Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3402 0 pikir 20 Mamyr, 2010 saghat 16:08

Jetisudy úighyrlandyrudyng ghasyrlyq jobasy...

Úighyr audanynda Jetisu ónirin úighyrlandyrudyng ghasyrlyq jobasy iske asuda degendi anghartatyn  hat bizding redaksiyamyzgha «óz ayaghymen» jetipti. Oqydyq. Oilandyq. Hat avtory ashyna bayandaghan keybir jaytty anyqtay týsu qajettigine de újymymyzben kenes qúra mәn berdik. Biraq, hatty aldymen qaz-qalpynda jariyalaghandy jón dep taptyq. Ras, avtor kóterip otyrghan mәseleni naqtylay týsken abzal. Alayda, jalghyz abai.kz aqparattyq portaly ghana emes. Qúqyqtyq jayttardy baqylau oryndary bar, jergilikti biylik bar, el irgesining býtindigi men tynyshtyghyna jauapty taghy basqa qúzyrly oryndar bar. Bәrimiz birigip zertteuimiz kerek. Taltýste tarpa bas salyp qazaqty ghana jalghyz jauapty, eren kinәli ete bergennen eshtene ónbeydi. Elimizding zandary bir últty úlyqtap, ekinshisin qúlaqtap ústau ýshin júmys istep otyrghan joq. Endeshe,  Almaty oblysy, Úighyr audanynan kelgen hatqa kóz jýgirtip kórelik.

«Abay-aqparat».

 

Úighyr audanyndaghy dәl qazirgi kezdegi últaralyq qarym-qatynas tym ushyghyp túr desek qatelespeymiz. Songhy kezderi osynda túratyn úighyr últynyng ókilderi ózderi basymdyqta mekendeytin  auyldarda bayyrghy túrghyndargha - qazaqtargha kýsh kórsetip, qoqan-loqy jasaytynday jaghdaygha jetken. Osy mamyr merekeleri kýnderi birneshe auylda ótken saltanatty jiyndarda memleketimizding Ánúrany oryndalmaghan.

Úighyr audanynda Jetisu ónirin úighyrlandyrudyng ghasyrlyq jobasy iske asuda degendi anghartatyn  hat bizding redaksiyamyzgha «óz ayaghymen» jetipti. Oqydyq. Oilandyq. Hat avtory ashyna bayandaghan keybir jaytty anyqtay týsu qajettigine de újymymyzben kenes qúra mәn berdik. Biraq, hatty aldymen qaz-qalpynda jariyalaghandy jón dep taptyq. Ras, avtor kóterip otyrghan mәseleni naqtylay týsken abzal. Alayda, jalghyz abai.kz aqparattyq portaly ghana emes. Qúqyqtyq jayttardy baqylau oryndary bar, jergilikti biylik bar, el irgesining býtindigi men tynyshtyghyna jauapty taghy basqa qúzyrly oryndar bar. Bәrimiz birigip zertteuimiz kerek. Taltýste tarpa bas salyp qazaqty ghana jalghyz jauapty, eren kinәli ete bergennen eshtene ónbeydi. Elimizding zandary bir últty úlyqtap, ekinshisin qúlaqtap ústau ýshin júmys istep otyrghan joq. Endeshe,  Almaty oblysy, Úighyr audanynan kelgen hatqa kóz jýgirtip kórelik.

«Abay-aqparat».

 

Úighyr audanyndaghy dәl qazirgi kezdegi últaralyq qarym-qatynas tym ushyghyp túr desek qatelespeymiz. Songhy kezderi osynda túratyn úighyr últynyng ókilderi ózderi basymdyqta mekendeytin  auyldarda bayyrghy túrghyndargha - qazaqtargha kýsh kórsetip, qoqan-loqy jasaytynday jaghdaygha jetken. Osy mamyr merekeleri kýnderi birneshe auylda ótken saltanatty jiyndarda memleketimizding Ánúrany oryndalmaghan.

Qaljat auylynda jastar arasynda úrys-keris  tuyndap, sandarynyng kóptigin paydalanghan (túrghyndardyng 80 payyzy úighyrlar) úighyr jastary qazaqtardy kóshege túraqtatpay, ýilerine quyp tyghyp, tangha deyin syrtqa shygharmaghan. «Sender de kóshege shyghugha jarap qaldyndar ma?» dep namysty shabaqtaytyn, qorlaytyn sózder aitqan.

Al 26 sәuirde Tasqarasu auylynda osy últ jastarynyng ýilenu toyy bolyp, toy barysynda  bir kezdegi Shyghys Týrkistan Respublikasynyng tuy men qiyaldaghy Úighyr memleketining kartasy kóterilip, әnúrany shyrqalghan. Osyghan oray jergilikti júrtshylyq tarapynan oryndy narazylyq tuyndaydy.  Audan aqsaqaldary  últaralyq týsinbestikting sony qarama-qarsylyqty qaqtyghysqa ainalyp ketpeuin oilastyryp, audan әkimining qatysuymen Tasqarasu auylynda jiyn ótkizgende, audan basshysy Kaimjan Omarov osy týsinbestikting týiinin tarqatugha tyrysyp, bolashaqta tuyndauy mýmkin jappay janjaldyng aldyn alugha úmtylghandardyng  ózderin kinәlap: «Týimedey nәrseni týiedey qylasyndar da  jýresinder» dep sógipti.  Sonda memlekettik sayasy qyzmetker bolyp tabylatyn ataghy darday audan basshysy  búnday kiykiljinning sony últaralyq qaqtyghysqa aparyp soghuy әbden mýmkin ekendigin eskermegeni me? Ol ózining osy sózimen-aq, qandastarynyng qoltyghyna su býrkip otyrghany anyq. Sonday-aq, elimizding basqa ónirlerinde basqa últtarmen bayyrghy halyq arasynda últaralyq týsinbestikter tuynday qalghanda, mәselen, sheshen, kýrd jәne taghy basqa últtardyng últtyq-mәdeny ortalyqtary dereu sol jerden tabylyp, eki jaqqa da basu aityp, elding tútastyghyn  saqtaugha úmtylsa, respublikalyq, oblystyq úighyr últtyq-mәdeny ortalyqtary audanda bolyp jatqan oqighalargha mýlde aralaspaydy .

Biraq úighyr últtyq mәdeny ortalyqtary shet elderde qughynda jýrgen Rabiya Qadyr syndy adamdarynyng sol elderde shygharylghan, mazmúny bizding elding tútastyghyna qauip tóndiretin kitaptary men taghy basqa әdebiyetterdi tarqatugha, Bilim ministrliginen qalay alatany belgisiz bolyp otyrghan tósbelgilerdi óz qandastaryna toptap әkelip taghugha kelgende aldaryna jan salmaydy.

Múny aitasyz, ótken jyly respublikalyq qúqyq qorghau organdary әreketin zansyz dep tapqan, mәjbýrlep bolsa da taratugha jatqyzghan «Farhat ata» sektasynyng  (úiymynyn) Shonjyda әli kýnge deyin ayaqtaryn alshang basyp, ózderining adam ómiri men densaulyghyna orny tolmas núsqan keltiretin uaghyzdaryn emin-erkin nasihattauyna  audan әkimi men audan әkimdigi apparaty basshysynyng jasyryn qoldau jasap, yqpal etip  otyrghanyn audannyng bayyrghy túrghyndary joqqa shygharmaydy. Osydan biraz búryn ghana Qaljat auyly men osyndaghy kedendik shekaragha aparatyn kýre joldyng boyynda  ystyq su kózderin jappay jaylap alghandar  (úighyrlar) qataryna qosylghan marqúm Farhat Abdullaevtyng eki úlyna audan әkimi  demalys-sauyqtyru oryndaryn salu ýshin asa aumaqty jer telimderin berip jiberipti. Kýni erteng osy jerler adam sanasyn ulaytyn, densaulyghyn búzatyn sektanyng jabyq әri jasyryn ókildikterine ainalmasyna kim kepildik beredi?

Al sol ondaghan zansyz demalu-sauyqtyru oryndary ornalasqan jerde qazaqtardyng birde-bir menshik nysanynyng bolmauy audandaghy halyq sanynyng  teng jartysyn qúraytyn qazaqtardyng qúqyn shekteu emes dep qalaysha aita alamyz? Sonymen birge audandyq dengeydegi qarjyly qyzmetterding barlyghynyng basyn  úighyr aghayyndardyng  jaylap alghanyn da ashyq aitugha bolady.  Jalpy audanda taza úighyrlar ghana júmys isteytin mekemeler barshylyq. Solardyng biri bolyp sanalatyn - «Qazposhta» AQ audandyq filialyna osy mekemedegi naqty  mamandyqtar boyynsha joghary oqu ornyn bitirip kelgen eki qazaq jasynyng júmysqa ornalasa almay jýrgenine jyldan asypty. Ondaghy bilermen basshy audan әkimdigindegilerdi de, ózining oblystaghy basshysyn da tyndamaytyn kórinedi.

Audandaghy soraqylyqtardyng qataryna Shonjy auylyndaghy Radjibaev kóshesinde ornalasqan  audandyq әkimdik pen audandyq mәslihat ghimaratynyng kire berisining syrtqy qabyrghasyna sol Radjibaevtyng beynesi bederlenip, astyna: «Radjibaev Yunus Rahmetovich 06. 1944 - 05. 1951 j. j. Qazaqstan Kommunistik partiyasy Almaty oblysy Úighyr audandyq partiya komiytetining hatshysy» dep oiylyp jazylghan jazuy bar mәrmәr tastan jasalghan ýlken taqtanyng  ilinip túruyn da jatqyzugha bolady. Syrttan әkimdik dep kelgen kisining kózi basqalardan búryn birden soghan týsedi de, ol ózin memlekettik mekemege emes, Yunus Radjibaevtyng kesenesine nemese búryndary túrghan ýiine  keldim eken dep sezineri sózsiz. Sonymen birge jogharyda aitylghan «Qazposhta» AQ audandyq filialynyng syrtqy esigining janyna da tura osynday, biraq shaghyndau әri beyne bederlenbegen  : «1960 - 1980 Rabotal nachalinikom Uygurskogo rayonnogo uzla svyazi, uchastnik Velikoy Otechestvennoy Voyny Pochetnyy Grajdaniyn  rayona Sabitov Masut» degen taghy bir «qara taqta» ilinip túr. Búghan kirgen adam da: «múnday taqtalar elge enbegi singen, marqúm bolghan jandardyng ýilerining qabyrghasyna nemese beyitining basyna ilinetin edi ghoy» dep oilary jәne oghan jauap tappasy anyq.

Shonjydaghy taghy bir kónilge keri әser berer kórinis - ortalyqtaghy sayabaqtyng kireberis qaqpasynyng joghary jaghyna alystan kózge shalynatyn әriptermen jazylghan: «Shamahun Abdurahmanov atyndaghy parki» degen sóz. Onyng kezinde kópshilik kýshimen salynghan sayabaqqa ne qatysy bar? Tipti sol Radjibaev pen Sabitovtan, Abdurahmanovtan basqalar audandyq komiytetti, audandyq poshtany basqarmap pa, audandy órkendetuge  enbekteri sinbep pe? Jergilikti túrghyndardyng birazy ghana biletinderdin  esimderin sonshalyqty  әspettegender,  audandaghylar ghana emes býkil qazaq halqy biletin Zamanbek Battalhanov, Seydәlim Tәnekeev syndy túlghalardy nege ardaqtamaydy?   Qazaq jerining bir púshpaghy bolyp sanalatyn ónirde qazaqtan bir úl tumaghan ba taqtagha jazugha jarar degen saualdar kózi qaraqty, qany bar jandardyng namysyn shabaqtary sózsiz.

Audandaghy Ketpen tauynyng bauyryndaghy  auyldarda ejelden qazaqtar qonystanghan. Negizinen búl ónir Albannyng Qojbanbet, Jarty, Qanay atty  irgeli rularynyng ata qonysy. Osyndaghy tauda baghzy zamannan kele jatqan ýngir bar. HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda qazaqpen  kórshi jatqan Qytayda últaralyq qaqtyghystar bolghanda osy elding biyliginen  qashqan úighyrdyng Nazym atty әieli shekaradan ótip kelip, biraz uaqyt osy ýngirdi panalaghan kórinedi. Sonynan arnayy qughyn jibergen qytaylar ony osynda óltiripti deydi jergilikti júrt. Osyny jeleu qylghan úighyr aghayyndar qazaqtyng Ketpen tauyndaghy ýngirdi Nazugum dep atap, ony mýlde menshiktep basyna taghy bir «qara taqtany» ilip, úighyr últy qasiyet tútatyn, tәu etetin, jinalatyn  oryndardyng birine ainaldyru jolynda jan tappay shapqylap jýr deydi audandaghylar.  Basynda ýngir janyna  zәulim kesene salu, ziyarat etetin oryn retinde jasaugha qarsy bolghan audan әkimining ózi qazir ertegige sengen jas balasha, úighyr  azamattary jasap әkelgen asa auqymdy  kesene keshenenining jobasy men ýlgisin qúptap, ony naqty iske asyrugha atsalysuda eken.

 

Osylaysha, qazaq jerining eng shúrayly ónirin jaylap alghandar jergilikti júrtty birtindep yghystyryp, jer,  ghimarat ataularyna auyz salyp, ózgerester engizude. Avtokólikterining artqy terezesine әlem tanymaghan  Shyghys Týrkistan respublikasynyn  tuyn ilip, úyaly telefondaryna sol eshkim moyyndamaghan memleketting әnúranyn jazyp alghandargha, Shonjydaghy ortalyq kóshedegi qazaqtyng úly biylerining portretterin tilgilep ketkenderge ay deytin aja, qoy deytin qoja tabylmay túr. Qúqyq qorghau organdary bolsa, olardy tura sol әreketteri ýshin jazalaytyn zang joq dep bezek qaghady.

 

Audandaghy jekelegen qazaq azamattaryn aitpaghanda, atqarushy biylik oryndarynda otyrghan qandastarymyzdyng da keybireuleri ózderine  basymdyqtaryn ashyq bayqata bastaghan úighyr aghayyndardyng óktemdigine kóne bastaghan synayly. Mәselen, oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasy audandaghy auyl sharuashylyghyn subsidiyalaudyng barysy jóninde mәlimet súraghanda, osy audandaghy auyl sharuashylyghy salasynyng jetekshisi - óz qandasymyz oblysqa qajetti aqpardy úighyr tilinde jiberip, masqara bolypty. «Múnyng ne»degen oblystaghylargha, «bizde barlyghy osy tilde sóileydi» degen qandasymyzdyng namyssyzdyghy ashy da bolsa aqiqat. Ony osynday jauapty orynda ústap otyrghan oblystaghylardyng da jetesizdigi janyndy auyrtady.

Mine, dәl qazirgi kezde tútas ónirdegi ókinishti jaghdaylardyng qysqasha sipaty osynday. Atamekeninde óz degenderimen tirlik ete almay otyrghan jergilikti júrtqa kim kómektesedi.  Qazaq halqy bir kezderi jer auyp, bosyp kelgende qúshaghyn aiqara ashyp qarsy alghanyna, tórinen oryn úsynyp, aldyna asyn tosqanyna kinәli bolghanday, óz jerine ózi qojalyq ete almay otyr.  Men oilaymyn, eger jaghday osylay jalghasa berse, qazaqtyng jer úiyghy atanghan Jetisudyng eng  bir shúrayly ónirinen aiyrylyp qaluymyz әbden mýmkin. Býginde marqúm bolyp ketken sol jerde tughan aqyn aghamyz Nýsipbek Isahmetov bas qosa qalghanymyzda: «Úighyr aghayyndar Jetisudy úighyrlandyrudyng ghasyrlyq josparyn jasap alyp, birtindep iske kirisip jatyr» dep uayymdaytyn. Qazirgi kezde sol jospardyng ret-retimen oryndaluda ekendigine shyndyghyna kózimiz jete týskendey boldy. Eger otandastarymyzdyng bir toby óstip degenderine birtindep jete berse, kýni erten-aq, Jetisudyng emes, býkil Qazaqstannyng tútastyghyna qauip tónetini anyq.

 

Jarqynbek Sәdu

Úighyr audany,

Almaty oblysy

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434