«QAZAQ ÁDEBIYETINDE BÁRIMIZGE ORYN BAR»
Metafora nepreryvnoy igry mejdu
samootrajaishimisya zerkalamy yavlyaetsya, kak uje
upominalosi, paradigmoy kulitury postmoderna...
Richard Keyni, «Krizis postmodernistskogo obraza»
Modernizm – logikalyq oidyng jemisi, ol klassikanyng yqshamdalghan núsqasy
Iosif Brodskiy
Kajdaya novella Kreyna – triumf novelly, kak janra: minimum lingvisticheskih otvlecheniy y maksimum sobytiy.
Gleb Shulipakov, «Liyteraturnaya gazeta», 21.10.1998.
Bizge pana bolghan qasqyr qazagha úshyrady, alayda kók bóri ruhy týrki balasyn júrtqa tastap ketken joq,
әli kýnge sheyin kiyiz tuyrlyqty qazaqqa tiyisken adamnyng týsine kiredi
Didar Amantay
Kezekti súqbattasymyz – jazushy, filosof, kinodramaturg Didar Amantay. Kóp synalatyn, sonymen birge kóp maqtalatyn jazushy. Kóp basylatyn, kóp oqylatyn da qalamger. Kóp oqityny óz aldyna. Jurnalist qauym kóp qyzyghatyn da, kóp qyzyqty jaytty aitatyn da oishyl. Oqymysty. Kәsiby filosof. Býgingi súhbattyng ereksheligi nede deseniz, mýmkindiginshe eshqashan ózining ózektiligin joymaytyn, ómirsheng degen shygharmalardyng atyn atap, týsin týsteuge tyrystyq. Ár janrda. Sonymen birge, Didar Amantaydyng songhy kezde qogham, mәdeniyet, ruhaniyat turaly filosofiyalyq týiinder jazyp, óleng janryna da qalam tartyp jýrgenin bildik. Talasbek Ásemqúlov, Ámirhan Balqybek tәrizdi asyl túlgha, asqan kitapqúmar oqymystylargha arnalghan ólenderin oqyp ta berdi. Borhes poeziyasy sekildi oigha, kóne tariyhqa qúrylghan jyrlar. Jariyalanyp otyrghan súhbatqa kirmey qalghan bir taqyryp – kino, qazaq kinosy, últtyq kiynematograftyng endigi betalysy. Didar Amantay dәl biz súhbattasqan kýni (24 shilde) «Qazaqfilimdegi» qyzmetinen ketti. Biraq, ózi qyzmet etken uaqyttaghy, oghan deyingi jәne keyingi qazaq kinosynyng tynysyn aityp berdi. Janrlyq kino da, avtorlyq (art-haustyq) kinotuyndy men bedel qalyptastyratyn (imidj) filimder de az týsirilmepti. Balalargha arnalghan filimder jana bir beleske kóterilipti. «Óz basym qazaq kinosyna songhy jyldary Ermek Amanshaev kóp enbek sinirdi dep aita alamyn. Últtyq kino salasynda da aitarlyqtay tabysqa jettik. Dosaghannyng «Birjan saly» men «Qúnanbayy», mәselen. «Birjan sal» filimi – qazaqtyng basynan dәureni ótkeni turaly kinotuyndy, «Qúnanbay» – qazaqtyng qolynan tizgini ketkeni jayly kórkem dýniye», – deydi Didar Amantay.
–Ángimeni Beligerding sózinen bastaghym kelip otyr. Geraghanyng mynaday bir sózi bar edi: «Qazir әlemde alty baspa tabaqtan aspaytyn romandar bar. Al bizde bir auyldan eki atty shyghady. Sodan ekeui kelesi auylgha jetkenshe ishti keptirip taudy da suretteydi, tasty da suretteydi. Sóitip kitaptaryn qalyndata beredi». Rasynda da, bizding qazaq әdebiyetinde búl kóp kezdesedi. Ádebiyetting altyn ghasyry delinip jýrgen ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldaryndaghy shygharmalarda da suretteu kóp kezdesedi eken...
–Suretteu emes, bayandau kóp.
–Bayandau da kóp, suretteu de kóp, iydeya sonyng tasasynda qalyp qoyatynday...
–Biz aldymen mynaghan kelisip alayyq. Jiyrmasynshy ghasyrda kýrt damyghan europalyq filosofiyanyng Edmund Gusserli negizin qalaghan bir tarmaghy – fenomenologiya aghymy pәninen dәris oqyghan bir ústazymyz «aldymen kategoriyalarymyzdy belgilep, mazmún-mәrtebesin aiqyndap, úghymdyq órisin, basqa tuystas týsinikterden aiyrmashylyghyn naqtylap alayyq, sonda filosofiyanyng ghylym ekenin angharamyz» dep aitatyn edi. Zakiriyanova dәriskerimiz aitqanday, biz aldymen sóz barysynda qoldanatyn, iriktelgen kategoriyalarymyzdyng tizimin bekitip, әr týsinikting mәn-mazmúnyn ashyp, jayylatyn órisin sholyp, maghynasyn basqa da tuystas úghym-týsinik nemese týrlerinen aiyryp, taqyryptyq topty bir-birinen ajyratyp alayyq. Bәrimizge belgili, týsinik – zattyng nemese qúbylystyng eleuli qasiyetterin, baylanystaryn, qatynastaryn kórsetetin oilaudyng formasy. Barlyq ensiklopediyalyq lúghattarda jazylghanday, kategoriya – әueli, zattardyn, әlemning obektivti qúbylystarynyng eng mәndi qasiyetteri men qatynastaryn kórsetetin jalpy úghym, ekinshi, zattar, qúbylystar jalpylylyghy, qaysybir belgilerimen birikken jeke túlghalardyng dәrejesi, týri, synyby, toby. «Dopustiym, esti povestvovaniye, y esti opisaniye». «Povestvovaniye» – bayandau. «Opisaniye» – suretteu. Yaghni, suretteu amalynda, zady, uaqigha aitylmaydy nemese әngimelenbeydi, beynelenedi nemese suretteledi: bas qaharmangha bagha bermeysiz, keyipkerding is-әreketin týsindirmeysiz, qalam әlqissalap bastaghan jaytqa qatysushy halyqty oqyrmangha tanystyryp jatpaysyz, siz atalghan bar keyipker men әngimeni situasiyada kórsetesiz. Suretteu әdisinde adamnyng minez-qúlqy turaly jazylmaydy, kisining kim ekendigi aitylmaydy, ol qimyl-qozghalysynan, jasaghan is-әreketinen kórinedi. Avtor eshtenege aralaspaydy, týsinikteme bermeydi, maqal-mәtel keltirmeydi. Taza situasiyany beredi, oy situasiyanyng ishinde túrady. Shygharmany oqyp bitken son, óziniz sol oidy tújyrasyz. Siz tújyratyn qorytyndy, baylamdy oy shygharmada jazylmaghan, biraq kitaptyng ishinde jýredi. Mysaly, «Shúghanyng belgisi» – úly shygharma. Biraq, ol – bayandaudyng shynyna shyqqan, mashyqtyng joghary dengeyine jetken shygharma. Shúghanyng kim ekenin aitady, sýigen jaryn aitady, qúsalyqtan qalay beynet keship, azapqa týskenin aitady, sonyng bәrin bayandap, әngimelep kete beredi. Ángimedegi әr túlgha óz baghasyn alady. Al Tynymbay Núrmaghambetovting әngimeleri, negizinen, suretteu. Ol kisi bar jaytty surettep beredi. Qazaq әdebiyetinde, jalpy, suretteuden góri bayandau basym. Kóbimiz qalyptasqan dәstýrding jeteginde kele jatqan bastaushydan qara jazyp qalmayyq dep, qúiryq tistesip, kósh týzep, bir-birimizge jalghasyp, keruen tartyp kelemiz, shyghandap bara jatsaq, sholghynshylar týre quyp, qayyryp әkelip ýiirge qosady. Auyzeki tilden bizge jetken nizam solay boldy. Bayqasanyz, qazaq prozasynda birinshi jaqtan jazylatyn әngimeler kóp. Óitkeni, ýshinshi jaqtan taqyrypqa qalam tartu – qiyn әri beyneti kóp mashyq. Ýshinshi jaqtan jazghanda avtor retinde aralasa qoymaysyz. Aralasqanynyz kórinip túrady. Prozanyng balausa kezeni siyaqty «mening keyipkerim anany-mynany oilap otyr» dep te aityp kete almaysyz. Ónerding maqsaty da, estetikasy da, mindeti de sol: nәzik dýniyeden tamasha oy shygharu. Qarap otyrsanyz, «Úlpanda» bәri suretteu tәsilimen bastalady da, sonynda Ghabeng ózi kirisip ketedi. «Negizi, Úlpan jaqsy adam edi, kýieubalasy jaman adam boldy» degen siyaqty. Stiyven Kreyn, German Melvill, Gertruda Stayn, Ivan Turgenev, Lev Tolstoy sekildi túlghalardyng jazu mәnerinen kóp ýirengen Hemingueydi biz nege únatamyz? Óitkeni, ispandar ayalap, jaqsy kórip Ernesto dep ataghan ol kóbinese ýshinshi jaqtan jazady. Tipti, birinshi jaqtan jazylghan romanynyng ózinde de, Hem aqsaqal – asa bir baysaldy, sabyrly, sózge ýnemdi, saran, artyq-auys tirkes joq, tek kernep bara jatqan situasiyany beytarap berip qana otyrady. Tartynyp, sózden tarylyp jazatyn qalamger qazaqta da joq emes, bar. Mysaly, Qalihan Ysqaqtyng «Aqtoqymy». Jalpy, búl – qazaq әdebiyetindegi shoqtyghy biyik eng ýzdik shygharma. Bizding prozada odan asqan әngime joq. Sayyn Múratbekovting «Kýzgi búralang jol» degen keremet әngimesi bar, tipti, Satybaldy Narymbetov osy tuyndynyng jelisi boyynsha kino da týsirdi. Beyimbetting әngimeleri, Múhannyng «Kókseregi» osy qatarda. Bayandau men suretteu aralasyp kelip otyratyn «Abay joly» bar. Osy túrghydan kelisip alsaq, әngimemiz jarasady dep oilaymyn.
–Bayandau, suretteu deymiz. Biraq, odan tys, artyq suretteu bar ghoy.
–Ásireleu.
–Mәselen, aidalada ósip túrghan shópting gýlin, júpar iyisin suretteu degendey...
– Teginde, shópting gýlin, júpardyng iyisin keyipteu maghan únaydy, búl mashyq móldir túnyqty beynelegendey, asa bir nәzik estetikalyq órnekti qajet etedi. Biraq, Sizding ne aitqynyz kelgenin týsinip otyrmyn. Oiynyz dúrys. Qazaq әdebiyetinde kәdimgi qarapayym shópting ózi eng bir erekshe shóp bolyp shyghady. Ángime bir alyp adam turaly bolsa, ol dýniyedegi eng alyp adam retinde sipattalady. Bireu ghashyq pa, dýniyedegi eng ghashyq adam sol tәrizdi. Nege deseniz, epikalyq tynys, epostyq jyrlardyng yqpaly әli qatty seziledi. Óitkeni, onda bәri de kýsheytpeli shyrayda әsirelene kórsetiledi. Auyzsha jyrlaghanda, ósire aityp, asyra maqtaghan, ýlkeytip jetkizip, ýreylendire habarlaghan, shynynda da, jarasymdy, kelisti, tógip-tógip jibergende jyrdyng әseri de kýsheyip ketedi, oryndy, jaqsy, qyzyqty, tartymdy shyghady. Alayda, jazba әdebiyet degenimiz mýldem bólek, oqshau dýniye. Auyz әdebiyetine jaqyndyghy – tuajattyng dengeyinde. «Liyteratura» («Literature») – shetten kelgen termiyn. Týbiri «liyter», «liytera» («Littera») – әrip degennen shyghady. Yaghni, әdebiyet – әripten bastalady. Jazba әdebiyetine kóshkende, basqa mәdeniyet qalyptasady. Jazba mәdeniyeti. Onda, tipti, bir bette qansha abzas túratyny, abzasty qay jerden bastaytynynyz, bas әripti qay tústan qoyatynynyz, barlyghy derlik mәtin jәne kórkem sózding estetikalyq quatyna, súlulyghyna, sapasyna әser etedi. Keyde bir jaqsy әngimeni ýnsiz oqyp otyrsanyz, bәri kelisip, jarasyp túrady da, dauystap oqy bastasanyz birden әdemiligi búzylady. Búl mәtinning ereksheligi dep oilaymyn.
–Sizge әdebiyetting bir ókili retinde qaysysy jaqyn? Suretteu stiylindegi shygharmalardy jaqsy qabyldaysyz ba, әlde bayandau stiylindegi me?
–Suretteu bayandaudan joghary túr. Biraq, bayandaudyng ishinde de úly shygharmalar bar. Ony da joqqa shyghara almaymyz. Suretteu ýlken mashyqty, bilimdi qajet etedi. Ekining birining qolynan kele bermeydi. Ýshinshi jaqtan az jazylatyny da sondyqtan. Bizding ataqty «Mening atym – Qoja» degen shygharmamyz bar ghoy. Ghajap tuyndy. Keremet kino týsirildi. Mine, osy «Qoja» – bayandau. Eng bastapqy sóilemderi esinizde me? «Atymdy aita bastasam, tilim tandayyma jabysyp qalghanday bolady» dep bastalady ghoy. Auyl balasynyng psihologiyasy. Óner birte-birte yqshamdala kele jaqsy bir modusqa kelip tirelui qajet. Múhtar Maghauinning maghan birde: «Pablo Pikasso búqanyng ómirde qanday bolatynyn saludy mengerip alghany sonshalyqty, keyin búqany ýsh-aq syzyqpen keyipteytin boldy» degeni bar edi. Keyin Pikassonyng tuyndylaryn qarasam, óskeni sonshalyq, eki-ýsh nemese ýsh-tórt syzyqpen ghana oiyn jetkize alatyn suretter salghan eken. Tamasha esseler jazghan Brodskiyding bir sózin ýnemi aityp jýremin. Brodskiy «Modernizm – esti lishi logicheskoe sledstvie – sjatie y lakonizasiya – klassikiy» deydi. Qazaqshagha audarsaq, «modernizm – klassikanyng yqshamdalghan núsqasy».
–Janaghy óziniz aityp ketken Berdibek Soqpaqbaevtyng «Ólgender qaytyp kelmeydisi» – 20-25 baspa tabaqtyq roman. Osy shygharmada tek qana bolyp jatqan oqighalar bayandalyp otyrady, barlyghy sonyng ishinde. Artyq suretteu degen joqqa tәn...
–Berdibek Soqpaqbaev bayandaudyng eng biyik shynyna jetken adam ghoy. «Mening atym – Qojada» da artyq sóilem joq. Auyl balasynyng psihologiyasyn óte jaqsy mengergen jәne sony prozada bere bilgen. Al osynyng tórkini qayda jatqanyn bilesiz be? Ghabenning «Qazaq soldaty» degen romany bar ghoy, sodan dep oilaymyn. Alghashqy bólimderi esinizde me? «Zytyp kelem, zytyp kelem...» dep bastalady. Jetimder ýiindegi balalardyng psihologiyasy tamasha berilgen. Shashtarazdy qalay suretteydi? Bazardaghy elding zatyn úrlaghan ashqaryn balalardyng oiyn, qiyalyn, minez-qúlqyn, jýris-túrysyn qalay beredi? Osy, meninshe, qazaq balalar әdebiyetining alghashqy nyshany. Ar jaghy súiylyp ketedi. Soldattar toyda jýrgen siyaqty. Soghys degen mereke-meyram, toy-duman emes, qansha aitqanmen, beynet qoy. Sol jaghy nanymsyz shyqqan. Búl, әriyne, Ghabenning mәrtebesin tómendetpeydi. Ghabit Mýsirepov – úly estet adam. «Úlpan» da keremet shygharma. Biraq, sonynda asyqqan. Sol jóninde Qalihan Ysqaqtan birde: «Qalagha, «Úlpandy» oqyghanda tanghajayyp sezimde otyrasyz, biraq ayaq jaghyna kelgende, oqighalar tez-tez damyp, sujettik jeli kilt ayaqtalyp qalady. Nege asyqqan?» – dep súraghan edim. «Mәrege asyqqan túlparlar siyaqty ghoy», – degen edi Qalaghan. Bәlkim, jeke ómirindegi tosyn azap, basyndaghy qayghy әser etti me, kim bilsin. Qalay bolghanda da, «Úlpandy» bappen bastaghan da, bappen ayaqtay almaghan. Al «Borandy týnde» degen әngimesi ghajap! «Qos shalqar» qanday?! Múhtar Áuezovting «Qyr suretteri», «Qorghansyzdyng kýni» keremet jaqsy dýniyeler. Biraq, bәrinen de biyigi, әriyne, «Kókserek». Jalpy, Múhtar Áuezov shygharmashylyghyndaghy eng biyik, oqshau túrghan shygharma «Kókserek» dep bilemin.
–«Kókserektin» iydeyasyna qatysty kýni keshe ghana bir pikir kózge týsti. Osy shygharmanyng ózinde Kenes ókimetining qysastyghyn, biraq onyng bәribir úzaqqa barmaytynyn menzep otyr degenge keltiredi...
– «Kókserektin» jazyluyna yqpal etken Djek Londonnyng shygharmalary boluy mýmkin. Biraq, búl eliktep jazdy degen sóz emes. Qazaqtyng ózining qasqyry bar. Alayda, jazugha yqpal etti, týrtki boldy dep oilaymyn. Abaydyng alashordashylardyng bel ortasynda jýrgen, Álihan Bókeyhan, Mirjaqyp Dulatov, Jýsipbek Aymautovtargha dos, serik bolghan Túraghúl degen ayauly perzenti bar, qalam tartqan eng qúndy enbegining biri – «Ákem Abay turaly» dep atalatyn, Múhtar Áuezovting ótinishi boyynsha jazghan esteligi, qazaq әdebiyetinde, jalpy, úly Abaydy, asyl qara sózderin esepke almaghanda, estelik jazu janrynyng basynda – Túraghúl túr desek te bolady. Sol kisi ghajap audarmashy bolghan. Djek Londonnyng «Eskimos Kiysh» әngimesin, Maksim Gorikiyding «Chelkash», A.S.Neverovtyng «Mariya-bolishevichka», «Men ómirge jerikpin» atty әngimeleri men Boleslav Prustyng «Antek» degen shygharmasyn qazaq tiline tәrjimelegen. Sonymen qatar, Djek Londonnyng «Martin IYden» romanyn audarghan, biraq qoljazbasy saqtalmaghan, osy dýniyelerdi tauyp, shygharu kerek dep oilaymyn.
–Múqabasy kók, júqaltang ghana kitaby bolushy edi...
–Ol esteligi bolsa kerek. Túraghúl – Áygerimnen tughan jalghyz úl. Siz aityp otyrghan iydeyagha tolyq qosylamyn. Biraq, mening Álmira Beketqyzy Nauryzbaeva degen ústazymnyng bir pikiri oiyma oralyp otyr. Osy shygharmasynda Múhtar Áuezov búryn bizding anamyz bolghan qasqyrdyng ólimi turaly jazady deydi. Yaghni, týrki balasyn asyrap-saqtaghan Totem ajalyn aza tútqan tuyndy. Siz Sovet Odaghynyng qysastyghyn kórsetti dep otyrsyz ghoy, meninshe, teginde, lenindik iydeyanyng saqaragha basa kóktep kelgenin, qyzyl ókimetting týzde ornaghanyn kórsetken siyaqty. Qalay deysiz ghoy? Qazaqtyng qyrdaghy saltanaty ayaqtaldy, oidaghy sәuletti ómiri tausyldy! Han taghynan, biyler alqaly mәjilisinen aiyryldy, batyrdyng nayzasy syndy, kóshting teni búzyldy. Daladan erkindik ketti. Patsha qystaudy qidy, jaylaudy kesti. Qaqyn qaqty, qúnyn arzandatty, qúqyn shektedi. Tizgin patshanyng qolyna kóshti. Bizge pana bolghan qasqyr qazagha úshyrady, alayda kók bóri ruhy týrki balasyn júrtqa tastap ketken joq, әli kýnge sheyin kiyiz tuyrlyqty qazaqqa tiyisken adamnyng týsine kiredi. Qasqyr úly Anamyz edi. Alash jetim qaldy. Qorghansyzdyng kýnin keshti.
–Ádebiyetting ókili bolmaghannan keyin múndaygha mәn bermeydi ekenbiz...
–Qalay bolghan kýnde de, búl qasqyrdy joqtaghan shygharma dep oilaymyn.
–Tólen Ábdik, Dulat Isabekov, Tynymbay Núrmaghambetov, Sayyn Múratbekov shygharmalarynda keyipkerge sipattama berilmese de, solardyng minez-qúlqy, әdet-daghdysy is-әreketinen kórinip qalatyn tústary kóp kezdesedi. Ásirese, Dulat Isabekov «anqau edi», «ojar edi» demey-aq, bir ghana әreketimen kórsete qoygha sheber. Mysaly, «Aqyramashtan nauryzgha deyin» degen shygharmasynda. Tynymbay aghamyzdyng «Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashqan qysynan» da osyndaydy bayqaymyz. «Áli shaldyng qyzdary» qanday! Jalpy, búl jazushylardyng qay-qaysysy bolsa da, shygharmalaryn oqyghannan keyin tandayynda dәmi qalghanday bir keremet әserde jýresin. Tez ayaqtalyp qalady. Sonymen birge, mana óziniz aityp ketkendey, ayaqtala almay ketetin shygharmalar da kezdesedi bizding әdebiyette. Ol jәne keybir myqty jazushylarda da kezdesedi...
–Bappen bastaydy da, bappen ayaqtay almay qalady ghoy.
–Sony sәtsiz ayaqtalyp jatady.
–Final kóbeyip ketedi.
–Múnday da kóp qoy bizde?
–Qazaq әngimeshi halyq qoy, jalpy. Ángimening mayyn tamyzyp aitamyz. Biraq, óleng qúraghannyng bәri aqyn emestigi sekildi, әngimeshining bәri jazushy emes. Ádeby shygharma estetikagha qúryluy kerek. Ángimening basynda bir estetikalyq tәsilding izine týstiniz be, onda sonyna deyin sol dәstýrge adal boluynyz kerek. IYә, Dulat Isabekov – sheber jazushy. Biraq, qazaqtyng sózi qyrshanqy, qynyr sóileuge, teris jasap, keri tolghaugha qashanda dayyn túrady, qyrsyghyp qyryp alugha da óte qolayly, ontayly, ynghayly. Qazaq birdenege eregisip, qyrsyq sóiley bastasa, ony toqtata almaysyz. Dulat Isabekov osyny sheber paydalanghan. «Konfrontasiya» degen shygharmasy bar, dýrkirep toy ótip jatqanda bas qaharman jaryqty óshirip tastaydy. Biraq, sabyrly, saliqaly, estetikalyq talaby joghary, bappen jazylghan, bappen qayyrylatyn shygharmalar, ókinishke qaray, az. Jekelegen shygharmalardy aituymyzgha bolady. Mysaly, Sayyn aghamyzdyng «Kýzgi búralang joly». Maghjannyng «Sholpannyng kýnәsi» keremet jazylghan! Beyimbetting «Estaydyng auyly» degen shygharmasy qanday! «Shúghanyng belgisinen» bir de kem emes. Bazary tarqaghan auyl, belgisiz bireudin
qarashanyraghy. Tóbeden attylar qúlaydy, oqshau jatqan eski auylgha qonaq kele jatyr, jortuylshylar suyt jýrip otyryp el ishine iligedi, alayda qarsy alghan eshkim joq. Bәri kónilsiz. Dastarqan jayylady, biraq kýisiz ýide qanday әngime jarassyn. Gýrs-gýrs jótelgen bireu qonyr dombyrany shygharyp, qonaqkәde retinde birdeneni shinkildetedi. Elding kórki, júrttyng ajary qashqan, sәni ketken, әni tausylghan. Sóitse, búl auylgha oba jetken eken. Men este qalghan әser boyynsha bayandap otyrmyn. Osyny Beyimbet keremet bergen! Obadan qyrylyp jatsa da, qonaqkәdesin úmytpay, bastaryn kóterip, enselerin tiktep, asyghyp jetken qonaghyn qarsy alyp jatyr. Biraq, jetim qyzdyng toyynday dastarqandy, as ýstindegi jarasymsyz әngimeni, sýrensiz kýidi keremet bergen. Beyimbet qyrghynnan aman qalghanynda, úly roman jazatyn ba edi dep oilaymyn. «Raushan – kommunist» Beyimbetting negizgi shygharmasy emes. Negizgi shygharmasy – «Shúghanyng belgisi».
–Beyimbetting shygharmashylyghy shynayylyghymen biyik shyghar. Qansha uaqyt ótti, zaman ózgerdi, qogham basqasha keyipke endi. Biraq, Biaghannyng shygharmalaryn oqyp otyrsan, sol zamandaghy sol bir adam tura ózinning ainalanda bar siyaqty әserde bolasyn.
–Sol zamannyng tynysyn beredi. Keyde nashar shygharmalar jaryq kórmeui tiyis degen pikir estilip qalady. Jansaq, úshqary pikir. Sәtsiz kitapty da shygharu kerek, elge úsynu kerek. Qazaq әdebiyetinde jaqsy shygharma da, nashar shygharma da boluy kerek. Eger shyndasaq, bizde Ramazan Toqtarov, Beksúltan Núrjeke, Sәbit Dosanovtyng dengeyine jete almay jýrgen jazushylar kóp. Al Dosanovty oqysanyz, tili shúrayly, tildi jetik mengergen, prozanyng talap-tәrtibin biledi, әdeby sauaty bar. Óz oqyrmanyn tapqan qalamger. Qazaq әdebiyeti bosaghasynda uaqyt atty qyraghy baqylaushy túrghan alyp ghimarat siyaqty, kýzetting kónilinen shyqqan bar aqyn-jazushygha oryn da tabyla ketedi. Kiymelep, jantalasudyng qajeti joq, bәrimiz de syyamyz. Jas kezimizde basymyz qosyla qalsa, bireudi maqtap, ekinshi bireudi synap jatatynbyz. Ásirese, Ámirhan Balqybek ekeumiz úshyrasa qalsaq, beybit әngimemiz qyp-qyzyl shataqqa úlasatyn. Sondyqtan, qyryq-elu jyl ótken son, Sәbit Dosanovtyng jazghandary býgingi uaqyttyng sipatyn aiqyndaghan kitapqa ainaluy mýmkin. Múhtar Áuezov, Ghabit Mýsirepov, Ghabiyden Mústafindey dәuir kelbetine, zamana ýnine ainalmasa da, óz ghasyrynyng tynysyn bergen shygharma retinde el esinde qalary sózsiz.
Bizde aty-jóni kóp atala bermeytin taghy bir jazushymyz bar – Beksúltan Núrjekeúly. Ol kisining eki romanyn oqydym. Biri «Kýtumen keshken ghúmyr» da, ekinshisi – «Bir ókinish, bir ýmit». Tәsili qanday, jazu mәneri qanday, mashyghy qanday, ol qazir esimde joq. Biraq, jas kezimde oqyghandyqtan, mәngi esimde qaldy. Keyipkerlerining is-әreketteri jadymda jattalmasa da, atmosferasy sanamda, kókiregimde sayrap túr. Sara Mynjasarovanyng «Áyel baqyty» degen romanyn oqydyq. Auylynda Sovet ókimetin ornatqan әiel turaly. Jap-jaqsy shygharma! Sol kezdegi qazaq halqynyng ómirin bayandaydy. Marqúm Adam Mekebaevtyng eki shygharmasyn oqydym. Jas kezimde «Perishte kelinshegin» oqydym. Jalghasy bolady degen siyaqty edi, bolmady ghoy deymin. Ekinshisi – «Qúpiya qoyma». Asharshylyq turaly sәtti shygharmalardyng biri dep oilaymyn. Zeytin Aqyshev, Zeyin Shashkin degen tamasha suretkerler bar edi. «Jayau Músa» men «Doktor Darhanov» («Temirtau», «Toqash Bokiyn») atty romandarmen bәrimiz de tanyspyz.
Prozany bes týrge bóletinimdi búryn da súqbattarymda aittym ghoy deymin. Olar: әleumettik-antropologiyalyq proza, fantastikalyq proza, kommersiyalyq nemese detektivtik proza, filosofiyalyq nemese metafizikalyq proza, aqyndyq, yaky poetikalyq proza. Ishindegi shoqtyghy biyigi aqyndyq proza dep oilaymyn. Oghan kimderdi jatqyza alamyz? Asqar Sýleymenov...
–Tәken Álimqúlov...
–IYә, Tәken Álimqúlov. Tәkenning shygharmalarynan Gabrieli Garsia Markesting shygharmalarymen úqsastyq taptym. Birinshiden, Markes siyaqty Tәkenning keyipkerleri de bir shygharmasynan ekinshi shygharmasyna kirip jýre beredi. Mysaly, qobyzshylary, atbegileri bir shygharmasynan ekinshisine kóship jýredi. Ekinshiden, Markes te, Tәken de ertegi oqyp otyrghanday әser qaldyrady. Ýshinshiden, keyipkerlerining ólimi ýlken qayghymen, tragediyamen kelmeydi. Mysaly, qobyzshy turaly bir shygharmasynda halyqtyng riza bolghany sonshalyq, kiyiz ýidi kóterip tastap otyrghanyn jazady. Qobyzshy tartyp otyrghan әuenin dogharyp, júrtpen qoshtaspastan, ornynan túryp ketip qalady. Keyin qobyzshynyng auylyna baryp qaytys bolghany jóninde habar jetkenin jazady. Bitti. Adamnyng qazasyn әsirelep, kýsheytip berseniz, ol ózining shyndyghynan aiyrylady. Tipti, әser etpeydi. Al mynaday tosyn ajal adamgha qatty әser etedi. Adam ólimining qay-qaysysy da tosyn. Mihail Bulgakovtyng «Master jәne Margaritasy» esinizde me? Shaytanmen kezdesetin jeri. Biraq, shaytan ekenin bilmeydi. «Chelovek smerten» degende shaytan kelispey, «net, chelovek vnezapno smerten» degendi aitady. Tórtinshiden, Tәkendi oqyp otyrghanda sóilemderi ózining tigisin tauyp jatqany birden angharylady. Qazaq eskishe qalay sóilep, qalay sóz saptady, tura sol qalpynda jazady. Tipti, bir shygharmasynda qysqa-qysqa on bes abzas
bolsa, sonyng ony «Sonda...» degen sózben bastalady. Keyde bir abzastyng ishindegi barlyq sóilem «...qoyady» bolyp ayaqtaluy mýmkin. Múndaygha qaramaghan. Óitkeni, auyzeki tilde ondaygha qaramaydy. Teksting mәdeniyetin mengerse de, auyzeki tilding qalpyn búzbaghan. Sovet Odaghy kezinde eshtene jasalmaghan siyaqty kórinedi. Úshqary oi. Sol uaqytta qazaq tilining 10 tomdyq týsindirme sózdigi shyqty. Keremet júmys. Audarma kóp jasaldy. Jas kezimde oqyghan shygharmalar әli esimde. Tolstoy, Gogoli, Dostoevskiy, Turgenevting shygharmalarynan bólek, eshkim tanymaytyn, tipti, orystardyng ózi bilmeytin shygharmalardy audarghan ekenbiz. Mәselen, tau halqyna arnalghan «Úbyqtan qalghan bir jalghyz» degen romandy oqushy kezimde oqydym. Avtory – Bagrat Shinkuba. Áseri әli kýnge úmytylmaydy. «Qúsqanaty» degen atpen jaryq kórgen polyak halqynyng әngime-novellalaryn da uniyversiytette jýrgende oqydym. Audarmasy keremet! Shekspiyr, Pushkiyn, Lermontovtar audarylghan. Shekspirdi audarugha, tipti, qazaqtyng ayauly túlghasy, ghúlama ghalym Evney Bóketov atsalysqan. Quandyq Shanghytbaev aghamyz audarmagha ýlken enbek sinirgen. Shyghys tilderinen, parsy tilderinen Ábilmәjin Júmabaev keremet dýniyelerdi audarghan. Osy Ábilmәjin aghamyzdyng Syzdyq tóre turaly jazghany bar. Ómir boyy úmytylmaytyn dýniyeler.
–Aqyndyq prozany Asqar Sýleymenovpen, Tәken Álimqúlovpen shekteymiz be, әlde?..
–Tәken Álimqúlovta biz bilmeytin bir til bar. Tek әdebiyetten ghana emes, ómirden joghalyp bara jatqan til. Poetikalyq shygharmalardyng kóshin Múhtar Áuezov pen Beyimbet bastaydy, ol dausyz. Al Ábdijәmil Núrpeyisov – iri suretker. Mәselen, Tәnirbergen obrazy – óte sәtti shyqqan obraz. Múqan Imanjanovtyng «Adam turaly anyz» degen shygharmasyn osy qatargha jatqyzugha bolady. Múhtar Maghauinning «Bir atanyng balalary» povesi – taza poetikalyq shygharma. Ol povesti oqyghan sayyn kózime jas keledi. Áli kýnge deyin! «Tazynyng ólimi» qanday! «Alasapyran» óz aldyna. Al «Shynghys handy» qazaq әdebiyetindegi songhy jyldary jaryq kórgen qúbylys túrghysyndaghy shygharma dep oilaymyn. Ábish Kekilbaevtyng «Shynyrauy» men «Anyzdyng aqyry» – poetikalyq shygharmalar. Oralhan Bókeyding esseleri – taza aqyndyq prozagha jatatyn dýniyeler. Al «Atau-Kere» zorlyqpen jazylghan dýnie siyaqty kórinedi. «Qaydasyn, qasqa qúlynym?» – óleng ghoy túnyp túrghan. «Aspandap úshqan alty qaz» – novella da emes, esse de emes, әngime dep te aita almaysyz. Biraq, tamasha tuyndy. Tólen Ábdikúlynyng «Tozaq ottary jymyndaydy» povesi, Sayyn Múratbekovting «Jabayy alma», «Kýzgi búralang jol» shygharmalary da osy qatarda. Al Qalihan aghamyzdyng «Aqtoqymyn» eng ýzdik әngime dep oilaymyn. Qalihan aghamyzdyng «Túiyq», «Qonyr kýz edi», «Aqsu – jer jannaty» shygharmalaryn Ámirhan marqúm kóp maqtaytyn. Biraq, búl shygharmalar maghan asa únamady. Men ýshin «Aqtoqymnyn» joly bólek. Súmdyq shygharma dep oilaymyn. Sherhan Múrtazanyng әngimeleri qanday keremet! «Jýz jyly» qanday!
Júmabay Shashtayúly degen aghamyz bar ghoy. Men ómirde sol kisidey shynayy adamdy kórgen joqpyn. Adamdy jamandyqqa qimaytyn kisi. Adam turaly jaman oilamaydy, jaman aitpaydy. Súranyp túrghan tújyrymnyng ózin bere qoymaydy. 1992 jyly «Jas Alashqa» Júmabay Shashtayúlynyng bir maqalasy shyqqan. «Atau-Kereden» bastap týgel atap jazghan. Sony oqyghan uaqytta Júmabay Shashtayúly keremet synshy bola alatyn adam degen oy týidim. Zeynolla Serikqaliyevting jaqsy shәkirti bolar edi. Al Zeynolla Serikqaliyev – eshqashan adamdy jaugha bermeytin kisi. Nashar jazushynyng ózin qútqaryp alyp shyghady. Jalpy, Zeynolla aghamyzdyng әdebiyetke degen adaldyghy – kópke ýlgi. Ómirining songhy jyldarynda ýiine bir barghanymda, aytylmay ketken bir jazushynyng kitabyn baspagha dayyndap otyr eken. «Búl kisilerding artynda úrpaghy joq» degendi aitty, sol ýshin ózi qolgha alypty. Qazir synshy degendi qalamyna ilikkenin qiratyp, jaypap tastaytyn adam dep oilaydy. Jansaq týiin. Zeynolla aghalarymyz qanday synshy edi! Synshy bolu ýshin keng jýrek kerek adamgha.
Qazir jastarda til joq degen pikir de kóp aitylady. Múnday pikirmen kelispeymin. Asylbek Ihsan (Yqsan), Núrghaly Oraz, Aygýl Kemelbaeva, Erlan Tóleutay, Mәdina Omarova, Darhan Beysenbekúly, Qoyshybek Mýbәrak, Jandos Baydilda, Múrat Almasbekúlynyng әngimelerin oqynyz, qanday tamasha tuyndylar, qanday qúnarly til. Duman Anash, Ómirjan Ábdihalyq, Núrlan Qabdaylardyng tili óte bay. Serik Saghyntay, Almas Myrzahmetov degen jigitterding shygharmalaryn oqimyn. Óz basym qazaqtyng eposyn oqyp ósken, jyraular poeziyasyn әli kýnge deyin oqityn adamdardyng birimin. Qazaqta men bilmeytin sóz joq. Songhy bilmeytin sózim bar edi, ony keshe taptym. «Naz» degen sózdi biz әdette ótinish, erkelik retinde ghana týsinemiz ghoy. Qazaq, әdette, әiel adamdardyng arasynan shyqqan sal-serilerdi «naz» dep ataghan eken.
Teginde, atymnyng Didar qoyyluynyng ózi tegin emes. Ájem Qaziza Qúdaybergenqyzy oqymysty kisi edi. Tórt-aq klastyq sauaty bolsa da, kórkem әdebiyetti súmdyq oqyghan. Mening әjelerim – «Abay joly» roman-epopeyasynyng túnghysh oqyrmandary. Auylgha kelgen jalghyz kitapty saghatqa bólip, kezektesip oqityn bolghan. Keyin Múrat Áuezovpen kezdestirip, ekeuin suretke týsirip aldym. Men dýniyege kelgende әjem Maghzom Sýndetovting «Kýtem seni, Didar» degen povesin oqyp jatqan eken. Keyipker únaghan boluy kerek, mening atymdy Didar qoyypty. Sondyqtan, mening taghdyrymdy aiqyndaghan, jolymdy tauyp bergen әjem dep oilaymyn.
–Eshqashan ózining ózektiligin joymaytyn, eshqashan ólmeytin 10 roman, 10 povesti, 10 әngime, 10 poema, 10 ólendi tizimge týzip kóruge qalaysyz?
–Kóreyik. Eger búl tizimge әldekim kirmey qalsa, olar әlsiz, osal degen sóz emes, olar kelesi tizimge kiredi degen sóz. Jәne dәl osy men aitqan tizimning basqa da birneshe núsqasy boluy mýmkin. Múny mening tosyn aitylghan jeke pikirimning biri dep qabyldaghan jón. Sonymen birge, men 10 derekti roman jәne 10 audarmany da qosar edim. Sonymen, kettik.
10 roman:
1.Jýsipbek Aymauytovtyng «Aqbilegi» – bastau
2.Múhtar Áuezov, «Abay joly»
3.Ghabit Mýsirepov, «Qazaq soldaty»
4.Ghabiyden Mústafiyn, «Qaraghandy»
5.Berdibek Soqpaqbaev, «Ólgender qaytyp kelmeydi»
6.Ábdijәmil Núrpeyisov, «Qan men ter»
7.Ábish Kekilbaev, «Anyzdyng aqyry»
8.Múhtar Maghauiyn, «Alasapyran»
9.Múhtar Maghauiyn, «Shynghys han»
10.Sәken Jýnisov, «Aqan seri»
10 derekti roman:
1.Sәken Seyfulliyn, «Tar jol, tayghaq keshu» (nemese «Aqjoltay batyr»)
2.Sәbit Múqanov, «Baluan Sholaq»
3.Medeu Sәrseke, «Qanysh Sәtbaev»
4.Medeu Sәrseke, «Evney Bóketov»
5.Medeu Sәrseke, «Ermúhan Bekmahanov»
6.Múhtar Maghauiyn, «Men»
7.Sherhan Múrtaza, «Ay men Aysha»
8.Túrsynbek Kәkishevting Sәken Seyfullin turaly romany
9.Talasbek Ásemqúlovtyng «Birjan sal» kinoromany
10.Erlan Tóleutay, «Jýsipbek Elebekov»
10 povesti:
1.Jýsip Altaybaev, «Er Aghybay»
2.Asqar Sýleymenov, «Besin»
3.Aqan Núrmaqov, «Qúlannyng ajaly»
4.Tәken Álimqúlovtyng povesteri
5.Sayyn Múratbekov, «Jabayy alma»
6.Ábish Kekilbaev, «Shynyrau»
7.Múhtar Maghauiyn, «Tazynyng ólimi»
8.Oralhan Bókey, «Qaydasyn, qasqa qúlynym?»
9.Tólen Ábdikúly, «Tozaq ottary jymyndaydy»
10.Talasbek Ásemqúlov, «Shymdan»
10 әngime:
Múhtar Áuezov, «Kókserek» – qazaq әngimesining ýlgisi...
2. Ghabit Mýsirepov, «Borandy týnde»
3. Múqan Imanjanov, «Adam turaly anyz»
4. Múhtar Maghauiyn, «Ábdighappar seri»
5.Sherhan Múrtaza, «Jýz jyl»
6. Sayyn Múratbekov, «Kýzgi búralang jol»
7. Qalihan Ysqaq, «Aqtoqym»
8. Tynymbay Núrmaghambetov, «Zәuresh»
9. Núrghaly Oraz, «Boranbay-Borash»
10. Aygýl Kemelbaeva, «Qonyr qaz»
11. Erlan Tóleutay, «Imanjýsipting әni»
10 poema:
Qazaqtyng Bas aqyny Abay poemalary – últ poemasynyng ýlgisi...
1.Maghjan Júmabaev, «Batyr Bayan» nemese «Qorqyt»,
2.Saparghaly Begaliyn, «Tasaral»
3.Iliyas Jansýgirov, «Qúlager»
4.Qalijan Bekhojiyn, «Batyr Nauan», (1939 jyly atyshuly Kenesary, Nauryzbaydy madaqtaytyn atty poema jazghan, keyin 1950 jyldary osy poemasy ýshin qughyn kórgen, kitaptaryn shygharugha tyiym salynghan)
5.Múqaghaly Maqataev, «Mosart. Jan azasy»
6.Qasym Amanjolov, «Aqyn turaly anyz»
7.Júmeken Nәjimedenov, «Joq, úmytugha bolmaydy»
8.Syrbay Mәulenov, «Soghystan qaytqan soldattar»
9.Ghafu Qayyrbekov, «Dala qonyrauy»
10.Oljas Sýleymenov, «Qysh kitap»
10 ólen:
Abay ólenderi – qazaq jazba poeziyasynyng ýlgisi...
1.Maghjan Júmabaev, «Týrkistan» («Kýnshyghys»), («Ot»), («Payghambar»), («Hәkim Abay»), («Men jastargha senemin»)
2.Qasym Amanjolov, «Darigha, sol qyz»
3.Tólegen Aybergenov, «Bir toyym bar»
4.Múqaghaly Maqataev, «Saryjaylau»
5.Júmatay Jaqypbaevtyng Lәilә turaly óleni
6.Esenghaly Raushanov, «Qazaq auyly»
7.Serik Aqsúnqarúly, «Qasqyr babalar»
8.Qadyr Myrza Áli, «Aqyndar óter tanghalyp»
9.Túmanbay Moldaghaliyev, «Ánim sen edin»
10.Ámirhan Balqybek, «Joryq jyry».
Sonday-aq, osy tizimge Nesipbek Aytúly, Múhtar Shahanov, Úlyqbek Esdәulet, Tynyshtyqbek Ábdikәkimov, Sabyr Aday, Svetqaly Núrjan, Maraltay, Jaras Sәrsek, Talghat Eshenúly, Erlan Jýnis, Úlarbek Dәleyúly, Bauyrjan Qaraghyzúly siyaqty aqyndardy kirgize almaghanym ókinishti.
10 audarma:
1.Bagrat Shinkuba, «Úbyqtan qalghan bir jalghyz»
2.Fedor Dostoevskiy, «Naqúrys»
3.Ivan Buninning «Balqaraghay» toptamasy
4.1990 jyldary shyqqan polyak novellalary (kim audarghany esime týspey otyr)
5.Túraghúl Abayúly, Djek Londonnyng shygharmalary («Martin IYden», «Eskimos Kiysh»)
6.Qalmaqan Ábdiqadyrov, «Myng bir týn»
7.Ábilmәjin Júmabaevtyng audarmalary
8.Múhtar Maghauiyn, «Sýleymen patshanyng kenishi»
9.Talasbek Ásemqúlov, «Jat kelbet», Kobo Abe shygharmasynyng audarmasy
10.1920, 1930, 1940, 1950 jyldary Marks, Engelis, Lenin jәne Stalindi audarghan audarmashylar: tizimin qalpyna keltiru kerek.
–Dәl qazir ne jazyp jýrsiz?
–Songhy uaqytta men óleng jazyp jýrmin. Kezinde, mektepte oqyp jýrgende, uniyversiytet qabyrghasynda poeziyagha qalam tartqan tәjiriybem bar edi. Keyingi uaqytta biraz óleng tudy. Sonyng ishinde Ámirhan Balqybek pen Talasbek Ásemqúlovqa arnaghan eki ólenimdi oqyp bereyin:
–Ángimenizge rahmet! Shygharmashylyq tabys tileymiz.
Ámirhan Balqybekting ruhyna!
ENKINING JÁNE BORHESTING KITABY
KNIGY ENKY Y BORHESA / BOOKS OF ENKI AND BORHES
«Y sozdal Gospodi Bog cheloveka iz praha zemnogo, y vdunul v liyse ego
dyhanie jizni, y stal chelovek dushoy jivoi» (Bytie 2:7)
«Synghyrlap túrghan kepken balshyqtan tiyisti mýsinge keltirip, adamdy Biz
topyraqtan jarattyq» (Qúran Kәrim, «hiyjir» sýresi. 15:26)
«Adamdy Ol úiyghan qannan jaratty» («Alaq» sýresi, 96:2)
Áumiyn!
Ey, Ámirhan!
Sen – Tәnirmen tildestin!
Qasqyr qúday bolghan kezdi shyn destin.
Taquaday kitap oqyp kýn keshtin!
Jolyqtyng ba Rúm patshalaryna?!
Shumer halqyn kórgenindi bilmespin...
Jalyn tartyp, asau minip alystyn,
Qúla dýzde jelmen oinap jarystyn.
At ýstinde bala sýiip, jar qúshtyn.
Jýrsing be endi újmaq kitaphanalarynda –
Júmbaqtaryn sheship eki gharyshtyn...
Qypshaqtardyng joryq jyryn aibat ýn
Rúmdy shapqan saparda aityp qaytatyn.
Shylbyryndy ústar, baylar qay qatyn...
Songhy kitap jazylady bir kýni
Bar kitaptyng mazmúndaryn aitatyn.
Nibiru – kók aspandaghy qút әnim.
Qaza auyr. Qayghydan qan jútamyn.
Anunnakami, neni qaster tútamyn.
Endi eshqashan oqymaydy adamzat
Enki jazghan kitaptardyng kitabyn...
Taqtan tayma, otyr mәngi kýrsinde.
Qúlaq týrip syrttan jetken dýrsilge,
Kitap kýtip elegizip kýrsinbe.
Qúdaydy izdep qoljazbandy sýiretip
Qús jolynda qamyryghyp jýrsing be.
Atqan tany assiriya sibirlep,
Ótken akkad, hananeya dýbirlep!
Hetta, hurriyt, arameya týbirlep
Qyshtan jazghan úly poemalardy
Ózine-ózing oqisyng ba kýbirlep...
Jusan iyisi kosmosta búrqyrap,
Otyrsyng ba onashada jyr qúrap.
Túnghysh núsqa, songhysyna – qyr jútap,
Endi eshqashan oqylmaydy ghalamda
Sen oqymay ketken jalghyz bir kitap.
O, uaqyttar!
Deshti-qypshaq dalasyn –
Oyatamyn!
Qyrgha tizgen qalasyn!
Kóne shahar ottary eske salasyn...
Úmytpandar orda qúrghan
Shynghyshan
Sýigen Bórte әuletining balasyn!
02-03.07.2015
SENI JOQTAP KÝNIRENGEN QONYRAU1
Tu syrtynnan soqty taghdyr kishinde:
Kók tulaqty qasqyr tartqan pishinde.
Tughan jering – jat bosagha, biraq ta,
Tuyrlyqty kiyiz ýiding ishinde.
Qúla dýzden jyr estilip qonyrlau,
Qars aiyrdy kókirekti sol jyrau,
Shaqyrady qyrdy ózindey sýyge
Seni joqtap kýnirengen qonyrau.
Búiyq kónil qimasa da besigin,
Búzyp-jaryp shyqty bir kýn esigin.
Búiyrghany – jetim taghdyr, alayda,
Búl әlemnen súramadyng keshirim.
Qúla dýzden jyr estilip qonyrlau,
Qars aiyrdy kókirekti sol jyrau,
Shaqyrady qyrdy ózindey sýyge
Seni joqtap kýnirengen qonyrau.
Jaugha shaptyng elding shetin qoryp ta,
Jaudyr kózdi jas Otanym, toryqpa.
Tura keldi tosyn ajal, o, toba,
Tu-bayraqty jelbiretken joryqta.
Qúla dýzden jyr estilip qonyrlau,
Qars aiyrdy kókirekti sol jyrau,
Shaqyrady qyrdy ózindey sýyge
Seni joqtap kýnirengen qonyrau.
Sony
«Seni joqtap kýnirengen qonyrau»1
Búl ólenge bergisiz, jyr jolynday sóz – XX ghasyrdyng basynda soghys taqyrybyna arnap jazghan Ernest Hemingueyding «Po kom zvonit kolokol» atty romany atauyn alashtyng ayauly perzenti, oishyl, qalamger dosym Talasbek Ásemqúlovtyng ana tilimizge audarghan qazaqsha núsqasynan alyndy...
