Osy saytta jariyalanghan Shymkentti kórip shok alghan (riza bolghan) soltýstik balasynyng pikirin salystyru ýshin bir ghasyr búryn jazylghan qala turaly maqalany nazarlarynyzgha úsynamyz.

Shymkent qalasy – auasynyng tazalyghy, jerining egiske qolaylylyghymen Syrdariya oblysynda birinshi jer. Qalanyng ontýstik jaghynda ýsh shaqyrym shamasynda «Qoshqar ata» deytin әuliyening ziraty bar. Sonyng týbinen aqqan kýmistey jyltyraghan taza búlaq suy búralyp qalanyng tap ortasynan, jaryp ótedi.

Qúdaydyng adam balalary ýshin tegis paydalanugha aghyzyp qoyghan nyghmetinen payda kórip, bau-baqsha ósirip qalany bezep kórkeytken halyq – orystar, onan qala sart bauyrlarymyz eken.

 Biz múnda 25 fevralida bolyp edik. Qalanyng syrt jaghyna shyghyp jýrdik. Jer jýzi týrli shópter, bәisheshektermen qaptalyp, masatyday qúlpyrghan. Aspangha qarasang týrli-týrli әnge basqan qústar. Múnyng bәri bizge may aiyn eske týsiredi. Shymkent әuelde sarttar saldyrghan qala bolghandyqtan halqynyng kóbi sart. Búl sarttardyng ashyq pikirli, zamanadan habardar bir-eki baylary saldyrghan bir mektebi bar. Múnda ýsh múghalim jýzdep balany tóte oqumenen oqytady. Sart balalarynan basqa balalardy oqytugha ýkimet rúqsat qylmaydy. Múnda on eki noghay bauyrlar da bar eken, Búlar da azdyghyna qaramay, óz aldyna múghalim ústap, balalaryn tóte oqumen oqyttyryp jatyr. Kelelik qazaqtargha. Ne qala qazaghy, ne dala qazaghy bolsyn, múghalim ústap balasyn oqytqan bir qazaq joq. Shymkent uezine qaraghan 38 bolys qazaq bar eken. Kóbi úly jýz, dulat. Odan qala orta jýz – nayman, arghyn, qypshaq. Búlardyng búrynghy kezde kóship-qonyp jýrgen jerlerine bú kýnde mújyq ornaghan. Jayaulap kóship kelgen haholdar jylyna ýsh jýz desyatinadan egin salyp, osy kýni myn-myndap mal aidaghan qazaq baylaryn basyp ozdy. Qazaqtar búrynghy baylyqtan da aiyrylyp, onyng ýstine haholdarsha úqsatyp egin de sala almaydy. Ilgerirek zamanda ýkilep at minip, ózderinshe sauyq-sayran qylyp jýrgen jayy bar kórinedi.

Shymkent uezine qaraghan osynsha qazaqtyng ishinde kózi ashyq, halyqty ghylym jolyna bastaytyn, últ qayghysyn qayghyrtqan ne oryssha, ne músylmansha oqyghan bireu joq. «Qazaq» gazetasyna Múhamedghaly Orazaev arqyly on shaqty kisi alugha jazyldy. Sol jazylghan adamdardyng ishinde bir-aq jigit shymkenttik. Basqasy shet uezden kelip, uaqytsha qyzmet qylyp túrghan azamattar. Basqa elderge qaraghanda zamanadan eng habarsyz jatqan el Shymkent eli bolsa kerek.

Maqala «Qazaq» gazetine 1915 jyly basylghan. Avtory Zәkir Ghaysiyn. «Elu jylda el jana, jýz jylda qazan» degenimiz osy bolar. Qazir týrli aqparattarda Shymkent qalasynda 200-ge juyq mektep, 94 kolledj, 66 JOO bar – degen derekter keltirilgen.

Abai.kz