Fәny dýniyege kelgennen keyin әr adam ózinshe júmbaq. Deytúrghanmen úlylardyng júmbaghy – alystan sermettirip, jýrekten terbettirip ruhany oilaudyng biyik shynyna qúlash jayady. «Áureshilikti kóre-kóre» (Abay) әdiletsizdikten jýregin qyryq jamau ettirgen zamanynyng nysanaly tústaryn túspalday otyryp, bәrining qorshylyq ekenin bilgen eken. Sezgen eken. Jaryqtyq. Jylap tuyp qúsanyng qamauyna qamalyp, keyis dýniyeden keyip ketpedi me? Búl qayghynyng qamauy men búghauyna ne sebep boldy? Sebep myna jatqan týiinde edi: «Sokratqa u ishkizgen, Ioanna Arkti otqa órtegen, Ghaysany dargha asqan, payghambarymyzdy týiening jemtigine kómgen kim...? degen týnergen týnekten tuyndaghan súraqtyng qyrtysyn jaza otyryp jýdeuli pishinimen: «Ol – kóp, endeshe, kópte aqyl joq. Ebin tapta jónge sal» dep, sheshusiz júmbaqtyng sylymyn sypyrady. Aqylmen andar bolsanyz degenine jetuine bir-aq qadym qalghanday eken. Sózimizge dәlel bolsyn «Men eger zakon quaty qolymda bar kisi bolsam, adam minezin týzep bolmaydy degen kisining tilin keser edim», - degen oy baylamyn jasaydy.

      Asylynda Abay әrbir pendening «jan bostandyghynyn», «ruhany tәuelsizdiginin» beky týsui ýshin  «sananyng salmaqtylyghy» arqyly halqynyng sanasyn bayytudy alghyshartqa qoydy. «Sýtpen bitken, sýiekpen ketedi» demey me dana qazaq. Danyshpannyng kóksegen altyngha bergisiz, asyl armany mynau emes pe edi?!

                                    Adamzatqa ne kerek:

                                    Sýimek, sezbek, keyimek,

                                    Qareket qylmaq jýgirmek,

                                    Aqylmen oilap sóilemek, -

deuinde sansyz syr jatqan sekildi. «Osy aqyldy kim ýirenedi, nasihatty kim tyndaydy», - dep jýregin kýiinishting lebi órtegen joq pa? Týisine otyryp, parqyna jetuimiz kerek edi búl syrdyn. Endi múnan әrige ýnilip kórelik. Ne jatyr búl syrdyng arghy jaghynda? «Dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn denelep bilmese, adamdyqtyng orny bolmaydy» dep  eskertu jasap edi adamzatqa. Mine bar qúpiya osynda. Kópting ebin tauyp, jónge saludyng syryn payymday otyryp, taghysyn jete qayyrdy. «Kókirekte sәule joq, kónilde senim joq» dep ishining u men órtke tolghanyn tolghap baryp, «qúr kózbenen kórgen bizding hayuan maldan nemiz artyq» dep tәn qúmaryn astan-kesteng ete otyryp, baghytyn «ruhany tәuelsizdikke» qaray búra týsedi. «Jannyng bostandyghy» mәngi azat boluy, «ruhany tәuelsizdik» tәueldilikke úshyramauy ýshin ýsh pәlsapany shyraq etip jaqty.

                            Ýsh-aq nәrse – adamnyng qasiyeti,

                             Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek, -

dep ruhany ólshem arqyly úly mindetti tәpsirleu. Mindetti tәpsirlemes búryn ayauly aqyn sol mindetting kýretamyryn izdeydi. IYә. Tapty. Kýretamyry keudede jarq-júrq etken sónbeytin sәulede edi.

                               Sәuleng bolsa keudende,

                               Myna sózge kónil ból.

                               Eger sәuleng bolmasa,

                               Meyling tiril, meyling ól, -

deuinde sara joldyng sanlaghyn aiqyn angharugha bolady.

    Týptep kelgende keudede sәulening úshyghy mazdar bolsa sóz joq qayrattyng ystyqtyghy, aqyldyng núrlylyghy, jýrekting jylylyghyna qarap boy týzeytinine kәdigimiz joq. Kәdigimiz joq deymiz-au, osy tústa shymbaygha batatyny ainalyp kelgende nәpsimen jýrgizilgen kýreste emes pe edi? Mәdmәlattyng tórkinine nazar audaryp, kóz tiger bolsanyz – óz últyn býgingi kýnning әzәzili, dýleyshe delqúly etip, aqyldy joldan taydyratyn «nәpsi» degen dertpen kýres jýrgizuge jol salmaq boldy. Saldy da. Alayda ol ruhaniyat jolymen jýrgender sausaqpen sanarlyq qana edi. Sony kóre túra aqyn jýregi jan jýiesin qajaghan jarasynyng ýstine túz sebilgendey, tarylghan tynysyn aqyryn kýnirengen kýrsinis arqyly kýiki kýiin sarqa tógedi. «Men ózim tiri bolsam da anyq tiri de emespin, әnsheyin osylardyng yzasynan ba, ózime-ózim yza bolghanymnan ba, yaky bóten sebepten be bilmeymin», - dep týpsiz túnghiyqqa terennen boylap baryp «syrtym sau bolsa da ishim ólip qalypty. Ashulansam, yzalana almaymyn. Kýlsem, quana almaymyn», - degen múndy tolghanysyn torygha otyryp zarly zapyranyn aqtarady. Sanyrau zamannyng kesirinen kópke aqyl berem, jol salamyn dep zәrezep kýy keshui bylay túrsyn, dosynan da dúshpanynan da kónili qaytty, bәzbireuler payda ýshin joldas bolatynyn úghynyp, jalghyz jarymy ghana adal bolatynyn bar pәrmenimen sezinipti ghoy.

                          Jas óspirim zamandas qapa qyldy,

                          Sabyr, ar joq, ayal joq, ildi-júldy, -

dep kýiinishti tirshilikten qajyghan jýrektegi bar múnyn osylaysha aqtarady. Sondyqtan parasat tarazysynda sabyr men ar joq bolsa jan qúmary jeniliske úshyrap ketpesine kim kepil? Múnan keyin tәn qúmarynyng sol tarazynyng auyr tartyp ketpeytinine kim jauap bermek? Búl turaly aqyn 43-sózinde: «Adam oghyly eki nәrse birlәn: biri – tәn, biri – jan. Ishsem, jesem demekting basy – jibili. Aqyl, ghylym búlar – kәsibiy» deydi.

    Endi qaranyz. «Jibiliy» – eriksiz bolatyn tilek degen úghymdy bildiredi eken. Al «kәsibiy» – enbekpen tabylghan nәrse. Qaysysy tolyq adamnyng sanylauynan syghalay alady? Álbette, kәsibi! Sebebi, aqyl men ghylym ólmeydi. Olar jannyng qúmaryna qyzmet etetin dýnie bolyp esepteledi. Al tәn óledi, topyraqtan jaralghan tәn topyraqqa keri qaytady. Sózimizge dәlel bolsyn.

                          «Meni» men meniki»-ning airylghanyn

                          «Óldi» dep at qoyypty ónkey bilmes, -

degen tәmsilin esepke ala otyryp bayybyna zer salayyq.

                           Aqyl men jan – men ózim, tәn – meniki,

                           «Meni» men «menikinin» maghynasy eki.

                            «Men» ólmekke taghdyr joq әuel bastan,

                             «Meniki» ólse ólsin, oghan beki, -

dep sheshilmegen beymәlim júmbaq әlemining tylsymy men pәlsapagha lyqa tolghan kitabyn paraqtaudy jón sanaydy. Endi qaranyz: aqyl men jan – men ózim, tәn – «meniki» deydi. Yaghny tәn jangha qyzmet etui kerek. Kýlli ruhany әlem jannyng erkinde bolghandyqtan aqyl jangha baghynady. Tәn qalady, jan ketedi. Onyng bir mysaly retinde:

                              Adam qapyl dýniyeni der meniki,

                              Meniki dep jýrgenning bәri onyki.

                              Tәn qalyp, mal da qalyp, jan ketkende,

                              Sonda oila, bolady ne seniki?!

 Mine júmbaq jannyng oily әlemi qayda jatyr? Búl turaly Qoja Ahmed Yassauy hikmetinde:

                  Ilim ekeu-dýr: jan men tәnge basshy túrar,

                  Jan ghalymy qaziretine jaqyn túrar...

                  Tәn ghalymy zalymdargha úqsar-ermis, -

dep Abaydyng oiyn ruhany jaqtay otyryp, kemeldilikting pәlsapasyn naqyshtay týsedi. Yaky jogharyda aitylghanday, tәnning iyesi – topyraq. Jannyng iyesi – Jaratushy. Qasiyetti Qúran-Kәrimde: «jannyng ólmeytindigi, qiyametke deyingi mekeni adam balasynyng sanasy jete bermeytin, bizge beymәlim – «barzaq» әlemine ketetindigi» aitylghan.

    Sonymen «ruhany tәuelsizdik» men «jannyng bostandyghyn» Abay aityp ketken ruhany qúndylyqtarmen susyndatsa, aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústap, tәndi jangha bas úrghyzar bolsa, sonda ghana ruhany tәueldilikke úshyramaytynymyz haq. «Úzaqtay shulap, qarghasha barqyldar» (taghy da Abay) bolsaq, esh kýmәnsiz әriyne, jandy tәnge bas úrghyzamyz.

      Qoryta aitqanda: Abaydyng «Tolyq adam» ilimin tanysaq, júmbaq jannyng syryna, synyna sóz joq qanygha týsemiz. Ishki әleminde baghdarlay alarmyz. Qayratty aqylgha biyletip, aqyldy jýrekke biyletsek Abaydyng jýregine tereng boylay otyryp býkil dýniyetanymyn tanyrymyz anyq.

Ázimhan Isabek

M.Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan Memlekettik uniyversiytetining studenti.

Abai.kz