerisinshe, qazaq últynyng qúramdas bóligine ainaldy. Qazaqstandaghy ózge últ ókilderi de osynday integrasiyadan ótui tiyis.
Qazaq últynyng qalyptasuynyng negizinde ýsh prinsip jatyr: birinshi, qazaq tilin biludi mindetteu, ekinshi, ózi shyqqan tegin úmytpau jәne 7 atagha deyin qyz alyspau, ýshinshi, aralas nekelerge jol beru. Yaghny basqa jaqtan kelgen taypalar men negizgi taypalardyng ózara júptasuyna mýmkindik beru.
– Amerikadaghy halyqtardyng barlyghy ózderin “amerikalyqtarmyz” deydi. Al, Qazaqstangha osy ýlgini engizu jayly qoghamdyq pikir taraghaly biraz uaqyt boldy. Oghan memleket qúraushy negizgi últ – qazaqtar da, ózge diaspora ókilderi de qarsy. Siz búghan ne der ediniz?
Uilliyam Fiyerman:
– Amerikada resmy til joq. Biraq, aghylshyn tili men mәdeniyeti basymdyqqa iye. Al, tólqújatqa әr últtyng atyn jazu Amerikada mýmkin emes. Al, Qazaqstannyng ózindik damu joly jәne qalyptasu tarihy bar el. Sondyqtan, múnda Amerika siyaqty bolu mýmkin emes bolar. Qazaq tilin ýiretuge mәjbýrleu kerek joq, kerisinshe, qajettilik tudyru qajet.
– Amerika kongresi postkenestik elderde Reseyding yqpalyn әlsiretu maqsatynda әjeptәuir qarjy bólgen eken. Demek, búl qarjy sol elderdegi últtyq tildi damytu maqsatynda bólingen qarjy ma?
– Ókinishke qaray, meninshe, Amerika postkenestik memleketterde tilderdi damytu ýshin eshqanday kómek berip otyrghan joq. Eger, Reseyding yqpalyn azaytu maqsatynda qarjy bólse, onda aghylshyn tilin damytu maqsatynda bólinip jatyr.

Ángimelesken Esengýl KÁPQYZY
«Týrkistan» gazeti 28 mamyr 2009 jyl