Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2929 0 pikir 21 Mamyr, 2010 saghat 04:24

«Aqtaban - shúbyryndydan» asyp týsken zúlmat

«Jaqynda Europa kenesi Parlamenttik assambleyasy Sovet odaghy respublikalarynda 30-shy jyldary bolghan jappay ashtyq qúrbandaryn eske alu turaly rezolusiya qabyldady. Rezolusiyada Qazaqstan, Belorusiya,  Moldaviya,  Resey jәne  Ukraina halqynyng jazyqsyz milliondaghan adamy Sovet ókimetining qatygez sayasaty jasaghan jappay asharshylyqtyng saldarynan kóz júmghany aitylady»,- dedi Premier-ministr  Kәrim Mәsimovke deputattyq saual joldaghan Aldan Smayyl (surette) 19 mamyr kýni   Parlamenti Mәjilisinin  jalpy otyrysynda.

«Europa kenesi asharshylyq jyldaryndaghy Qazaqstangha airyqsha mәn berip, qyrylghan elding milliondap sanalatynyn, halqynyng kóbinen aiyrylghanyn atap kórsetedi. Resey men Ukrainagha da osy zúlmattyng auyr soqqy bolyp tiygenine nazar audarady.  Europa kenesi Parlamenttik assambleyasy ashtyq - Sovet rejiymining óz halqyna qarsy jasaghan qylmysy dep sanaydy.

Osynday oimen Sizge bir top Mәjilis deputattary 2007 jyly eki ret saual joldaghanbyz. Sol jyly qoldan úiymdastyrylghan ashtyqqa 75 jyl tolghan bolatyn. Atamyz qazaqtyn  arghy-bergi tarihynda búryn-sondy dәl osynday nәubet bolghan emes, - degen edik sonda. - Kórgen qorlyq, shekken azap pen qyrylghan halyqtyng kóptigi jaghynan atyshuly «Aqtaban - shúbyryndydan» asyp týsken zúlmat búl.

«Jaqynda Europa kenesi Parlamenttik assambleyasy Sovet odaghy respublikalarynda 30-shy jyldary bolghan jappay ashtyq qúrbandaryn eske alu turaly rezolusiya qabyldady. Rezolusiyada Qazaqstan, Belorusiya,  Moldaviya,  Resey jәne  Ukraina halqynyng jazyqsyz milliondaghan adamy Sovet ókimetining qatygez sayasaty jasaghan jappay asharshylyqtyng saldarynan kóz júmghany aitylady»,- dedi Premier-ministr  Kәrim Mәsimovke deputattyq saual joldaghan Aldan Smayyl (surette) 19 mamyr kýni   Parlamenti Mәjilisinin  jalpy otyrysynda.

«Europa kenesi asharshylyq jyldaryndaghy Qazaqstangha airyqsha mәn berip, qyrylghan elding milliondap sanalatynyn, halqynyng kóbinen aiyrylghanyn atap kórsetedi. Resey men Ukrainagha da osy zúlmattyng auyr soqqy bolyp tiygenine nazar audarady.  Europa kenesi Parlamenttik assambleyasy ashtyq - Sovet rejiymining óz halqyna qarsy jasaghan qylmysy dep sanaydy.

Osynday oimen Sizge bir top Mәjilis deputattary 2007 jyly eki ret saual joldaghanbyz. Sol jyly qoldan úiymdastyrylghan ashtyqqa 75 jyl tolghan bolatyn. Atamyz qazaqtyn  arghy-bergi tarihynda búryn-sondy dәl osynday nәubet bolghan emes, - degen edik sonda. - Kórgen qorlyq, shekken azap pen qyrylghan halyqtyng kóptigi jaghynan atyshuly «Aqtaban - shúbyryndydan» asyp týsken zúlmat búl.

Shetel zertteushileri men Alash asyldarynyng tarihy enbekterinde  atalghan apat kommunistik rejimning qazaq halqyna qasaqana jasaghan qatygezdigi  ekeni ashyq aitylady. Búghan dәlel jetkilikti.

«Istoriya Kazahstana. Narody y kulitury» akademiyalyq enbegine sýiensek, Qazaqstanda 1926 jyldan bastap kóshpeli sharuashylyqtardy  joi sayasaty qarqyndy jýrgizilgen.  Elding mýmkindiginen 17 ese artyq josparlanghan egin jәne mal salyghy úlan dalany aitaqyrgha ainaldyrdy. 1928-1932 jyldardyng ishinde  halyqtan 6 million 509 myng iri qara,             18 million 566 myng qoy, 3 million 516 myng jylqy tartyp alynyp, jýgen-qúryghyn ústap qalghan júrt basy aughan jaqqa shúbyrdy. Sýringen jerinde ýzildi, jyghylghan jerinde jan tapsyrdy. Ash ózegi azynamaghan aimaq qalmady. Soltýstik Qazaqstan ónirinde - 385 mynnan astam, Batys Qazaqstan ónirinde - 395 mynnan astam, Ontýstik Qazaqstan ónirinde -  618 myn, Ortalyq Qazaqstanda - 30 myng adam qynaday qyryldy.

Demograf ghalymdardyng osy deregi boyynsha barlyghy 1 million      800 myng jan kóz júmghan.

Keyingi zertteuler búl mәlimetting tolyq emes ekendigin anyqtap berdi. Alash qayratkeri Ahmet Baytúrsynovtyng 1917 jyly: «Inshalla, 6 million qazaqpyz» - degen sózin eske alyp, qazaq asyly  Mústafa Shoqaevting derekterine jýginsek, ashtyqtan kóz júmghandardyng qatary 2 million        287 myngha jetedi.

Keybir tarihshylar qyrylghandar búdan da kóp, 3 millionnan asady dep dәleldeude. Adamzat tarihynda bola qoymaghan, úsaq últtargha jasalghan jauyzdyqtyng uday shyndyghy, mine osynday. Múny úmytugha haqymyz joq. Qazaq esimdi taghdyry qiyn elding qangha boyalghan sol bir tarihy kezenin eskerusiz qaldyru qoghamgha da, zamangha da, azamatqa da syn. Resey federasiyasy men Ukraina búl nәubetti memlekettik dengeyde atap ótti.

Biz ashtyqty sayasilandyrugha qarsymyz, alayda endigi jerde ýnsiz qalugha tiyis emespiz. Dýniyeden kýnirenip kóshken milliondardyng ruhyna jyl sayyn taghzym etu ýshin Europa kenesi Parlamenti assambleyasy deputattarynyng oryndy pikirine den qoyyp, asharshylyq qúrbandaryn eske alatyn últtyq kýndi belgileyik. 31-mamyr Jappay qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni bolyp belgilengen. Sol kýn «Jappay qughyn-sýrgin jәne ashtyq qúrbandaryn eske alu kýni» dep qayta rәsimdelsin.  Ashtyq jyldary el tarihynyng tútas kezeni retinde arnayy zerttelsin.

P.S. Aldan Smayyldyng deputattyq saualyn qoldap Mәjilisi deputattary Bekbolat Tileuhan, Núrlan Ónerbay, Gýlnәr Seyitmaghanbetovalar qol qoydy.

Aqparat QR Parlamenti Mәjilisi Apparatynyng  Baspasóz qyzmetinen alyndy

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1471
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5420