Sen ómirde kórip pe eding qúsany,

Seni ómirde tolqytty ma qús әni?

... Tirilerge taghylymy tym teren,

Aytayyn ba mysaly?..

 

Serik etseng shattyq penen kýlkini,

Qaulap óser kónilinning býrtigi.

... Seruen qúrghan Ibrahim payghambar,

Qúmyrsqagha jolyghypty bir kýni.

 

Shaghylmaghan eshbir jannan tauany,

Mynau edi payghambardyng saualy:

- Ey qúmyrsqa!

Baghyt aldyng qay jaqqa,

Saualymnyng bolar ma eken jauaby?

 

Beynet keship kelesin-au layym,

Auzyndaghy tamshy su ma, qúdayym!

Tamshy sudyng ne qajeti boldy eken,

Ekinshi bir saualdy da súrayyn!

 

Enbekke әr kez auatúghyn auany,

Bylay boldy qúmyrsqanyng jauaby:

-Zalym Nәrmud Ibrahim iyemdi,

Alandaghy otqa aparyp salady!

 

Payghambargha tәu etushi em quanyp,

Estigende qaldym múny quaryp.

Alandaghy alaulaghan sol órtti,

Sóndiruge ketip baram su alyp.

 

-Kýnin keship kórmep edim kesirdin,

Kýlip qoysam, sen qúmyrsqa, keshirgin.

Tamshy sumen alandaghy alaudy,

Qalay ghana keledi eken óshirgin?

 

 

-Imandylyq týsip jatyr talaugha,

Shamam mening jetpese de alaugha,

Jetip jatyr jalghyz tamshy

Degenmen

Niyetimdi bildiruge jaraugha!..

 

... ÓRKÓKIREK ÓRKENIYET GhASYRY NEMESE  «ROBOTTAR» JAYLY 

 

Tarihta alghash ret Japoniyada robottardyng ýilenu toyy ótti. Froys atty robot pen androiyd-kelin Yukirin otau tikti dep jazady Demotix portaly. 

 Saltanatty sharagha robottardy jasap shygharghan Mayava Denky qatysyp, «boyjetkendi» kýieuge úzatty, dep habarlaydy 24.kz. Ýilenu toyy Tokionyng halyq kóp ornalasqan audanynda ótti. Atalghan sharagha jinalghan adamdar men robottardyng sanynda shek bolmady, dep jazady Gazeta.Ru.

 

Internet materialdarynan

Kele qoymas myna jaghday oigha shaq,

Sala berdim, jabyrqanqy kýige enip.

Japon eli jatyr býgin toy jasap,

... Robottar «bas qosypty»,  ýilenip.

 

Kóp bolmaghan mynaday toy, asyly,

Aghyl-tegil aq dastarhan, kóp qonaq.

... Órkókirek órkeniyet ghasyry,

Adamzatty alghan eken noqtalap.

 

Salatúghyn әr sәt sayyn bir atoy,

Adamzattyng asqan ne bar oiynan?

Qúltemirler «baqyt tapqan» myna toy,

Júldyzdardyng kem bolmady toyynan.

 

Sezimderim...

Sanamda әr kez syr qalar,

Qaytem endi?

Jylaymyn da kýlemin.

... Ataghymen jer jaratyn túlghalar,

«Eki jasqa» aqtaruda tilegin.

 

Syrymdy aitam, sengennen song aqtaryp:

Qaltyradym, basqannan song oiym shyq.

... Mәz bolady shyghys eli shattanyp,

Ýilenudi qylyp alyp oiynshyq.

 

Enseni ezgen auyr oimen kýneltem,

Qonar ma eken, búl tirlikpen, sirә, qút?

Qyzyq aitam:

Tang qalmanyz kýni erten,

Qyzynyzgha qúda týsse – robot!..

 

AQYRET ARALY

 (ballada)

 Jerdi tarpyp jez jýgendi qúlamyz,

Ótken kýnnen ónege alyp túramyz.

Shapaghaty shuaq bolyp tógilgen,

Býgin sizge bayandayyn bir anyz.

 

Bolmas bәlkim, jylaugha da, kýlerge,

Sәl qataldau salt bar eken bir elde.

...Baqyt degen osynday ma ediniz,

Kýlip kelip, al sonynan týnergen.

 

Qalay jandy biylemesin qapalyq?

Osyny oilap, tereng oigha batalyq.

On jyl biylik qúrghannan song patshasyn,

Tastaydy eken bir aralgha aparyp.

 

On jyl boyy úly adamgha tenegen,

Patshalaryn sol aralgha kememen,

Tastaydy eken alyp baryp mәngige,

Jan tabylmay jalghyzdyghyn elegen.

 

Adam – ghúmyr!

Taghdyryna tәueldi en,

Ol aralda el túrmaydy әuelden.

Patshasyna, biyleushige әlemdi,

Osylaysha shyghady eken jau elden.

 

Tәrtip osy.

Jýrme odan auytqyp,

El patshasy osy jaydy qauip qyp.

On jyldan song ne kórerin kóp oilap,

Qashqan eken sarayynan sauyq-qút.

 

Sarqyltatyn shattyghyndy, búlaqty,

Qaytpek kerek myna qatal synaqty?

On oilanyp, myng tolghanyp bir kýni,

Uәzirden aqyl-kenes súrapty.

 

– Patsha boldym, tasyp-toldym desem de,

Qarghys atqyr qayghym barda ósem be?!

Jolyn qúshyp patshalardyng aldynghy,

Men de solay óshem be?..

 

Qasiret bop osy kýni azyghym,

Auyr oidan jýdep-jadap, qajydym.

On jyldan song jalghyz qalam aralda,

Jazyghym ne, jazyghym?

 

Jýregimning janarlaryn jas qamar,

Elsiz aral – mening ýshin tas qamal.

Qútylatyn osy týnek qayghydan,

Bar ma, aitsanshy, basqa amal?

 

Tosypty da búl saualgha qúlaghyn,

Tyndap alyp patshasynyng súraghyn.

Tereng oigha batypty da túnghiyq,

Bylay depti uәzir:

 

– Kýie jaghyp dәstýring men saltyna,

Únamaysyz halqyna.

Jalghyzdyqqa túnyp túrghan ol aral,

Úmyttyrar tirligindi shalqyghan.

 

Torlamasyn deseng jandy nala-mún,

Ishking kelse, sansyz sezim sharabyn.

Ertengi kýn ózing baryp túratyn,

Sol araldy gýldendirsen, jaradyn!

 

Ghúmyryng men baylyghyndy ayama,

Jalqaulyqtyng jýgin onda tayama.

Ózing týbi baratúghyn sol aral,

Sonda saghan ainalady sayagha!

 

Aqyldan ol emes edi maqúrym,

Oylap kórse uәzirding aqylyn.

Jón sekildi aitqan sózi әzirde,

Aqiqatqa tayap qapty aqyryn.

 

P.S:

Adal dosym, әdildikti únatqan,

Ómir osy – túratúghyn synaqtan.

Anyzdardyng astarynda ómir bar,

Shyndyq izdep qajeti ne jyraqtan?

 

Búrynghynyng qarttarynyng sózi shyn,

Árbir adam ózi patsha ózi ýshin.

Jaman bolsang – jalang ómir keshkenin,

Jaqsy bolsang – danalardyng kózisin.

 

Uәziring – aqylyng men imanyn,

Jolynda onyng qúrban bolsyn jighanyn.

Aqiqattyn, ar-imannyng jolynda,

Jón bolady janyndy da qighanyn!

 

Baghyndyrghan kýshtini de, alypty,

Alla isine kónilimiz qanyqty.

Tirshilikti izgilikke toltyrsaq,

Jәnnat baqqa bararymyz anyq-ty!..

 

Qúlash úryp úly armannyng órine,

Kelesin-au, qadam basyp tórine.

Apararyn shygharmaghay esinnen,

Keme-tabyt elsiz aral-kórine!..

Alma Týsipbekova,

 

Astana qalasy

Abai.kz