Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
46 - sóz 8079 0 pikir 14 Qyrkýiek, 2015 saghat 10:40

TÚRSYNJAN ShAPAYDY "ÓLTIRGEN" KIM?

Janbolat Sәrsenbay degen jurnalist bar. "Jas alashta" istegen... "Qyzyq gazetterdin" "qyzyghyn" keltirgen...
Búryn syrttay atyn estigenimmen, býgin birinshi ret "tiridey" kórip, dәmdes boldyq. Aqkónil adam eken. Á degennen әngimemiz jarasyp, әzil-qaljyng aityp, jaqsy otyrdyq.
Túrsynjan Shapaydyng "Qazaqtyng jany" degen kitabyn shygharghaly jatqanymyzdy aittym. Túrsynjan aghasynyng atyn estigende basynan ótken bir qyzyq jaytty aityp berdi.
- "Jas alashta" istep jýrgen kezim, - deydi. - Júmysta otyr edim, Narynqoldan bir aghayyn telefon shalyp, qaraly habar aitty. "Túrsynjan Shapay qaytys boldy... solay da solay... nekrolog bersenizder..." 
Qayghyra otyryp, kónil aitu jazdym. Bet qattalyp jatqanda redaksiyagha bir tanys aghamyz kep qaldy. Ol kisige aittym, "solay da solay... nekrolog jazdym..." dep jazghanymdy kórsettim. Ol da "imany salamat bolsyn... myqty jigit edi..."dedi de, mening jazghanymdy oqyp: "Ói, sen onyng Qazaq televiydeniyesining bastyghy ekenin nege qospaghansyn?.. Halyqaralyq "Alash" syilyghynyng laureaty ekenin nege qospaghansyn? Qos!.." dep eki-ýsh anyqtauysh qostyrdy. Sodan nekrolog gazetke ketti, gazet tipografiyagha ketti...
Ertenine tang atpastan telefonyma tynyshtyq joq... Bireuler ras pa dep súrap, kónil aityp jatyr, endi bireuler "ol kisi tiri!" dep zvondap jatyr... Sodan ózim týkke týsinbey, radioda isteytin tanys jurnalistke zvondadym.
- Jogha, ol kisi tiri, qúday saqtasyn... jana ghana jýrgen...-deydi.
"Masqara!.. Endi qayttim?!." dep, jaman boldym...
Zymyrap otyryp televiydeniyege bardym da, ol kisining qabyldau bólmesine kirdim. Hatshy qyzy "agha joq, kýte túrynyz, qazir kep qalar" dedi.
Kýtip otyrmyn. Hatshy qyzdy әngimege tartyp, "Túrsynjan aghanyng minezi qanday adam? Ashulansa, ne isteydi?.." dep súrap aldym.
- Kóp sóilemeytin minezi auyr kisi... onsha-múnshagha ashulanbaydy, biraq ashulansa, shanyndy qaghady... býgin kónil-kýii joq..." dedi. Odan sayyn qipaqtyp, qobaljyp, qorqyp otyrmyn. Onymdy bildirmey, "men emshimin... qazir men kirip "guf-suf" dep jibersem, bastyghynnyng kónil-kýii kóterilip, kýlimdep shyghady..." dep qoyamyn...
Bir uaqytta agha keldi. 
- Ass-salaaau-maghaleykým, Túrsynjan agha! - dep atyp túryp amandastym. Sәlemimdi aldy, ishke bastady. Kirgen boyda:
- Ghúmyr jasynyz úzaaaaq bolady eken, agha! - dep edim, kýlip jiberdi. Sodan menen ýlken qatelik ketkenin, әdeyi istemegenimdi, qalay sol nekrolog jazylghanyn býge-shigesine deyin aityp, keshirim súradym. Ol kisi de týsinip, kenkildey kýlip, ózining bir qyzyqty oqighalaryn aityp, biraz әngimelestik. Aqyrynda kýlimdep esikten shygharyp saldy.
Shyghyp bara jatsam, sekretary jenimnen týrtip: 
- Býirekti emdeysiz be? - deydi...

Qúday úryp qateleskenim - sol Narynqolda Túrsynqúl Shapay degen de jazushy bar eken. Habarlasqandar maghan sol kisining qaytys bolghanyn aitypty. Men shatastyryp, Túrsynjan Shapay dep jazyp jibergenmin. Álgi tanys kisi qalbalaqtap kele qalghan da, qyzmetin, ataq-dәrejesin qostyryp, odan sayyn "otqa may qúighan..."
Ertenine gazette keshirim súrap, qayta jazdym...
Sóitip, Túrsynjan aghany bir óltirip, tiriltkenmin...
Janbolat Sәrsenbay Túrsynjan aghany ghana emes, taghy bir tanymal adamdy solay "óltirip-tiriltipti..."

Sәule Ábildahanqyzy

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1505
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3278
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5755